Kultuurivaldkonna – muusika, kunsti, etenduskunstide, muuseumite, rahvakultuuri, kirjanduse, filmi ja kino – ühine ettepanek kriisist väljumiseks

04.03.2021

Austatud Vabariigi Valitsus

Kultuurivaldkonna organisatsioonid mõistavad hästi, et COVID-19 haigestumus on järjest kasvamas ja meie haiglasüsteem on viidud toimetuleku piirile. Aasta tagasi sulgesid kultuuriasutused nakkuse leviku piiramiseks koos teiste sektoritega uksed, äsja kordus see taas. Aasta jooksul oleme õppinud koos oma riigiga kriisis toime tulema. Koostöös Terviseametiga on kultuurivaldkond omandanud vilumuse rakendada tõhusalt rahvusvahelistes teadusuuringutes soovitatud viiruse levikut takistavaid meetmeid. Leiame ühiselt, et piirangute rakendamisele peaksid järgnema teiste riikide eeskujul kriisilahendused, mis tagavad kultuurivaldkondade ellujäämise ja arengu. Euroopa riigid leiavad oma valdkondade kriisist välja toomiseks täiendavaid ressursse. See on ka meie arvates Eestile ainuõige lähenemine. Inimeste heaolu, kultuuri jätkusuutlikkus ja ettevõtete püsimine sillutab tee eelarvetasakaalule tulevikus.

Kultuur on Eesti majandust käivitav jõud, mis on tihedalt seotud ennekõike turismi ja teenussektoriga. Ähvardavad pankrotid ja ettevõtete majandustegevuse lõppemine kultuurivaldkonnas on laia negatiivse mõjuga kogu majandusele. Kultuuriasutuste sulgemine ja neile sidusteenuseid pakkuvate ettevõtete majandustegevuse piiramine vajab sektori edasise võimekuse tagamiseks ja taastumiseks iga valdkonna eripäraga arvestavaid lahendusi.

Eesti kultuuri ja loomemajanduse valdkonnas töötab üle 30 000 inimese (ligikaudu 5% kõikidest hõivatutest); selles tegutseb ligikaudu 10 000 ettevõtet ja asutust ning selle valdkonna osakaal SKP-st on 3% (üle 1,5 miljardi euro). Sealjuures on oluline silmas pidada, et kultuuri mõju majandusele on otsestest näitajatest palju laiem – nt ligi 40% turismireisidest on seotud kultuurilise pakkumisega ja kultuuriürituste külastuste puhul kulutatakse muudele teenustele tihtipeale piletihinnast ca 4 korda rohkem. Kultuurivaldkond suurendab riigi rahvusvahelist tuntust ning soodustab majanduse arengut muu hulgas välisinvesteeringute ligitõmbamisega. Lisaks sellele loob kultuur väärtust eri piirkondadele ja elukeskkonnale üldisemalt, soodustades regionaalset arengut ja kogukondade lõimumist. Sealjuures ligikaudu 90% loomemajandusest on siiani tegutsenud täiesti sõltumatult riigi toetustest. Seega hõlmab ja mõjutab kultuurivaldkond väga laia võrgustikku ja külgnevaid teenuseid. Kriisis kannatada saanud kultuurisektori taastamine kujuneks lähiaastatel raskeks ja kulukaks.

Rõhutame ka kultuuri olulisust vaimse tervise toetamisel raskel ajal. Ka varem on Eesti ajaloos just kultuur olnud see, millest teadmatuses ja ebakindluses tuge leitakse. Seetõttu on kultuurielu taasavamine esimesel võimalusel määrava tähtsusega üldisele heaolule, sektori taastumisele ja majanduse kiirele toimimisele. Saame seekord eeskujuks võtta juba aasta jooksul nii meil kui ka mujal käivitatud meetmeid, et avamine toimuks kiiremini ja sujuvamalt kui eelmisel aastal.

Vajalikud lühiajalised meetmed:

• eraldada ajavahemikuks 2021. veebruarist kuni oktoobrini valdkonnale kriisiabi, mis võimaldab
  • katta osa kultuuriorganisatsioonide püsikuludest (lisaks tööjõukuludele rendi- ja halduskulud). Töötukassa palgameede ei kata kõiki kultuuriorganisatsioonide ja -ettevõtete vajadusi;
  • luua riskifond professionaalsetele korraldajatele kindlustunde loomiseks ja piletite tagasiostu finantseerimiseks, et tagada korraldajale ja piletiostjale kindlus juhul, kui COVID-19 piirangud ei võimaldada üritust korraldada, korraldajad on sunnitud üritust edasi lükkama või üritused toimuvad mahupiirangutega. Sarnaseid riskifonde on hakatud looma ka mujal Euroopas;
• eraldada ja suunata loomeliitude kaudu loovisikutele täiendavat loometoetust. Kultuurivaldkonnas tegutsevate vabakutselistele loovisikutele loometoetuste maksmiseks vajavad loomeliidud lisaressurssi, samuti on oluline luua võimalused ka nendele loovisikutele, kes ei kuulu vabakutselise loovisiku seaduse kohaldamisalasse. Oleme teadlikud, et nimetatud abipakett on välja pakutud, aga see on nii kehtivate piirangute kui ka pikaajalise väljumiskava valguses osaline lahendus.

Rõhutame, et vajadus lühiajalise kriisiabi järele on praegu oluliselt suurem kui eelmisel aastal, sest reservid on kasutatud, toimetulek häiritud ja taastumine omal jõul võimatu.

Vajalikud pikaajalised meetmed: 

• suurendada kultuuri ja loomemajanduse taastumiseks vahendeid Euroopa Liidu vahenditest – sh 2021–2027 Euroopa struktuurivahendite fondist ning Õiglase Ülemineku Fondist. Eesti ei ole eraldanud loomemajandusele raha REACT-EUst, lisaks on sektori finantseerimist teistest ELi vahenditest planeeritud ebapiisavas mahus. Samal ajal on Euroopa Komisjon tõstnud kultuuri esile kui kriisis enam kannatada saanud sektorit (Euroopa Komisjon 2020) ja Euroopa Parlament on kutsunud üles komisjoni ja liikmesriike eraldama vähemalt 2% Euroopa taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist kultuuriasutuste toetamiseks vastavalt nende vajadusele (Euroopa Parlament 2020).
• kaaluda taastumist toetavat käibemaksumäära kultuuriürituste piletitele ajutise toetusmeetmena.

Oluline on koostöös kultuurivaldkondade esindajatega töötada välja nii lühiajalised kui ka pikaajalised meetmed vastavalt iga valdkonna spetsiifikale, võttes aluseks nii valdkondade eraldiseisvad pöördumised kui ka eelnimetatud ühise kriisist väljumise ettepaneku. Samuti on oluline kokku leppida kommunikatsioonisõnumites, mis toetavad kultuuri järkjärgulist ja vastutustundlikku avamist. Nii kindlustame valdkonnas tegutsevate kultuuriorganisatsioonide ja -ettevõtete, loovisikute ja tugiteenuste osutajate majandusliku jätkusuutlikkuse. Ilma riigipoolse päästemehhanismita oleme tõsises ohus ja meie kultuuriline mitmekesisus ja järjepidevus on tugeva löögi all.

Kultuur on meie põhiseaduslik imperatiiv, mille jätkusuutlikkus on meie riigi kestvuse aluseks. Eesti rahva ja kultuuri säilimise tagamine läbi aegade on Eesti Vabariigi põhieesmärk.

Kultuurivaldkonna esindajad soovivad kohtuda Vabariigi Valitsuse ministritega: peaminister Kaja Kallase, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti, majandus- ja taristuminister Taavi Aasa ja kultuuriminister Anneli Otiga.

Alla on kirjutanud 251 organisatsiooni:

ACME Film Eesti / Katre Valgma
AmiLab MTÜ / Len Murusalu
Amplituud OÜ / Timo Ilves
Anna OÜ / Anna Pärnoja
Ansambel Vox Clamantis, MTÜ Eesti Gregoriaani Ühing / Jaan-Eik Tulve
Art&Tonic Galerii / Reigo Kuivjõgi
Artmusic Kontserdiagentuur OÜ / Zoja Goor
AS Piletilevi / Jaanus Beilmann
Autorfest OÜ / Hingede öömuusika / Juhani Jaeger
Avalike ürituste korraldajate liit MTÜ  / Auris Rätsep
Avatud Galerii / Mariliis Peterson
Bestfilm.eu / Triin Rohusaar
Birdeye Entertainment OÜ / Mihkel Sirelpuu
Borka Unlimited OÜ / Boriss Hrebtukov
Brass Garage OÜ/ Artur Kiik
Club Hollywood OÜ / Rauno Otsepp
Corelli Music OÜ / Mail Sildos
Culpro OÜ / Sten Arvi
Cuuclub OÜ / René Jõhve
Damn.Loud Agentuur / Roman Demtšenko
Disainiöö Festival / Ilona Gurjanova
Disco Tallinn / Toomas Lehtsalu ja Andrius Videnski
DRGOOD OÜ / Philip Nikolajev
EELK Kirikumuusika Liit / Tuuliki Jürjo
Eesti Animatsiooni Liit / Mari Kivi ja Ruth-Helene Melioranski
Eesti Arhitektuurimuuseum / Triin Ojari
Eesti Armeenia Rahvusselts Komitas / Andranik Kechek
Eesti Autorite Ühing / Vaiko Eplik
Eesti Esitajate Liit / Urmas Ambur
Eesti festivalid ja kontserdid OÜ / Auris Rätsep
Eesti Filmirežissööride Gild / Moonika Siimets, Tanel Toom, Rainer Sarnet, Marko Raat, Liina Triškina-Vanhatalo
Eesti Filmitööstuse Klaster / Elen Kallas, Aet Laigu, Marju Lepp ja Kristian Taska
Eesti Fonogrammitootjate Ühing / Rauno Haabmets
Eesti Fotokunstnike Ühendus / Kulla Laas ja Helen Melesk
Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus ja Kai kunstikeskus / Karin Laansoo ja Kadi-Ell Tähiste
Eesti Kammerkooride Liit / Kertu Süld
Eesti Kinoliit / Kadri Vaas
Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv / Risto Järv
Eesti Kultuuri Koda / Heili Vaus-Tamm
Eesti Kunstnike Liit / Elin Kard
Eesti Lastekirjanduse Keskus / Triin Soone
Eesti Lavastuskunstnike Liit / Maret Tamme
Eesti Leiutajate Liit / Aarne Toomsalu
Eesti messid ja konverentsid OÜ / Auris Rätsep
Eesti Muusikafestivalid MTÜ / Villu Veski
Eesti Näitlejate Liit / Tõnn Lamp
Eesti Pärimusmuusika Keskus MTÜ / Viljandi pärimusmuusika festival / Tarmo Noormaa ja Ando Kiviberg
Eesti Rahva Muuseum / Alar Karis
Eesti rahvamuusikatöötluste festival Mooste Elohelü / MTÜ Folgisellide Selts / Liivi Tamm
Eesti Suurkontsertide Korraldajate Liit / Mart Eensalu
Eesti Tantsuagentuur / Raido Bergstein
Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit / Maria Uppin-Sarv
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum / Kai Lobjakas
Eestifoto kool MTÜ / Ain Lätti
Eestifoto Stuudio / Kaupo Kikkas
Elevator Music OÜ / Mark Eric Kammiste
Erik Lindström OÜ / Erki Pärnoja
Erinevate Tubade Klubi / Eero Järviste
ERP OÜ / Tiina Jokinen ja Peeter Vähi
Estetica OÜ / Alyona Movko-Mägi
Estinfilm / Mati Sepping
Estonian Funk Embassy / Henrik Ehte
Estonian Theatrical Distribution OÜ / Timo Diener
Esttradmusic OÜ / Maarja Nuut
Eventech OÜ / Art Schneider
Fancybox Records OÜ / Henri Kuusk
FIE Rain Annast, vabakutseline loovisik
Fin OÜ / Liis Lemsalu
Finest Sounds OÜ / Kaur Kenk
Fish Film OÜ / Philly Joe’s TV / Reigo Ahven
Folk Massidesse OÜ / MTÜ Treski Küün / Jalmar Vabarna
Forum Cinemas / Kristjan Kongo
Fotografiska Tallinn / Margit Aasmäe
Genialistide Klubi / Jaan Kroon
Good Night OÜ / Kaarel Sein
HALL / Elena Natale
Hea Uus Heli MTÜ (Üle Heli festival) / Aivar Tõnso
Head Of Sound OÜ / Silver Rästa
Heaven´s Trumpet / Mihkel Tomberg
Hiiumaa Loovisikute Vabaühendus HiKu MTÜ
Huba OÜ / Mari Kalkun
Huntermusic OÜ / Jana Kütt
Ideeklaas OÜ / Kalli Sein
Impro Barbarella MTÜ / Andranik Kechek
Intsikurmu Festival / Mihkel Kübar
Juhan Kuusi Dokfoto Keskus / Toomas Järvet ja Kristel Laur
Jõulumuusika festival “Kirikupühad Maarjamaal” / Mail Sildos
Järve Music OÜ / Allan Järve
Kauplus Aasia / Tanel Mütt
Kino Sõprus / Ivar Murd
Klaverifestival Suveuni, MTÜ Suveuni / Kaija Velmet
Kogo galerii / Liina Raus
Kondase Keskus / Mari Vallikivi
Kultuuriklubi Tempel / Andres Tölp
Kunstihoone SA / Paul Aguraiuja
Kõlav OÜ / Sirje Medell
L Tips Agency Estonia / Liina Tammepõld
Laas Entertainment OÜ / Silver Laas
Liivimaa Muusik OÜ / Toivo Tuberik
Live Agency Group OÜ / Festival Augustibluus / Indrek Ditmann
Loovüksus / Aare Tammesalu
Lugemik MTÜ / Indrek Sirkel
Maajaam MTÜ / Timo Toots
Macadam Group OÜ / Macadam Music agentuur / Andrius Videnski
Made In Baltics Entertainment OÜ / Toomas Olljum
Mathei Florea UÜ / Mathei Florea
Media Musica OÜ
Meeskond Security OÜ / Eigo Sõster
Minha Musica OÜ / Helin-Mari Arder
Monday Morning OÜ / Marii Reimann ja Martiina Putnik
Monopol Entertainment OÜ / Kersten Kõrge
Moon Management OÜ / Marili Jõgi
Moonwalk OÜ / Tambet Mumma
MT Music OÜ / Marek Talts
MTÜ Eesti Jalgrattamuuseum / Valdo Praust
MTÜ Eesti Jazzliit / Kirke Karja ja Elo-Liis Parmas
MTÜ Eesti Jazzorkester / Lauri Kadalipp, Ronja Soopan
MTÜ Eesti Rahvamajade Ühing / Ülle Valimäe
MTÜ Floridante / Saale Fischer
MTÜ Jazzkaare Sõprade Ühing / festivalid Jazzkaar ja Jõulujazz / Anne Erm ja Eva Saar
MTÜ Kammermuusikud / Diana Liiv
MTÜ Kammernaiskoor Sireen / Nele Erastus
MTÜ KummaLiine / Ivi Rausi-Haavasalu
MTÜ Misanzen / Helen Rekkor ja Sirlen Rekkor
MTÜ Must Kast / Jaanika Tammaru
MTÜ Noorte ja Tudengite Rütmimuusika Organisatsioon / Reigo Ahven
MTÜ Noorte Segakoor Vox Populi / Janne Fridolin ja Evelin Värva
MTÜ Okapi / Birgit Pählapuu ja Temuri Hvingija
MTÜ Potsataja / Peeter Taim
MTÜ Pärnu Kammerkoor / Toomas Unt
MTÜ Rajamuusika / Festival IDeeJazz / Oleg Pissarenko
MTÜ Segakoor HUIK! / Hanna Läänemets
MTÜ Segakoor Noorus / Maarja Helstein
MTÜ Suured Teod ja Mulks OÜ / Villem Varik
MTÜ Tallinna Jazziklubi / Philly Joe’s / Reigo Ahven
MTÜ Uue Loomingu Maja / Emer Värk ja Anatoli Tafitšuk
MTÜ Viljandi Kitarrifestival / Ain Agan
MTÜ Viljandi Vanamuusika Festival / Neeme Punder
Music Estonia MTÜ / Ave Tölpt
Musica Sacra MTÜ / Viljandi Orelifestival / Tuuliki Jürjo
Musikaalne OÜ / Marianne Leibur
Must Käsi OÜ / Kristi Porila
Muuseuminõukogu / Anton Pärn
Muusikute Täiendõppe Keskus / Muusikute fond PLMF / Pille Lill
Nargenfestival / SA Lootsi Koda / Tõnu Kaljuste ja Kadri Tikerpuu
Narva kunstiresidentuur (NART) / Ann Mirjam Vaikla
Novum MTÜ / Kristjan Randalu
Nu Beat OÜ / Kaspar Kalluste
OOPUS OÜ / Mari Meentalo ja Johannes Ahun
Open Room OÜ / Merli Antsmaa
OÜ Mängutoos / Tuuli Velling ja Teet Velling
OÜ Nobadu Meitiku / Jaanis Kill
OÜ Teet ja pojad / Kaisa Ling
Padar Production OÜ / Tanel Padar
Paide Muusika- ja Teatrimaja / Martha-Beryl Grauberg
Paide Teater / Harri Ausmaa
Paroodiateater MTÜ / Annika Tellissaar
Pennar Music OÜ / Karl Madis Pennar
Phrazein OÜ / Ingrid Roose
Pianoman Music Agency OÜ / Tarmo Sillaots
Pillipoisid OÜ / Kalle Pilli
Pleilist OÜ / Liisi Voolaid
PLMF Arts Management / Leelo Lehtla
Poiss Productions OÜ / Kristjan Vardja
Progpassion OÜ / Kaarel Tamra
PromFest MTÜ / Erki Pehk
Prophonic OÜ / Kaur Kenk
Proto Avastustehas / Ott Sarapuu
Pussy Pictures OÜ / Maria Elisaveta Roosalu
Põhjamaade Sümfooniaorkester, MTÜ Hea Muusika Selts / Kadri Tali ja Anu Tali
Põlva Kultuuri- ja Huvikeskus / Eerika Mark
Pärnu Kontserdibüroo MTÜ / Elo Kesküla
Pärnu Linnaorkester / Helen Erastus
Rapla Kirikumuusika Festival / Kait Kaeval
RBN Music OÜ / Kristjan-Robert Rebane
RGB Baltic OÜ / Peeter Randväli
Roll Agentuur OÜ / Norman Salumäe
Rulls Royce OÜ / Toomas Rull
Ruuum OÜ / Karl Sirelpuu
Röövel OÜ / Ronja Soopan
Rüki Galerii OÜ / Triinu Jürmann
SA Arvo Pärdi Keskus / Anu Kivilo
SA Eesti Ajaloomuuseum / Peeter Mauer
SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor / Esper Linnamägi
SA Eesti Filmi Instituut / Edith Sepp
SA Eesti Kontsert / Kertu Orro
SA Eesti Kunstimuuseum / Sirje Helme
SA Eesti Meremuuseum / Urmas Dresen
SA Eesti Riiklik Sümfooniaorkester / Kristjan Hallik
SA Eesti Vabaõhumuuseum / Tanel Veeremaa
SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid / Anton Pärn
SA Tallinna Kultuurikatel / Liina Oja
SA Võru Kannel / Heiki Kelp
Saku Suurhall (Best Idea OÜ) / Tarmo Hõbe
Sandra Vabarna OÜ / Sandra Vabarna
Sargentas OÜ, Sargento OÜ / Sandra Sersant
Showtech OÜ / Tõnu Karpov
Siinusöö OÜ / MTÜ Kullaaugu / Argo Vals
Smoke Break Ent. / Sander Rajamäe
Smuuv OÜ & Smuuv Records OÜ / Anton Must
Solidsound OÜ / Taavi Paomets
Sonorus OÜ / Kaarel Tamra ja Kaur Kenk
Sound of Music OÜ / Susanna Aleksandra
Sound OÜ, Kinomaja, Full House Agency OÜ / Danel Pandre
Sound Plasma festival / Helena Tuuling
SoundRoom OÜ / Siim Hiob
Soundtaco OÜ / Kertu Mägar
Special Events Management OÜ / Jevgeni Timoštšuk
Star Management OÜ / Fred Krieger
Studio89 / Franck Reisner
Sveta Baar / Madleen Teetsov
Sõru Jazz / Tuletorni Kontsert / Esmaspäeva Jazz / Guido Kangur ja Pille Lukin
TAFF:fest / Gülnar Murumägi ja Raivo Tafenau
Tallinn Music Week festival / Helen Sildna ja Pärtel Soosalu
Tallinna Filharmoonia / Margit Tohver-Aints
Tallinna Jazzibaar OÜ / Philly Joe’s / Reigo Ahven
Tallinna Kirjanduskeskus / Maarja Vaino
Tallinna Kontserdimaja AS (Alexela Kontserdimaja) / Aivar Sirelpuu
Tallinna Pimedate Ööde Filmi Festival / Tiina Lokk-Tramberg ja Mikk Granström
Tallinna Uue Muusika Ansambel MTÜ / Helena Tuuling
Tapa Valla Kultuurikeskus / Edmar Tuul
Tartu Elektriteater / Andres Kauts
Tartu Kontsertkorraldus OÜ / Vello Tellissaar
Tartu Kunstimuuseum / Joanna Hoffmann
Tartu Kunstnike Liit / Peeter Talvistu
tARTu pood / Raul Oreškin
Teater OÜ / POINT / Karl Kermes
Temnikova & Kasela galerii / Olga Temnikova
Thule Kino & Thule Koda / Hõbekeskus OÜ / Kristi Porila, Andres Tinno
Ticketer OÜ / Margo Pärnaku, Priit Lees
Tiks ja Torud OÜ / Lauri Kadalipp
TIKS OÜ / Peeter Ehala, Sander Mölder
Trammur OÜ / Ramuel Tafenau
Trumbi Muusika OÜ / Janno Trump
TT Music OÜ / Tobias Tammearu
Tähesõjad OÜ / Elo-Liis Parmas
Unforgiven OÜ / Kadri Voorand
Urban Culture Entertainment / Tatjana Korenik
Uus Kontsert OÜ / Toivo Tuberik
Valguskunst OÜ / Oliver Kulpsoo
Varajase muusika festival Tallinn feat. Reval / Taavi-Mats Utt
Varajase muusika stuudio Cantores Vagantes MTÜ / Reet Sukk
White Demon Entertainment OÜ / Liina Tammepõld
Viimsi Kino / Rein Oks
Viru Folk / Peep Veedla
VLG Filmid OÜ / Kaupo Liiv
Von Krahl / Peeter Jalakas
Voronja galerii / Raul Oreškin
Võnge Festival / Tarmo Sikk ja Kalev Rundu
Öökultuuri MTÜ / Rauno Otsepp, Priit Tomp, Kardo Kõiv
Üle-eestiline neidudekoor LEELO / Külli Kiivet ja Kertu Süld

Täna, 25. veebruaril, pöördusid üheksa Eesti muusikaorganisatsiooni peaminister Kaja Kallase, rahandusministri Keit Pentus-Rosimannuse, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Andres Suti, majandus- ja taristuministri Taavi Aasa, kultuuriministri Anneli Oti, rahanduskomisjoni esimehe Erki Savisaare ja kultuurikomisjoni esimehe Aadu Musta poole ettepanekutega, mis aitaksid enim kannatanud sektoril kriisist väljuda.
Eesti muusikavaldkonna päästeplaani maksumuseks on hinnanguliselt 8 miljonit eurot.

Lisainfo ja pöördumise tekst on leitav Music Estonia veebilehelt.

Kultuuriministeeriumi teise abipaketi oluline fookus on Harju- ja Ida-Virumaal tegutsevatel kultuurikorraldajatel, kelle tegutsemist detsembris kehtestatud reeglitega olulisel määral piirati.

Kultuurikorraldajate taotlusvooru kogumaht on 3,2 miljonit eurot ning abisumma arvutatakse välja lähtuvalt organisatsiooni varasemast müügitulust. Täpsemalt saab taotlusvooru kohta lugeda kultuuriministeeriumi kodulehelt. Taotlusvoor on avatud alates 1. veebruarist kuni 17. veebruarini.

Töötukassa hüvitab tööjõukulud Harjumaa ja Ida-Virumaa tööandjatele, kelle tegevus on olnud erakorraliste asjaolude tõttu perioodil 28. detsember 2020 kuni 17. jaanuar 2021 märkimisväärselt häiritud. Töötasu toetust makstakse äriühingule, välismaa äriühingu filiaalile, mittetulundusühingule, sihtasutusele või füüsilisest isikust ettevõtjale.

Töötasu toetust makstakse kindlaksmääratud põhitegevusalaga ettevõtjatele . Kultuuri valdkonnas peab ettevõtja  põhitegevusala 22. detsembri 2020. a seisuga olema määratletud vastavalt Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorile järgmiselt:
jaos R „Kunst, meelelahutus ja vaba aeg“ koodidega 9001, 90011, 90012, 9002, 90021, 9003, 90031, 9004, 90041, 9102, 91021, 9200, 92001, 9311, 93111, 9312, 93121, 9313, 93131, 93199, 9321, 93211, 9329, 93291 ja  93299

Nimetatud koodidega tegevusalad on muuhulgas:
90011 Teatri- ja tantsuetenduste lavastamine ja esitamine − sõna-, muusika-, tantsu- või tsirkuselavastuste loomine ja esitamine/etendamine:
− draama-, ooperi-, balleti-, tsirkuse- jms truppide tegevus
− vabakutseliste (üksik)esinejate, nt näitlejate, balleti- ja tsirkuseartistide, akrobaatide jt tegevus
Siia kuulub veel:
− rahvatantsurühmade tegevus
− vabakutselised modellid
90012 Kontsertide lavastamine ja esitamine, muusikaline loometegevus jms tegevus
− kontsertide lavastamine ja esitamine:
− orkestrite, ansamblite ja kooride tegevus
− vabakutseliste muusikute (interpreetide) ja heliloojate tegevus
Siia kuulub veel:
− dirigentide tegevus
− diskorite tegevus (oma ja teiste loomingu mängimine ning miximine)
9002 Lavakunsti abitegevused
90021 Lavakunsti abitegevused
− lavastajate ja näitejuhtide tegevus
− lavameistrite ja -kujundajate, dekoraatorite, valgustajate, lavatööliste jms tegevus
− lavastuste, kontsertide jms kultuuriürituste produtsentide ja korraldajate tegevus (k.a statsionaarset ruumi või hoonet omavad kultuuriürituste produtsendid ja korraldajad)
− kunsti-, muusika- ja kirjandusteoste autoriõiguste haldamine
Siia kuulub veel:
− kunsti-, muusika ja kirjandusteoste autoriõiguste haldamine
− kostümeerijate tegevus
− helitehnika paigaldamine ja seadistamine

Töötasu toetust makstakse äriühingule, välismaa äriühingu filiaalile, mittetulundusühingule, sihtasutusele või füüsilisest isikust ettevõtjale:

• kes on registreeritud Eestis äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris;
• kelle tegevus on 28.12.2020 kuni 17.01.2021 märkimisväärselt häiritud COVID-19 viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangute tõttu;
• kes toimetavad piirangutest puudutatud valdkondades, näiteks majutus – ja toitlustusettevõtted, spordiobjektid, huvitegevus, täiendkoolitus, kultuur;
• kelle töötajate töökoht on töötamise registri andmetel 22.12.2020. a seisuga Harju maakonnas või Ida-Viru maakonnas;
• kellel ei ole 1. augusti 2020. a seisuga riiklike maksude maksuvõlga või need on 22. detsembri 2020. a seisuga tasutud või ajatatud.

Füüsilisest isikust ettevõtja võib taotleda töötasu toetust. Toetuse taotlemisel on tingimuseks, et FIE registrijärgne asukoha aadress on 22. detsembri 2020. a seisuga Harju maakonnas või Ida- Viru maakonnas. FIE tegevus ei tohi olla 22. detsembri 2020. a seisuga peatatud ega hooajaline tegevus lõppenud. Samuti peab olema 22. detsembri 2020. a seisuga esitatud füüsilise isiku 2019. aasta tuludeklaratsioon.

NB! Tööandjal on õigus töötasu toetust taotleda nende töötajate kohta, kellega tal oli kehtiv töösuhe perioodil 28.12.2020 kuni 17.01.2021. Toetust saanud tööandja ei tohi töötajaid koondada ka ühe kuu jooksul pärast seda.

Ettevõtjale makstakse töötasu toetust tema Harju- ja Ida-Virumaa töötajate 2020. aasta novembrikuu palgakulu ulatuses, kuid mitte rohkem kui 180 000 eurot ettevõtja kohta. Toetuse suurus arvutatakse Maksu- ja Tolliametile esitatud andmete alusel.

NB! Sama perioodi eest mitut toetust kasutada ei saa. Töötasu toetust ei maksta ettevõtjale, kes on perioodil 28.12.2020 kuni 17.01.2021 kehtinud piirangutega seoses saanud muud riiklikku toetust.

Toetuse taotlusi saab esitada alates 1.02.2021 kuni  28.02.2021, ainult e-töötukassas. Väljamakseid alustatakse hiljemalt 14.02.2021.

Toetus kantakse tööandjatele pangakontole.

Lisainformatsiooni saab töötukassa infotelefonil 15501 või siit.

Riigikohus otsustas kassatsioonikaebust menetlusse mitte võtta ja jõustus 8. detsembril Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2020 kohtuotsus, mille kohaselt peab Vabariigi Valitsus üheksale loomeinimeste esindusorganisatsioonile maksma kokku üle 3,5 miljoni euro.

Tegemist on loomeinimestele Euroopa Liidu infoühiskonna direktiiviga ette nähtud, kuid Eesti puuduliku regulatsiooni tõttu aastate 2014–2018 eest saamata jäänud hüvitisega erakopeerimise lubamise eest.

Üheksale loomeinimeste esindusorganisatsioonile väljamakstavaks erakopeerimise hüvitise summaks viie aasta eest koos viiviste ja menetluskuludega mõisteti ringkonnakohtu otsusega üle 3,5 miljoni euro. Sellele lisandub viivis 656 eurot päevas kuni hüvitise täieliku tasumiseni. Valitsus peab ringkonnakohtu otsuse täitma 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates ehk hiljemalt 7. jaanuariks 2021.

Kuigi väljamõistetud hüvitise puhul on tegemist rekordsummaga Eesti riigivastutuse ajaloos, ei ühti see loomeinimeste esindusorganisatsioonide sooviga tagada õiglases summas hüvitis erakopeerimiseks kasutatavate digiseadmete eest. Loomeinimesed ei pea väljamõistetud hüvitist õiglaseks, sest see jääb Euroopa Liidu liikmesriikide keskmisest  üle 3 korra allapoole.

„Eesti loomeinimestel on õigus Euroopa Liidus kehtestatud keskmisele hüvitisele. Praegu on aga Eestis olev regulatsioon puudulik ja EL-i õigusega vastuolus ning ei arvesta digiajastuga, mis ongi sundinud loomeinimesed tagantjärgi kohtu kaudu hüvitist nõudma,“ lausus üheksat Eesti loomeinimeste esindusorganisatsiooni vaidluses esindava advokaadibüroo PwC Legal vandeadvokaat ja partner Priit Lätt. „Ka digiajastul peab autoril, esitajal ja fonogrammitootjal olema õigus nõuda loomingu kaitset ja selle loomingu kasutamise eest õiglast tasu.” Ta selgitas, et meie põhiseadus kohustab riiki järjepidevalt tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise ning see riigi kohustus „midagi tagada“ tähendab riigi aktiivset kohustust midagi teha, sh ka seda, et riik loob tõhusa süsteemi kogumaks isiklikuks vajaduseks reprodutseerimise tasu, mille kaudu tagatakse Eesti kultuuri säilimine.

Eesti on hetkel ainus Euroopa Liidu riik, kus riigi poolt ei ole loomeinimestele tagatud õiglast hüvitist digi- ja nutikeskkonnas isiklikuks otstarbeks tehtavate koopiate eest ning õigust peab käima nõudmas tagantjärgi kohtu kaudu. Hetkel on Riigikogu seda viga parandamas, sest menetluses on eelnõu, millega muudetakse erakopeerimise hüvitise süsteemi alates 2021. aasta kevadest ja loodetavalt see tagab tulevikus Eesti loomesesektorile vähemalt Euroopa Liidu keskmisel tasemel hüvitise.

2018. aasta sügisel esitasid kaebuse Vabariigi Valitsuse vastu seoses 2014–2018 eest saamata jäänud õiglase hüvitisega teose isiklikuks tarbeks reprodutseerimise eest üheksa loomeinimeste esindusorganisatsiooni: Eesti Autorite Ühing, Eesti Fonogrammitootjate Ühing, Eesti Esitajate Liit, Eesti Audiovisuaalautorite Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit, Eesti Lavakunstnike Liit ja Eesti Näitlejate Liit, kes esindavad pea 9000 Eesti loomeinimest erinevalt elualalt.

Kas olete professionaal, arendate murrangulist ideed või projekti, kuid teil puuduvad vajalikud tööriistad, teadmised ja tugivõrgustik?

Kandideerige aadressil www.jumpmusic.eu/apply enne esmaspäeva 1. veebruari 2021.

Programm on avatud kõigile muusikasektori ametitele (esinemised, salvestus, kirjastamine, haldamine, aga ka teenusepakkujad), keskendudes tööstuse ärilisele poolele. JUMP ei toeta kunstiprojekte.

Oluline on, et teie projekti järele on muusikatööstuse ökosüsteemis vajadus ja et see on oma lähenemisviisi poolest uuenduslik. JUMP on toetanud projekte, mis soodustavad sotsiaalseid muutusi, edendavad tehnilist arengut või loovad sildu Euroopa Liidu riikide vahel.

Loe lähemalt

Kultuuriministeerium on avaldanud uuendatud COVID-19 käitumisjuhendi avalike ja kultuuriürituste korraldajatele. Juhend on leitav- https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/news-related-files/juhend_avalikud_uritused_13.11.2020_.pdf

Kõik juhendid ja suunised leiab Kultuuriministeeriumi veebilehelt 

Hoiame kultuuriasutused avatud!

29. septembril avaldas Tallinna Ringkonnakohus otsuse, millega rahuldas osaliselt Eesti Esitajate Liidu (EEL) hagi MTÜ Urban Style tantsukooli JJ-Street vastu ja mõistis EEL-ile tagasiulatuvalt välja fonogrammide kasutamise eest maksmata jäetud tasu.

EEL alustas 2014. aastal JJ-Street tantsukooliga läbirääkimisi, eesmärgiga koguda tantsutreeningutel kasutatava muusika ees autoriõiguse seaduse (AutÕS ) §-is 72 sätestatud tasu. Vaatamata pikalt kestnud läbirääkimistele ja püüdele lahendada vaidlus autoriõiguse komisjoni vahendusel, ei jõudnud osapooled kokkuleppele tasu maksmise osas.

Alates 2016. aastast toimunud kohtuvaidlus jõudis eelmise aasta lõpul Riigikohtu lahendini, millega osaliselt rahuldati EEL-i kassatsioonikaebus ja asi saadeti ringkonnakohtusse uueks läbivaatamiseks.

Äsja avaldatud otsuse kohaselt leidis ringkonnakohus, et Eesti Esitajate Liit on kohtumenetluse käigus piisava elulise veenvusega tõendanud, et 2014 kuni 2016 kasutati JJ-Street treeningtundides vähemalt osaliselt fonogramme ning sellega kaasnev kohustus, maksta tasu teose esitajatele ja fonogrammitootjatele, oli jäetud täitmata.

Sisuliselt seisneb vaidlus selles, et JJ-Street küll kasutas treeningute läbiviimisel muusikat, aga nad olid seisukohal, et nemad muusika kasutamise eest tasu maksma ei pea.

JJ-Street seisukoht, et nad treeningutel üldse fonogramme ei kasuta, kuigi avalikel esinemistel seda teevad, ei tundunud kohtule usutav.

Autoriõiguse seadusega on sätestatud haridusasutustele erandid, mille nõuetekohasel järgimisel on õigus muusikat kasutada ilma loata ja tasu maksmiseta.

Kohtuotsusest tuleneb, et nn. vaba kasutuse sätetele tuginedes, ilma neid tegelikult järgimata ja tõendamata, ei saa sporditreeningute ja tantsutrennide läbiviimisel muusikat tasuta kasutada. Seaduses toodud nn. vaba kasutuse erand sobib pigem üldhariduskoolidele, kes õppetöö läbiviimisel saavad järgida kõiki nõudeid, mida erandi kohaldamiseks vajalik täita on. Lihtsalt koolitusloa omamine ei vabasta mitte kedagi autoriõiguse seaduses toodud kohustuste täitmisest.

Lisaks tagasiulatuvalt välja mõistetud tasudele ja viivistele on kohtuotsuses eraldi välja toodud nõue, et JJ-Street tantsukool on edaspidi kohustatud hoiduma fonogrammide kasutamisest Eesti Esitajate Liidu nõusolekuta ja tasu maksmiseta.

Pooltel on õigus otsus 30 päeva jooksul kassatsiooni korras edasi kaevata.

Eile, 21. septembril saatsid Eesti suurimad muusika esindusorganisatsioonid peaministrile Jüri Ratasele, rahandusministrile Martin Helmele, majandus- ja taristuministrile Taavi Aasale, kultuuriministrile Tõnis Lukasele, Riigikogu kultuurikomisjoni esimehele Aadu Mustale ja rahanduskomisjoni esimehele Aivar Kokale ning Riigikogu liikmetele kirja palvega toetada augustikuus meedias kultuuriministri väljendatud ettepanekut alandada kontserdipiletite käibemaksumäära 20 protsendilt 9 protsendile. Muusika esindusorganisatsioonid leiavad, et käibemaksu alandamine aitaks päästa muusikavaldkonda lähitulevikus ja pikemas perspektiivis panustaks nii Eesti majanduse taaskäivitamisse, aga ka meie muusikaelu rahvusvahelisse ja regionaalsesse arengusse.

Kultuuriürituste piletimüük on hakanud sisehooaja saabumisega taas langema ja 2020. aasta septembri kahe esimese nädala kultuuriürituste pääsmetest teenitud tulud on mullusega võrreldes vähenenud enam kui 60%. Hoolimata sellest, kui pikka aega COVID-19 viirusest tingitud piirangud kehtivad, peab Eesti muusikavaldkond selle kriisi vältel hakkama saama märksa ebasoodsamates tingimustes kui teised Euroopa riigid – see omakorda pärsib ühelt poolt praeguse muusikaelu püsimajäämist, aga ka selle taastumist pärast kriisi lõppu.

„Tihti ei mõisteta, et muusikavaldkond on sarnane teiste majandusvaldkondadega ehk sündmuse ärajäämine või väikse marginaaliga korraldamine võib viia paljude töökohtade kaotuseni ja ettevõtete pankrotistumiseni. Meie valdkond on kriisis kõvasti pihta saanud ning maksusoodustus oleks ülisuureks abiks,” leiab Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja Tarmo Noormaa. Festivali Jazzkaar kunstiline juht Anne Erm lisab: „Käibemaksumäära alandamine oleks kindlasti üks meetmeid, mis aitaks korraldajatel praeguses olukorras ellu jääda ja pärast kriisi lõppu kiiremini ning kindlamalt jalule saada.”

Lisaks tuuakse pöördumises välja, et kontserdipiletite käibemaksumäära alandamine võib mõjuda positiivselt ka riigieelarvele, sest motiveerib Eestis korraldama rohkem rahvusvaheliselt tuntud esinejate kontserte, mida on möödunud kümnendil aina enam hakatud korraldama soodsama maksukeskkonnaga naaberriikides – nimelt on Lätis kontserdipiletite käibemaksumäär 0% ning Soomes 10%, samal ajal kui Eestis jääb see 20% peale

„Hulk sündmusi, mis oleksid võinud toimuda Eestis, on liikunud soodsama maksukliimaga turgudele – eelmisest aastast võib näitena tuua Ed Sheerani kontserdi Riias, kuhu Eestis müüdi pea sama palju pileteid kui toimumiskoha riigis Lätis,” kommenteerib olukorda Live Nation Estonia juht Mart Eensalu. Music Estonia suuna Live Music Estonia juht Henri Roosipõld lisab: „Kontsertide külastajad kulutavad üldjuhul piletiostust mitu korda rohkem muudele kontserdikülastusega seotud teenustele – olgu selleks siis majutus, turism, toitlustus vms. Selle kõrval ei ole ka vähetähtis ka aspekt, et madalam käibemaksumäär aitaks tagada pikemas perspektiivis muusikaettevõtete elujõulisuse ja konkurentsivõime, mis on pärast eelmist kontserdipiletite käibemaksumäära tõstmist 2008. aastal märgatavalt vähenenud.”

2008. aastal usuti, et käibemaksumäära tõus valdkonna tegevust oluliselt ei mõjuta ja aitab kaasa majanduskriisis oleva riigieelarve kasvule, siis üle kümnendi hiljem võib Eesti Konjunktuuriinstituudi läbiviidud loomemajanduse uuringute põhjal tõdeda, et käibemaksumäära tõstmisele järgnenud aastatel tõmbus muusikavaldkond kokku nii teenitava müügitulu kui ka ettevõtete suuruse ja rahvusvahelise konkurentsivõime poolest. On kõnekas, et võrreldes 2007. ja 2011. aasta Eesti muusikavaldkonna kogutulu võib näha, et kultuuripealinna aastal, mil investeering muusikasektorisse oli tavapärasest suurem, oli valdkonna kogutulu siiski kolmandiku võrra väiksem kui neli aastat varem.

Lisaks muusikaettevõtlusele aitaks käibemaksumäära vähendamine kaasa ka turismisektori taaskäivitamisele. Kultuurisündmus on inimeste jaoks oluline põhjus reisimiseks ning motiveerib kasutama turismi- ja muid teenuseid ehk kultuuril on otsene roll majanduse käivitamisel. Nagu Eesti Konjunktuuriinstituudi loomemajanduse muusikasündmuste mõjuanalüüsidest nähtub, siis kulutavad külastajad üldjuhul kontsertide piletiostust kordades rohkem toitlustus-, transpordi- ja majutusteenuste jms peale ning külastusega seotud muu tarbimise pealt jõuab riigieelarvesse ligikaudu 4–5 korda rohkem käibemaksu kui muusikasündmuse pääsmetelt.

Avaldusele kirjutasid alla:
Eesti Autorite Ühingu tegevjuht Kalev Rattus
Eesti Esitajate Liidu tegevjuht Urmas Ambur
Eesti Fonogrammitootjate Ühingu tegevjuht Rauno Haabmets
Eesti Heliloojate Liidu juhatuse esimees Märt-Matis Lill
Eesti Interpreetide Liidu juhatuse esimees Henry-David Varema
Eesti Jazzliidu juhatuse esimees Kirke Karja
Eesti Kooriühingu esimees Hirvo Surva
Eesti Muusikafestivalide juhatuse esimees Villu Veski
Eesti Muusikanõukogu president Ivari Ilja
Music Estonia tegevjuht Ave Tölpt

Muusikavaldkonna ettepanekut toetas ka Eesti Etendusasutuste Liit.

Pöördumise põhitekst asub SIIN.