Loomeinimeste pöördumine justiitsministrile

Loomeinimeste pöördumine justiitsministri poole seoses tasuga audiovisuaalse teose ja helisalvestise isiklikeks vajadusteks kopeerimise eest

Eesti Autorite Ühing, Eesti Esitajate Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing ja Eesti Audiovisuaalautorite Liit tegid ettepaneku uuendada pikalt jutuks olnud erakopeerimise ehk isiklike salvestustega seonduva tasu regulatsiooni, mis tagaks ka Eestis autoritele, esitajatele ja fonogrammitootjatele õiglase tasu nende loomingu kopeerimise eest nagu see on korraldatud teistes Euroopa Liidu riikides. Õiglaseks määraks, mis oleks võrreldav teiste riikide sama tasumääraga, oleks vähemalt 4 eurot salvestava seadme kohta.

Esindusorganisatsioonid saavad aru eriolukorra piirangute vajalikkusest. See tähendab, et kontserte, teatrietendusi ja kinolinastusi ei toimu. Paljud restoranid, kohvikud, baarid ja kauplused ei tööta. Vähenemas on tuntavalt ringhäälingujaamade eetriaja müük. Kõik see on tekitanud olukorra, et meie autorid, esitajad ja fonogrammitootjad on ilma jäänud oma tavapärastest sissetulekutest, mis näitab veelgi suurenenud vajadust korda teha pikalt riiulile jäänud regulatsioon, et tagada loomeinimestele õiglased tasud ka erakopeerimise valdkonnas.

Justiitsministeerium on lõpuks valmis saamas eelnõuga, mis peaks olukorda muutma. Samas viitavad esindusorganisatsioonid, et oma liikmete huve kaitstes ei saa kuidagi olla rahul Justiitsministeeriumi poolt tutvustatud tasumääradega, mis oleksid kordades madalamad, kui teistes riikides. Justiitsministeerium on salvestusseadmetelt makstavaks tasuks välja pakkunud 60 senti, see peaks aga olema vähemalt 4 eurot seadme kohta, mis oleks  õiglane tasu võrdluses teiste Euroopa riikidega. Loomeinimeste esindusorganisatsioonid paluvad justiitsministrit salvestusseadmetele planeeritud tasu määrasid tõsta.

Isikliku kopeerimise tasu on lühidalt öeldes see, et autoritelt, esitajatelt ja fonogrammitootjatelt on üldsuse huvides ära võetud üks õigus – lubada teha oma teostest, esitustest ja fonogrammidest salvestusi – ning antud see võimalus kõigile üksikisikutele. Ehk igal Eesti inimesel on võimalus seaduslikult teha oma isiklikuks tarbeks salvestusi muusikast ja filmidest ilma, et neil oleks selleks vaja üheltki õiguste omajalt luba küsida, kuid seadusest tulenevalt peab neile selle õiguse kompenseerima.

Autoriõiguse regulatsiooni korrastamine on justiitsministri valitsemisalas. Regulatsiooni kordategemise tõi viimaste valimiste ajal oma lubadusena välja Isamaa. Lubaduse, regulatsioon korda teha ja autoritele õiglane tasu tagada, on andnud mitmed ministrid, sealhulgas eelmise valitsuse justiitsminister Urmas Reinsalu. See on põhjus, miks pöördumine saadeti nii justiitsminister Raivo Aegile kui ka erakond Isamaa juhile Helir-Valdor Seederile ning kultuuriminister Tõnis Lukasele.

Pöördumise teinud esindusorganisatsioonid seisavad põhikirjajärgselt loomeinimeste õiguste eest.


Avalik pöördumine justiitsministri hr. Raivo Aegi ja erakonna Isamaa poole

Tallinnas, 27. märtsil 2020

Lugupeetud härra minister Raivo Aeg

Praegu on raske aeg kõigi Eestimaa inimeste jaoks. Kõige tähtsam on loomulikult meie inimeste tervis ja elu. Kuid ka meie igapäevane elu tahab elamist. Eesti autorid, esitajad ja fonogrammitootjad koos ülejäänud rahvaga on viiruse tõttu seatud ennenägematult raskesse majanduslikku olukorda. Tulenevalt eriolukorrast ei toimu kontserte ega muid avalikke üritusi. Restoranid, kohvikud, baarid ja ööklubid ei tööta. Vähenemas on tuntavalt ringhäälingujaamade eetriaja müük. Kõik see on tekitanud olukorra, et meie autorid ja esitajad on ilma jäänud oma tavapärastest sissetulekutest. Sisuliselt vaatame otsa väljasurnud ajale, sest eelnimetatud allikatest laekuvad tasud loomeinimestele on ära langenud. Iga euro on meie sektorile eluliselt tähtis.

Teame, et Justiitsministeeriumis on valmimas eelnõu nn. tühja kasseti tasu regulatsiooni muutmiseks. Tervitame Justiitsministeeriumi nimetatud eelnõu eest, sest alates 2006.a oleme püüdnud selles vallas valitsenud ebanormaalset olukorda muuta, kuid seni edutult ühelt poolt nii Infotehnoloogia Liidu tugeva vastulobi kui ka eelnevate valitsuste soovimatuse pärast olukorda lahendada. Kuid me ei saa kuidagi olla rahul eelnõus fikseeritud tasumääradega. Nn. tühja kasseti tasu sisu on lühidalt öeldes see, et autoreilt, esitajatelt ja fonogrammitootjatelt on üldsuse huvides ära võetud üks õigus – lubada teha oma teostest, esitustest ja fonogrammidest salvestusi – ning antud see võimalus kõigile üksikisikutele. Ehk siis igal Eesti inimesel on võimalus seaduslikult teha oma isiklikuks tarbeks salvestusi muusikast ja filmidest ilma, et neil oleks selleks vaja üheltki õiguste omajalt luba küsida. Kuid seaduses on ette nähtud, et õiguste omajaile tagatakse sellise õiguse äravõtmise eest võimalus saada õiglast tasu. Praegu kehtiva regulatsiooni järgi on selle tasu määraks 3 % salvestusseadmetelt ehk seadmetelt, millega salvestatakse ja 8% salvestusvahenditelt, ehk nendelt vahenditelt, millele salvestatakse.  Kuna tänapäeval on juba üpriski raske vahet teha, mis on seade ja mis vahend, siis on õiguste omajad välja pakkunud, et tasu võiks hakata arvestama per seade ja per vahend. Justiitsministeerium on selle ettepanekuga nõus olnud. Kuid meie probleem on selles, et Teie ministeeriumis valmivas eelnõus on salvestusseadmete tasu naeruväärselt väike. Nii on näiteks tänapäeval salvestamiseks kasutatavate seadmete nagu nutitelefonid ja arvutid tasumääraks eelnõu kohaselt 0.60 eurot per seade.  See ei ole tõsiseltvõetav ega loomesektori poolt vaadatuna kuidagi vastuvõetav. Kui praegu on seadmetelt võetav tasu 3 %, siis odavamate nutitelefonide puhul peaks see tasu olema 3-4 eurot. Rääkimata, et 1000 eurot maksva iPhone puhul oleks see tasu  siis 30 eurot. Meie, õiguste omajad, soovime hoida tagasihoidlikku joont ja palume, et seadmetelt võetav tasu oleks 4 eurot per seade. Me oleme veendunud, et Eesti inimesed, kes ostavad endale uue nutitelefoni või süle- või lauaarvuti, on nõus maksma Eesti muusikakultuuri ja filmikunsti toetuseks 4 eurot per seade, mis jaguneks võrdselt autorite, esitajate ja tootjate vahel. Teame ka, et mitte kõigile eestimaalastele ei meeldi Eesti muusika ja Eesti filmid, kuid see on siiski meie oma maa looming, mida tehakse ainult siin ja mida meie asemel mitte keegi ei tee.

Pöördume oma palvega ka kõigi Isamaa erakonna liikmete poole. Isamaa on olnud see erakond, kes läbi kogu oma ajaloo on rõhutanud eestluse ja Eesti kultuuri püsivust ja elujõulisust.  Eesti autorite ja esitajate toetamine on olnud ka Isamaa valimiseelne lubadus, kus on kirjas, et Isamaa avaldab selget tahet pöörata enam tähelepanu intellektuaalse omandi väärtustamisele ning kultuurivaldkonnas sündinud ideede juurutamisele Eesti ettevõtluses. Praegu on õige aeg näidata, et Isamaa tõesti hoolib meie inimestest, kes oma igapäevast leiba teenivad meie kultuuri elus hoides ja arendades.

Kõigest eelöeldust tulenevalt palume Teid, härra minister, et Justiitsministeeriumist väljaminevas eelnõus oleks salvestusseadmetelt makstav tasu vähemalt 4 eurot. Loodame, et ka teised Isamaa ministrid ja Isamaa juhtkond ning liikmed saavad loomesektori murest aru ja toetavad meie palvet. Ainult üheskoos saame me meie maad ja meie kultuuri edasi viia ja paremaks muuta.

Lugupidamisega,

Eesti Autorite Ühing

Eesti Esitajate Liit

Eesti Fonogrammitootjate Ühing

Eesti Audiovisuaalautorite Liit

RIMI kasutab kauplustes ainult Eesti muusikat

Rimi Eesti Food AS on Eesti Esitajate Liidule teada andnud, et kõikide Rimi kaupluste siseraadiod mängivad hetkeolukorras ainult Eesti muusikat. Rimi sooviks on seeläbi toetada muusikuid läbi tasude, mida muusika kasutamse eest kogutakse.

EEL tunnustab Rimi Eesti juhti Vaido Padumäed selle otsuse eest ning toetab tema üleskutset teistele kaupmeestele, mängida siseraadiotest ainult Eesti heliloomingut, et anda keerulisel ajal omapoolne panus kohaliku muusikavaldkonna tegijatele.

Loomeinimesed tänavad!

Lisainfot vaata siit.

Kultuuriministeerium kaardistab kultuurisektori rahalist kahju

Kultuuriministeerium kaardistab kultuuriasutusi ja -korraldajaid seoses koroonaviirusega tabanud majandusliku kahju suurust. Ministeerium analüüsib kultuurivaldkonda kõige laiemalt, hõlmates saamata jäänud tulu hinnangutesse nii riigiga seotud kui ka eraõiguslikke kultuurikorraldajaid.

„Täpseid vastuseid, kui suur on mõne konkreetse valdkonna kahju, ei ole selle nädala alguses veel võimalik anda. Kultuuriministeeriumiga seotud riigiasutuse ja sihtasutuste omatulu, mis jääb kriisi tõttu kuni 1. maini saamata, on umbes 5,4 miljonit eurot. Ülejäänud kultuurimaastikku tabava rahalise kahju kaardistamine kestab. Väga oluline on jätkata kaardistamist terve kultuurivaldkonna, see tähendab, ka erasektori suhtes. Me liigume edasi kitsamalt valdkonniti,“ ütles kultuuriminister Tõnis Lukas. „Kultuuriministeeriumi valdkonda puutavad toetusmudelid on võimalik lõplikult paika panna pärast seda, kui valitsuse üldised majandusliku kahju leevendamise meetmed on kokku lepitud. Neist saavad kasu ka kultuurivaldkonnas tegutsevad asutused. Ka tuleb juba praegu arvestada sellega, et oma aja võtab kultuuri- ja spordivaldkonna käimatõmbamine pärast seda, kui kriis on möödas. Eraldi tuleb tegeleda riikliku treenerite palgatoetusega. See peab jätkuma ka muutunud oludes,“ lisas Lukas.

Kultuuriministeerium jätkab tihedat suhtlust kõigi valdkondade esindajatega ning palub ühtlasi anda selleks aega. Samuti tänab ministeerium kõiki organisatsioone, kes on edastanud oma ettepanekud kahju tasandamiseks. Üksiti palub Kultuuriministeerium valdkondade esindajaid vastata maksimaalselt operatiivselt kõigile küsimustele, kui neid ministeeriumist saabub ning jälgida ministeeriumi kodulehte värskeima info saamiseks.

Lisainfo:
Meelis Kompus
Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja
meelis.kompus@kul.ee

EEL kontor suletud

Seoses eriolukorra väljakuulutamisega Eestis ja koroonaviiruse leviku tõkestamiseks sulgeb EEL oma kontori, esialgu 16. märtsist kuni 31.märtsini. EEL töötajad jätkavad igapäevaste tööülesannete täitmist kaugtöö vormis (sh. lepingute sõlmimine, tasude kogumine ja väljamaksete tegemine) .
Kõige sobivam viis ühenduse saamiseks on e-kiri,  töötajate kontaktid on leitavad:
http://www.eel.ee/et/kontakt/ 

Anname EEL kodulehe kaudu teada, kuidas toimub töökorraldus alates alates 1. aprillist.