Raadiolubade konkurss 2024

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) poolt läbiviidud raadiolubade konkursi tulemusel anti välja 31 üleriigilist ja 1 rahvusvaheline tegevusluba raadioteenuse osutamiseks. Uued tegevusload kehtivad 7 aastat (alates 17.11.2024 kuni 16.11.2031).

Konkursile laekus 45 taotlust, mida hinnati komisjoni poolt. Komisjon hindas taotluste vastavust kultuuriministri seatud kõrvaltingimustele ja meediateenuste seaduse nõuetele. Olulisemad kriteeriumid olid: sõnasaadete keel, sõnasaadete osakaal programmis, Eesti autorite muusikateoste maht programmis ja peamine sihtrühm. 

Hindamiskomisjon koosnes 9 liikmest. Esindatud olid Eesti Autorite Ühing, Eesti Esitajate Liit, Eesti Ringhäälingute Liit, Tartu Ülikool, Kultuuriministeerium ja TTJA. Komisjon hindas taotlusi kohapunktidega. Raadioload väljastati hindamiskomisjoni tulemuste alusel.

Kultuuriministri poolt kehtestatud kõrvaltingimused näevad üldjuhul ette, et raadioprogrammis edastatavate muusikateoste kalendrikuu mahust peab Eesti autorite loodud muusikateoste osa olema vähemalt 30%, millest vähemalt 50% peab edastama ajavahemikus 06.00–22.00. 

Võrreldes varasemate lubadega on Eesti autorite loodud muusikateoste maht suurenenud 25% pealt 30% peale ning lisandunud tingimus, et vähemalt 50% Eesti autorite loodud muusikateoste mahust tuleb edastada ajal (06:00-22:00), mil kuulatuavus on suurem kui öösel.

Lisainfo on leitav TTJA veebilehelt.

EEL ÜLDKOOSOLEKU KOKKUKUTSUMISE TEADE

MTÜ Eesti Esitajate Liit üldkoosolek toimub 12. juunil 2024.a. kell 11.00 Tallinna Loomaaia auditooriumis, Ehitajate tee 150, Tallinn.

Päevakord:

  1. 1. Päevakorra kinnitamine;
    2. Tegevusaruanne, läbipaistvusaruande kinnitamine;
    3. 2023.a. majandusaasta aruande arutamine;
    4. 2023.a. majandusaasta aruande kinnitamine;
    5. Juhatuse liikmete määramine;
    6. Sõnavõtud ja küsimused.
  1. Üldkoosoleku materjalid on leitavad siin.
  2. Lisainformatsioon: Eesti Esitajate Liit, Paldiski mnt 96a, 13522 Tallinn, tel: 6 50 51 71, e-post: eel@eel.ee

EEL-i liige, kes ei saa isiklikult üldkoosolekust osa võtta, võib anda lihtkirjaliku volituse üldkoosolekul osalemiseks ja tema nimel hääletamiseks enda esindajale, kelleks võib olla mõni teine EEL-i liige. Iga EEL-i liige võib volituse alusel hääletada ühe puuduva liikme eest. Volituse blankett on leitav siit.

EEL-i liikmetel, kes on saanud teiselt EEL-i liikmelt volikirja üldkoosolekul esindajana tegutsemiseks, palume volikiri edastada EEL-ile hiljemalt esmaspäevaks, 10. juuniks 2024 EEL e-posti aadressile eel@eel.ee

  1. Kuidas tulla
  2. NB! Tallinna Loomaaia Keskonnahariduskeskuse auditoorium asub Läänevärava juures (ligipääs Ehitajate teelt, st. Õismäe poolne sissepääs).
    Ühistranspordiga tulles peatus Meistri (buss nr 10, 12, 16, 26, 26a, 27, 28, 45, 61 ja 64), Nurmenuku või Karikakra (buss nr 10, 12, 16, 26, 26a, 27, 28, 45, 61 ja 64);
    Autoga tulles on võimalik kasutada tasulist parklat.

 

Kultuuriministeerium ootab ettepanekuid riigi kultuuristipendiumide määramiseks

Kultuuriministeerium ootab kuni 15. maini ettepanekuid riigi kultuuristipendiumide määramiseks. Stipendium toetab peamiselt õpinguid välisriigis ning võimalusel kaalukaid kultuuriprojekte ja loomingulisi tellimusi. Sel aastal antakse välja 20 stipendiumit, ühe stipendiumi suurus on 2300 eurot. 

 

Stipendiumide määramisel peetakse peamiselt silmas terve õppeaasta jooksul toimuvat magistri- või doktoritaseme õpet välismaa kõrgkoolis või teadusasutuses. Taotluses toodud tegevuse puhul hinnatakse valdkondliku mõju olulisust. Ettepanekuid stipendiumile võivad teha loomeliidud, omavalitsused ning teised juriidilised isikud ja asutused, kelle tegevus on seotud kultuuri või haridusvaldkonnaga. Soovitatav on lisada ka kooli kinnituskiri, mis tõestab käimasolevaid või algavaid õpinguid.  

 

Stipendiumi võib saada nii füüsiline kui ka juriidiline isik või asutus, kuid füüsilised isikud iseennast stipendiumile esitada ei saa. Ettepaneku kultuuristipendiumide määramiseks teeb kultuuristipendiumide komisjon ning käskkirja stipendiumide määramiseks allkirjastab kultuuriminister.

Riigi kultuuristipendiumile kandideerimise soovi korral võtke ühendust Eesti Esitajate Liiduga.

Riikliku kultuuri elutööpreemia pälvivad Olav Ehala, Sirje Helme ja Arvo Valton (Vallikivi)

Elutööpreemia laureaat, helilooja ja pianist Olav Ehala on Eesti tuntumaid, mängitumaid ja armastatumaid heliloojaid, kelle looming on suutnud võita nii muusikaekspertide kui ka tavainimeste südamed. Ehala äärmiselt kaalukas elutöö sisaldab säravat heliloomingut, etteasteid ereda lavamuusikuna, olulist panust pedagoogina ning ka ennastsalgavat ja pikaaegset tegevust Eesti Heliloojate Liidu esimehena. Muljetavaldav on ka Olav Ehala poolt salvestatud esituste nimekiri, mis koosneb ligi poolest tuhandest teosest.

Lisaks Olav Ehalale said elutööpreemia kunstiajaloolane ja muuseumijuht Sirje Helme  ja kirjanik, luuletaja, stsenarist, tõlkija ja publitsist Arvo Valton (Vallikivi).

EEL soovib tunnustada ja õnnitleda elutööpreemia laureaate.

Kare Kauks, Raivo Tafenau ja Jaan Sööt saavad presidendilt teenetemärgi

Vabariigi President tunnustab iseseisvuspäeva eel 151 inimest riigi teenetemärgiga. Muusika ja heliloomingu valdkonnas tunnustatakse teenetemärgiga Eesti Esitajate Liidu liikmeid muusikaõpetajat, lauljat ja muusikapedagoogi Kare Kauks’i ning saksofonist, akordionist, ansamblijuht ja jazzmuusik Raivo Tafenau’d ja ansamblitest Jäääär, Lindpriid ja Pantokraator tuntud muusikut ja laulukirjutajat Jaan Sööt’i.

Teenetemärgi saavad ka Eesti Rahvusmeeskoori juht, dirigent Mikk Üleoja; Tallinna Muusika- ja Balletikooli MUBA kontsertmeister Meeli Ots, kes on pühendanud oma elu noorte muusikute toetamisele; Kose muusikakooli asutaja ja viiuliõpetaja ning rahvamuusikapidudel viiulikooride liigijuht ja assistent Juta Helilaid ja pärimusmuusika valdkonna eestkõneleja, pärimusmuusika õppelaagri Eesti ETNO ellukutsuja, rahvamuusik ja õpetaja Krista Sildoja.

EEL soovib tunnustada ja õnnitleda kõiki Vabariigi Presidendilt teenetemärgi saanud isikuid nende pikaajalise ja suure panuse eest.

RockFM-i kuulajad valisid Aasta Hümniks ansambel HND loo “Kõik ei saa korda”

Teist aastat valisid Rock FMi kuulajad Aasta Hümni. 4500 osalejaga hääletamisel võidutses kodumaises arvestuses vana hea HND looga “Kõik ei saa korda.” Välismaa lugudest hinnati parimaks Metallica If Darkness Had A Son”.

Kusjuures Metallica võidutses Rock FMi Aasta Hümnil ka 2022. aastal looga  “Lux Æterna”.

Eesti arvestuses teisele kohale tuli Ollie “Venom” ning kolmandale Ollie sõbrad ansamblist Bedwetters looga “Monsters”.

“See on 18 aastase tegutsemise jooksul esimene HND võit. Kusjuures “Kõik ei saa korda” oli selline lugu, mille puhul me mõtlesime, kas tuleb üldse plaadile või mitte. Oli viimane hetk ja küsisime endalt, kas on mingit demo veel, mida võiks proovida ja ma tõin välja enda tehtud demo,” kommenteerib loo sündi HND bassimees Tarmo Põiklik.

Aasta korraldajaks valis rokipublik Helitehase Tallinnas. “Helitehasest on saanud tõesti koht, kuhu promootorid toovad hea meelega oma välisartiste. Lisaks andis seal 2023. Aastal megashow täismajale ka ansambel HND. Tundub, et suured produktsioonid, millega artistid võtavad ju silmnähtavaid riske, siiski tasuvad ära, publik oskab hinnata sellist panustamist,” kommenteeris Aasta korraldaja võitu Rock FMi saatejuht Robert Kõrvits.

Kodumaist AASTA HÜMN võitjat ootavad ees rahalised preemiad – Eesti Autorite Ühing on välja pannud 2000 eurot ja Eesti Esitajate Liit stipendiumi summas 2000 eurot, lisaks paneb Rock FM omalt poolt välja 2000 euro eest klipireklaami mahtu.

Samuti hindame kõrgelt ka rokiskeene sündmuste korraldajaid, kes aastaringselt Rock FMi kuulajatele olulisega tegelevad. Aasta Korraldajat premeerib Rock FM 2000 euro suuruse klipireklaami mahuga.

Eesti Raskemuusika Liit paneb omalt poolt ka välja 500-eurose loomestipendiumi Rock FMi Aasta Hümni edetabelis kõige kõrgemale positsioonile jõudnud artistile, kes on Eesti Raskemuusika Liidu liige.

Aasta Hümn 2023

Eesti TOP10

  1. HND – Kõik ei saa korda
  2. OLLIE – Venom
  3. Bedwetters – Monsters
  4. DND – Endiselt on Alles
  5. The Belka – Hirm
  6. Teravmoon – Probleemid ja Pelmeenid
  7. Vennaskond – Rockerid
  8. Mandoterror – Vannutud vanne
  9. Mört – Un-Drus
  10. Külmking – Vanapagan

Välismaine TOP10

  1. Metallica – If Darkness Had A Son
  2. Linkin Park – Lost
  3. Foo Fighters – Under You
  4. Maneskin feat. Tom Morello – Gossip
  5. Lord of The Lost – Cha Cha Cha
  6. Blink 182 – One More Time
  7. The Beatles – Now and Then
  8. The Rolling Stones – Angry
  9. Bring Me The Horizon – Lost
  10. Ghost – Spillways (feat Joe Elliott)

Tasu määrade muudatused

Alates 2024. aastast muutuvad fonogrammide avaliku esitamise tasu määrad klienditeeninduse valdkonnas, mis on püsinud muutumatuna viimased 7 aastat.

Uute, klienditeeninduse valdkonnas alates 1. jaanuarist 2024 kehtivate tasu määradega saab tutvuda Eesti Esitajate Liidu kodulehel http://www.eel.ee/et/klienditeenindus/

Sõlmitud lepingud kehtivad edasi, muudatus mõjutab ainult rakendatavaid tasu määrasid.

EEL on klienditeeninduse tasu määrade muudatused kooskõlastatud Eesti Kaupmeeste Liiduga, mis on suurim kaubanduse valdkonna esindusorganisatsioon.

Lisaks klienditeeninduse valdkonnale kehtivad alates 01.01.2024 uued tasu määrad järgmistes valdkondades:
Segaüritused
Koolitus, konverents
Mess ja näitus
Muuseum, kunstinäitus, raamatukogu
Töökohad

Kõikide kehtivate või tulevikus kehtima hakkavate tasu määradega on võimalik tutvuda http://www.eel.ee/et/muusika-kasutajad/litsentsitasu-maarad/

EEL üldkoosoleku kokkukutsumise teade

MTÜ Eesti Esitajate Liit üldkoosolek toimub 19. juunil 2023.a. kell 11.00 Tallinna Loomaaia auditooriumis, Ehitajate tee 150, Tallinn.

Päevakord:

    1. Päevakorra kinnitamine;
      2. 2022.a. majandusaasta aruande arutamine;
      3. 2022.a. majandusaasta aruande kinnitamine;
      4. Läbipaistvusaruanne / tegevusaruanne;
      5. Sõnavõtud ja küsimused.

    Lisainformatsioon: Eesti Esitajate Liit, Paldiski mnt 96a, 13522 Tallinn, tel: 6 50 51 71, e-post: eel@eel.ee

    Kuidas tulla

    NB! Tallinna Loomaaia Keskonnahariduskeskuse auditoorium asub Läänevärava juures (ligipääs Ehitajate teelt, st. Õismäe poolne sissepääs).
    Ühistranspordiga tulles peatus Meistri, Nurmenuku või Karikakra: nt buss nr 10, 12, 16, 26, 27, 28, 37, 41, 42, 43 ja 45;
    Autoga tulles on võimalik kasutada tasulist parklat (2 €/päev)

    VAATA VÄRAVATE ASUKOHTI KAARDIL

EEL-i liige, kes ei saa isiklikult üldkoosolekust osa võtta, võib anda lihtkirjaliku volituse üldkoosolekul osalemiseks ja tema nimel hääletamiseks enda esindajale, kelleks võib olla mõni teine EEL-i liige. Iga EEL-i liige võib volituse alusel hääletada ühe puuduva liikme eest. Volituse blankett on leitav siit.

EEL-i liikmetel, kes on saanud teiselt EEL-i liikmelt volikirja üldkoosolekul esindajana tegutsemiseks, palume volikiri edastada EEL-ile hiljemalt neljapäevaks, 15. juuniks 2023 EEL e-posti aadressile eel@eel.ee

Autoriõiguste seminar: seadusandja võiks tehisintellekti regulatsiooniga oodata

20. aprillil toimus arhitektuurikeskuses Eesti Rahvusraamatukogu korraldatud autoriõiguste seminar „Paberraamatust tehistaibuni. Autoriõiguslikke küsimusi analoog- ja digikeskkonnas“ toimus 23. aprillil peetava rahvusvahelise raamatute ja autoriõiguste päeva tähistamiseks.  Ettekannetega esinesid Ainiki Väljataga Autorihüvitusfondist, Kärt Nemvalts Justiitsministeeriumist, Ivo Mahhov Välisõigusabi Advokaadibüroost ja Priit Lätt PwC Legalist, Mari Must Ellex Raidla Advokaadibüroost ja Rita Enna Eesti Rahvusraamatukogust. Videotervituse saatis Copyright Agent A/S (Taani) esindja Henrik Eggert ja ettevõtte tegevust tutvustas nende esindaja Maris.

Aruteluringis vahetasid mõtteid Peeter Mõtsküla Trinitist ning Helery Maidlas ja Olivia Kranich Sorainenist. Lisaks rikastasid oma mõtetega seminari Heli Künnapas ja Haldi Välimäe. Vestlusringe juhtis Eesti Esitajate Liidu tegevjuht Urmas Ambur.

Seminaril tõdeti, et seadusandja ei peaks kiirustama tehisintellekti regulatsiooniga. Urmas Ambur ja vandeadvokaadid Olivia KranichHelery Maidlas ning Peeter Mõtsküla leidsid ühisel arutelul „AI≠IO ehk tehisintellekti ja intellektuaalomandi vastasmõjudest ja koostoimest”, et settimist vajavad ühiskonnas mitmed olulised küsimused. Autoriõiguste kaitse on muutumas tehisintellekti ja intellektuaalse omandi suhtes veelgi nüansirikkamaks.

Seminaril toimunud arutelu osalised olid ühisel seisukohal, et nii Eestis kui mujal maailmas oleme seismas võimaluste ees teha tehisintellekt inimesele kasulikuks. Kuidas seda teha õiguse vaatenurgast nii, et ka autoritel jätkuks tahet luua uusi väärtusi ning töö eest on võimalik saada õiglast tasu. See ei ole juriidikas küll uus küsimus, aga kiirete arengute tõttu tehnoloogias põimub küsimus paljude teiste valdkondade ja nende sees toimuvate muudatustega.

Täna usume, et tehisintellekti info haare lõpeb peamiselt veel seal, kus tekstid või info pole enam avalikud. Inimene pääseb ligi palju suuremale ja sageli ka väärtuslikumale infole, kui laenutab raamatuid ja külastab piiratud ligipääsuga andmebaase. Kui aga tehisintellektil on võimekust töötada läbi sadu kordi kiiremini infot, võimaldab ta ühiskonnale suuremat kasutegurit. Tahes tahtmata mõtleb inimene, et kuidas saada abimehe toel efektiivsemaks.

Õigus tasule oma loomingu eest on kirjanikel, illustraatoritel, kirjastajatel, kunstnikel, fotograafidel, teadlastel. Loetelu on pikem, sest isiklike ja varaliste õigustega autoriteks võivad olla kõik inimesed, kes on autoriõiguse mõistes loonud teose. Vaid inimene saab luua autoriõiguste kaitse all olevat teost. AI loodud teos ei ole seaduse mõistes intellektuaalne omand.

Piiride ületamine

Kui tehisintellektist vestluspartner kasutab võrgus kättesaadavat infot ilma viideteta, sisaldub selles enamuse vaatest kõigest korrektsuse küsimus, mis tänasele kasutajatele jääb sageli probleemina veel märkamatagi. Vaid üksikute ekspertide jaoks võib see olla huvitav küsimus, et mismoodi erineb olukord sellest, kui kirjanik loob tekste teiste autorite lugemisest saadud mõtete toel ja tehisintellekt ammutab ideid miljonist dokumendist, et inimesele rahuldust pakkuv vastus kokku panna?

Võrgu andmebaasid on omaette peatükk mastaapses autoriõiguse temaatikas. Andmemaht kasvab. Andmebaaside omanike arv kasvab. Teoste koosseis on sageli piiriülene. See kõik nõuab arvestamist rahvusvahelise õigusega ning seda konkureerivates tingimustes nö kontinentide vahel.

Lahendamist vajavad mitmed küsimused tuleviku vaatenurgast. Kui tehisintellekt pakub veel inimkäe pikendusena loomingulist rõõmu, siis suure tõenäosusega kaob mänguline meeleolu siis, kui tehisintellektist peaks saama autor intellektuaalse omandi tähenduses. Me ei taha mõelda, et temas on võimekus tegutseda ilma inimkonna kogutud tarkusele toetumata. Võibolla on järgnev nali liiga must huumor, aga loojate jaoks on lahendus hakata tehnoloogia ettevõtete aktsionärideks, et mingigi tasu saada.

Inimloomingu autorid peavad saama oma töö eest õiglast tasu. Intellektuaalse omandi küsimused tehisintellekti saabumise kontekstis muutuvad veelgi enam ühiskonnas olulisteks. Vaatamata sellele ei maksa õigusregulatsiooni loomisel kiirustada. Kuigi alates 1939. aastast on üheks ühiskondlikuks mureks olnud Eestis autoriloomingu kaitsmine tehnoloogia eest, on vaja taas justkui astuda esimene samm ning nüansirikkas uues olukorras vaadata teemale peale tervikpildis. Läheb aega nii palju kui läheb, aga seadusandjal on kaitsta vaja inimest ning selle juures tagada kultuuri kestvus, julgeolek ja loomevabadus, millele saab põhineda edukas majandus.

Teised teemad ja seminari salvestus

Autoriõiguste päevale pühendatud seminaril kõneldi laenutustasudest, autorilepingutest, autori pärandi küsimustest, fotode õigesti kasutamisest ja rikkumiste tuvastamistest tehisintellektiga.
Seminari kõikide ettekannetega saab videos tutvuda rahvusraamatukogu Youtube kanalil.

Raamatute ja autoriõiguste päeva eesmärgiks on julgustada avastama lugemise mõnusid ja tõsta inimeste austust kirjanike vastu, kes on oma teostega andnud edasi inimlikkuse sotsiaalset ja kultuurilist progressi. Esmakordselt tähistati seda päeva 1995. aastal UNESCO peakontoris Pariisis.

FOTOGALERII
Autor Aron Urb/ Eesti Rahvusraamatukogu

Allikas: Eesti Rahvusraamatukogu

Kuldne Plaat 2023

Kuldne Plaat auhinnagala toimus 27. märtsil Kadrioru lossis. Eesti Autorite Ühingu ja Eesti Esitajate Liidu kogutud andmete alusel anti Kuldsed Plaadid üle üheteistkümnes põhikategoorias, lisaks andis Fairmus üle eriauhinna. Auhinnagala kombe kohaselt lõikasid popstaarid ühiselt lahti Kuldse Plaadi suure tordi.

Auhinnad pälvisid:
“Aasta Raadiohitt 2023” – „MIRAAŽ” STEFAN

“Aasta Uustulnuk 2023” – STEFAN

“Aasta Plaadifirma 2023” – HITIVABRIK

“Aasta Esitaja 2023” – HENDRIK SAL-SALLER

“Aasta Autor 2023” – STEN SHERIPOV

“Aasta Autor Internetis 2023” – SYN COLE

“Aasta Naisartist 2023” – RITA RAY

“Aasta Meesartist 2023” – HUNT

“Aasta Ansambel 2023” – NAISED KÖÖGIS

“Aasta Album 2023” – „NOSTALGIA“ HUNT

Eriauhind “Fairmus Aasta Artist 2023” – NUBLU

“Panus Eesti muusikasse” – 2 QUICK START

Lisainfo ja fotod: www.kuldneplaat.ee


Ants Liigus / Kuldne Plaat 2023