AEPO-ARTIS on avaldanud raporti „Acting Fairly?”, mis analüüsib Euroopa Liidu autoriõiguse direktiivi (CDSM) mõju näitlejate tasustamisele.

Raport, mis põhineb enam kui 2300 Euroopa näitleja vastustel, näitab selgelt, et direktiivi eesmärk – tagada esitajatele õiglane ja proportsionaalne tasu – ei ole praktikas täitunud.

Peamised järeldused:

• Valdav enamus näitlejaid töötab endiselt ühekordse tasu (nn buy-out) alusel, ilma hilisemate tuludeta.
• Ainult umbes 19% näitlejatest on kunagi saanud tasu, mis sõltub teose edasisest kasutamisest.
• 93% vastanutest leiab, et ühekordne tasu ei ole õiglane viis jagada voogedastusest saadavat tulu.
• Näitlejad väldivad oma õiguste kasutamist kartuses jääda tulevikus tööta (nn must nimekiri).

Raport rõhutab, et praegused lepingupõhised mehhanismid ei toimi praktikas ning vajalikud on lahendused, mis ei sõltu individuaalsetest läbirääkimistest tootjatega.

AEPO-ARTIS liikmena toetab EEL raporti soovitusi, mille kohaselt peaksid riigid kaaluma esitajatele võõrandamatut õigust saada tasu voogedastuse kasutuse eest läbi kollektiivse esindamise organisatsiooni.

Mis on AEPO-ARTIS?
AEPO-ARTIS on Euroopa esitajate organisatsioonide ühendus, mis esindab oma liikmete ning nende kaudu sadade tuhandete esitajate huve Euroopa tasandi poliitika- ja otsustusprotsessides. Organisatsioon teeb koostööd teiste õiguste omajate esindusorganisatsioonidega, et tugevdada esitajate õigusi ning tagada õiglane tasustamine kogu Euroopa loomevaldkonnas.

Raport on oluline sisend Euroopa Komisjoni käimasolevale direktiivi ülevaatamisele ning EEL kutsub Eesti otsustajaid ja sidusrühmi selle järeldusi arvesse võtma.

Lisainfo:
AEPO-ARTIS raport „Acting Fairly?” (2026)

Eesti Esitajate Liit käivitab intellektuaalomandi programmi noortele muusikutele, mis aitab neil oma loomingut kaitsta
Eesti Esitajate Liit käivitab intellektuaalomandi suunaga digitarkuse programmi „Loo targalt!“, mis annab praktilisi teadmisi sellest, kuidas oma loomingut kaitsta ning teiste loodud sisu seaduslikult kasutada. Projekti üheks ajendiks on sagenenud juhtumid, kus Eesti noorte muusikute loomingut on ebaseaduslikult kasutatud.
Eesti Esitajate Liidu tegevjuhi Urmas Amburi sõnul pakub tehnoloogia tänapäeval piiramatuid võimalusi loomingut edastada ja kasutada, kuid piirid seab autoriõigus. Ta lisas, et sagenenud on juhtumid, kui noored avastavad, et nende loomingut on sisuliselt varastatud, mis näitab vajadust selgete ja praktiliste juhiste järele, mida teha ennetavalt ning ette võtta probleemide ilmnemisel.
Ühe lahendusena töötab Eesti Esitajate Liit välja ja teeb kättesaadavaks lihtsalt täidetavad lepingute näidised, mis aitavad oma autoriõigust kaitsta. Samuti on ettevalmistamisel töötoad, kus eksperdid jagavad nõuandeid ja praktilisi teadmisi, mida iga muusik saab ennetavalt kasutada.
Lisaks juriidilistele küsimustele on Urmas Amburi sõnul probleemiks ka loomingu väärtustamine laiemalt. Paljud noored muusikaloojad ja -kasutajad ei taju, et loomingul – eriti digikeskkonnas kättesaadaval teosel – on väärtus.
„Autoriõiguste tundmine on oluline osa digipädevusest – see aitab mõista, millal muutub looming omandiks ning kuidas kaitsta nii enda kui ka teiste loodut,” lisas Urmas Ambur. Seetõttu on programmi „Loo targalt!“ raames plaanis korraldada autoriõigusi tutvustavaid digitarkuse loenguid koolides.
Urmas Amburi sõnul mõjutab ebaseaduslik sisu kasutamine meie loomevaldkonda laiemalt. „See kahjustab nii loomeinimesi kui ka ausat ettevõtlust ning võib ohustada ka kasutajate turvalisust,“ märkis ta.
Digitarkuse programm „Loo targalt! Loo. Hooli. Ole teadlik!“ on Balti riikide esitajaid ja fonogrammitootjaid ühendavate organisatsioonide ühine algatus. Projektide raames korraldatakse teavitustööd, koolitusi ja hariduslikke tegevusi Eestis, Lätis ja Leedus, et aidata noortel paremini mõista autoriõiguste rolli loovmajanduses ja digikeskkonnas. Projekti toetab Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO).
Eesti “Loo targalt” programmi eesmärgiks on anda noortele muusikutele ja muusika kasutajatele praktilisi teadmisi, kuidas väärtustada loomingut kui intellektuaalomandit ning kaitsta autoriõigusi.

Eesti muusikakuulamise maastik – raadio roll püsib vankumatuna ja kontserdielu on taastanud oma positsiooni

Sel aastal viidi Music Estonia tellimisel Norstat Eesti AS-i poolt läbi järjekorras neljas muusikakuulamise uuring. Uuringu eesmärk on mõista Eesti inimeste harjumusi ja eelistusi muusika kuulamise osas ning anda seeläbi kohalikule muusikasektorile kasulikku sisendit oma igapäevaseks tööks.

Uue muusika avastamisel on raadio roll püsinud vankumatuna. Nii 2021. kui ka 2026. aastal on raadio peamine kanal, kust inimesed saavad infot uute artistide kohta. Sellele järgnevad sotsiaalvõrgustikud nagu Instagram ja Facebook. Kulutuste osas ollakse 2026. aastal kõige valmimad panustama kontsertidesse. See on märgatav muutus võrreldes 2021. aastaga, mil pandeemia tõttu oli kontsertidel käinud vaid 7% elanikkonnast. 2026. aastaks on elav muusika oma koha taastanud.

Seadmete osas on toimunud loomulik põlvkondade vahetus. 2026. aasta andmetel on nutitelefon ja autoraadio kõige sagedamini kasutatavad vahendid. Kui 2021. aastal oli autoraadio nädalane kasutusaktiivsus 73%, siis 2026. aastaks on näha selget eristumist vanuserühmade vahel: 15–29-aastased noored eelistavad ülekaalukalt telefoni, samas kui 50–60-aastased kuulavad muusikat sagedamini telerist ja traditsioonilisest raadiost. Füüsilistelt helikandjadelt kuulamine on taaskord vähenenud – kui juba 2021. aastal oli muusikaga tehtavatest toimingutest CD või LP kuulamine 23%, siis 2026. aastaks on see langenud 12% peale.

Veebiteenuste turul on Spotify ja YouTube oma positsioonid kindlalt jaotanud. Spotify on saavutanud kõrgeima tuntuse, eriti noorema põlvkonna ja Tallinna elanike seas. 2021. aastal kasutas Spotify tasulist versiooni 56% selle kasutajatest, ning 2026. aasta andmed kinnitavad sarnast suundumust, kus pooled kasutajatest eelistavad mugavuse huvides tasulist paketti. Seevastu YouTube püsib 2026. aastal endiselt kõige laialdasemalt kasutatava keskkonnana, kuid seda tarbitakse valdavalt tasuta versioonis. Ligi kolmandik elanikest ei tunne endiselt vajadust maksta igakuist tasu voogedastusteenuste eest.

2026. aasta uuringu andmed näitavad, et muusika on jäänud meie igapäevaelu lahutamatuks osaks, kuid selle kuulamine on muutunud ka enam taustategevuseks. Kui 2021. aastal kuulas muusikat igapäevaselt muu tegevuse taustana 72% sihtrühmast, siis 2026. aastaks on see harjumus kinnistunud ning kõige sagedamini kulutatakse taustamuusikale 2–3 tundi iga päev. Samas toimub teadlik ja keskendunud kuulamine enamasti paar korda nädalas.

Uue ja olulise trendina on 2026. aasta uuringusse ilmunud tehisintellekt. Kuigi tehisintellektil põhinevate muusikaloomise platvormide kasutamine on veel vähelevinud, on 6% Eesti elanikest seda juba proovinud, kusjuures eelistatuim platvorm on Suno. See viitab sellele, et järgmise viie aasta jooksul võib muusikaturgu oodata veelgi suurem tehnoloogiline nihe, kus tarbija ei ole enam ainult kuulaja, vaid ka looja.

Uuringu kokkuvõte on leitav siit

05.01.2026 selgusid Rock FMi korraldatud Aasta Hümn 2025 võitjad. Rokkmuusika austajad valisid juba neljandat korda nii Eesti kui ka välismaa parima rokkloo.

Eesti lugude arvestuses krooniti tänavuseks võitjaks bänd, kes ühendab eheda Eesti pärimuse läbi tummise-kõlaga mandoliinide – Mandoterror ja teos “Oru Leeni”. Võidu tagas 12,2% kõikidest häältest. Lugu Oru Leeni pärineb Mandoterrori 2025. aasta albumilt “Nõia jaht”.

Mandoterrorit autasustatakse Eesti Esitajate Liidu poolt 2500-eurose stipendiumiga ja Eesti Autorite Ühingu poolt 2500-eurose toetusega. Lisaks annab Rock FM võitjale 2500 euro eest reklaamiaega.

Välismaa lugude kategoorias võitis ülekaalukalt Ozzy Osbourne and Billy Morrisoni “Gods of Rock N Roll”.

„Kahtlemata on tegu väga tugeva looga, kuid eriti sümboolne on asjaolu, et Eesti publik valis 2025. aasta parimaks looks Ozzy Osbourne’i elu kõige viimase stuudiosalvestuse,“ kommenteeris Aasta Hümni läbiviija, Rock FMi saatejuht Robert Kõrvits.

Lisaks rahvahääletusele kuulutas Rock FM Aasta Hümni erisaates välja ka Aasta Korraldaja ehk Eesti rokiellu silmapaistvalt panustanud inimese või kollektiivi.

2025. aasta tiitli pälvis Roman “Romcha” Demtšenko ja tema juhitavad Damn.Loud Agency ning Paavli Kultuurivabrik. Rock FM premeerib neid 2000-eurose reklaampaketiga. 

Eripreemiad ja tunnustused

Raskemuusika Liit valis oma stipendiaadi, kelleks sai Aasta Hümni tabelis 3. koha saavutanud ansambel Artifer. Bändile antakse stipendiumiks 666 eurot, sihtotstarbeliseks kasutamiseks helisalvestamiseks.

Aasta Hümni hääletuses osales tänavu 3051 inimest. Valimine toimus Rock FMi kodulehel, kus kõik fännid said anda oma hääle parimatele Eesti ja välismaa rokipaladele.

Aasta Hümn 2025 – TOP 20 Eesti lood:

1. Mandoterror “Oru Leeni”

2. Bloodfeather “Stray”

3. Artifier “Plague”

4. Piur Faia “Leekidest läbi”

5. Köömes “Vabaks võitlen end”

6. Pantokraator “Karjala”

7. Aapo Ilves ja Veriora Raudvara “Viimane siga”

8. Elukas “Ego”

9. Exanity “Get up”

10. Puberteet “Pornosõltlane”

11. Räpina Jack “Hr Jumalal on minuga plaan”

12. Herald “Pole kangelaseks keegi meist saand”

13. Ollie “Guardian Angel”

14. SS Robot “Salastatud nimekiri”

15. Dreadpin “Igavesti”

16. Zorg “Viie tärni mets”

17. Lenna “Mulla alla”

18. Freddy Tomingas “Echo Of The Shadows”

19. Fööniks “Saatana lugu”

20. Kantri Guidu Bänd “Standard anarhia”

Aasta Hümn 2025 – TOP 20 välismaa lood:

1. Ozzy Osbourne & Billy Morrisoni “Gods of Rock N Roll”

2. Yungblud “Changes” (Live from Villa Park)

3. Sleep Token “Caramel”

4. Ghost “Satanized”

5. Disturbed “I will not brake”

6. Volbeat “By a Monsters Hand”

7. Foo Fighters “Asking for a Friend”

8. Limp Bizkit “Making Love to Morgan Wallen”

9. Evanescence “Afterlife”

10. Architects “Whiplash”

11. A Day To Remember ” Make It Make Sense”

12. Alice Cooper “Black Mamba”

13. Deftones “Infinite Source”

14. Kings Of Leon “To Space”

15. Billy Idol ft. Avril Lavigne “77”

16. Three Days Grace “Mayday”

17. Papa Roach “Even If It Kills Me”

18. Turnstile “Never Enough”

19. Biffy Clyro “Hunting Season”

20. Halestorm “Darkness Always Wins”

MTÜ Eesti Esitajate Liit üldkoosolek toimub 29. mail 2025.a. kell 11.00 Tallinna Loomaaia auditooriumis, Ehitajate tee 150, Tallinn.

Päevakord:

1. Päevakorra kinnitamine;
2. 2024.a. majandusaasta aruande arutamine;
3. 2024.a. majandusaasta aruande kinnitamine;
4. Tegevusaruanne, läbipaistvusaruande kinnitamine;
5. Sõnavõtud ja küsimused.

Peale üldkoosolekut on kõik koosolekul osalejad oodatud loomaaia aatriumisse suupisteid ja kohvi nautima.

1. Üldkoosoleku materjalid on leitavad siit.
2. Lisainformatsioon: Eesti Esitajate Liit, Paldiski mnt 96a, 13522 Tallinn, tel: 6 50 51 71, e-post: eel@eel.ee

EEL-i liige, kes ei saa isiklikult üldkoosolekust osa võtta, võib anda lihtkirjaliku volituse üldkoosolekul osalemiseks ja tema nimel hääletamiseks enda esindajale, kelleks võib olla mõni teine EEL-i liige. Iga EEL-i liige võib volituse alusel hääletada ühe puuduva liikme eest. Volituse blankett on leitav siit.

EEL-i liikmetel, kes on saanud teiselt EEL-i liikmelt volikirja üldkoosolekul esindajana tegutsemiseks, palume volikiri edastada EEL-ile hiljemalt esmaspäevaks, 26. maiks 2025 EEL e-posti aadressile eel@eel.ee

1. Kuidas tulla
2. NB! Tallinna Loomaaia Keskonnahariduskeskuse auditoorium asub Läänevärava juures (ligipääs Ehitajate teelt, st. Õismäe poolne sissepääs).
   
   Autoga tulles on võimalik kasutada tasulist parklat.

6. jaanuaril selgusid Rock FMi korraldatud AastaHümn 2024 võitjad. Rokkmuusika austajad valisid juba kolmandat korda nii Eesti kui ka välismaa parima rokkloo.

Eesti lugude arvestuses krooniti tänavuseks võitjaks Narva ansambli Pale Alison lugu “Summer’s Melody Slows It’s Pace”. Üllatusvõit saavutati tänu bändi truu fännibaasi aktiivsele toetusele, mis tagas 26% kõikidest häältest. Kuigi lugu pole laiemale avalikkusele veel laialt tuntud, kinnitas ansambli edu rokkmuusika tugevat kogukondlikkust. Pale Alisoni autasustatakse Eesti Esitajate Liidu poolt 2500 euro suuruse loomestipendiumi ja Eesti Autorite Ühingu poolt 2500-eurose toetusega.

“Uskumatu! Meie jaoks on nii oluline see. Meil on bändis uus etapp ja see toetus on meile väga oluline. Aitäh kõigile hääletajatele,” ütlesid bändi esindajad Evelina ja Liisa, kelle Rock FM stuudiosse udujutuga meelitas ja siis uudisega üllatas.

Välismaa lugude kategoorias võitis comeback’i teinud Linkin Park looga “Heavy Is The Crown”. Bändi naasmine muusikamaastikule koos uue lauljannaga pälvis palju tähelepanu ning bändi uus album “From Zero” jõudis ka muusikakriitikute aasta tabelitesse.

Lisaks rahvahääletusele kuulutas Rock FM Aasta Hümni erisaates välja ka Aasta Deemoni ehk Eesti rokiellu silmapaistvalt panustanud inimese või kollektiivi.

2024. aastatiitli pälvisid Tallinnas asuva rokiklubi The Krypt omanikud Are Kangus ja Samantha Schuldiner, kes juhivad ka kontserdikorraldusagentuuri ja helistuudiot Sügis Productions. Rock FM premeerib neid 2000-eurose reklaampaketiga.

Eripreemiad ja tunnustused

Raskemuusika Liit valis oma stipendiaadi, kelleks sai ansambel Elukas, kes saavutas Aasta Hümni edetabelis kaheksanda koha looga “Raudilves”. Bändile antakse preemiaks 666 eurot.

Aasta Hümni hääletuses osales tänavu rekordiliselt 4436 inimest. Valimine toimus Rock FMi kodulehel, kus kõik fännid said anda oma hääle parimatele Eesti ja välismaa rokkpaladele.

Aasta Hümn 2024 – TOP 10 Eesti lood:

Pale Alison – “Summer’s Melody Slows It’s Pace”
Mandoterror – “Roosiaias”
Around The Sun – “Apache”
DND – “Öösel autoroolis”
Teravmoon feat Räpina Jack – “Raha seina sees”
Skelement – “Sinu peas”
Räpina Jack – “Suured munad”
Elukas – “Raudilves”
Quress – “For The Love, For God”
Ketaspidur – “Tragöödia”

Aasta Hümn 2024 – TOP 10 välismaa lood:

Linkin Park – “Heavy Is The Crown”
Blink-182 – “One More Time”
Gojira – “Mea Culpa (Ah! Ça ira!)”
Ghost – “The Future Is A Foreign Land”
Green Day – “Dilemma”
Deep Purple – “Portable Door”
Judas Priest – “Crown Of Horns”
The Offspring – “Make It All Right”
Pearl Jam – “Dark Matter”
Nightwish – “Perfume of the Timeless”

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) poolt läbiviidud raadiolubade konkursi tulemusel anti välja 31 üleriigilist ja 1 rahvusvaheline tegevusluba raadioteenuse osutamiseks. Uued tegevusload kehtivad 7 aastat (alates 17.11.2024 kuni 16.11.2031).

Konkursile laekus 45 taotlust, mida hinnati komisjoni poolt. Komisjon hindas taotluste vastavust kultuuriministri seatud kõrvaltingimustele ja meediateenuste seaduse nõuetele. Olulisemad kriteeriumid olid: sõnasaadete keel, sõnasaadete osakaal programmis, Eesti autorite muusikateoste maht programmis ja peamine sihtrühm. 

Hindamiskomisjon koosnes 9 liikmest. Esindatud olid Eesti Autorite Ühing, Eesti Esitajate Liit, Eesti Ringhäälingute Liit, Tartu Ülikool, Kultuuriministeerium ja TTJA. Komisjon hindas taotlusi kohapunktidega. Raadioload väljastati hindamiskomisjoni tulemuste alusel.

Kultuuriministri poolt kehtestatud kõrvaltingimused näevad üldjuhul ette, et raadioprogrammis edastatavate muusikateoste kalendrikuu mahust peab Eesti autorite loodud muusikateoste osa olema vähemalt 30%, millest vähemalt 50% peab edastama ajavahemikus 06.00–22.00. 

Võrreldes varasemate lubadega on Eesti autorite loodud muusikateoste maht suurenenud 25% pealt 30% peale ning lisandunud tingimus, et vähemalt 50% Eesti autorite loodud muusikateoste mahust tuleb edastada ajal (06:00-22:00), mil kuulatuavus on suurem kui öösel.

Lisainfo on leitav TTJA veebilehelt.

MTÜ Eesti Esitajate Liit üldkoosolek toimub 12. juunil 2024.a. kell 11.00 Tallinna Loomaaia auditooriumis, Ehitajate tee 150, Tallinn.

Päevakord:

1. 1. Päevakorra kinnitamine;
   2. Tegevusaruanne, läbipaistvusaruande kinnitamine;
   3. 2023.a. majandusaasta aruande arutamine;
   4. 2023.a. majandusaasta aruande kinnitamine;
   5. Juhatuse liikmete määramine;
   6. Sõnavõtud ja küsimused.

1. Üldkoosoleku materjalid on leitavad siin.
2. Lisainformatsioon: Eesti Esitajate Liit, Paldiski mnt 96a, 13522 Tallinn, tel: 6 50 51 71, e-post: eel@eel.ee

EEL-i liige, kes ei saa isiklikult üldkoosolekust osa võtta, võib anda lihtkirjaliku volituse üldkoosolekul osalemiseks ja tema nimel hääletamiseks enda esindajale, kelleks võib olla mõni teine EEL-i liige. Iga EEL-i liige võib volituse alusel hääletada ühe puuduva liikme eest. Volituse blankett on leitav siit.

EEL-i liikmetel, kes on saanud teiselt EEL-i liikmelt volikirja üldkoosolekul esindajana tegutsemiseks, palume volikiri edastada EEL-ile hiljemalt esmaspäevaks, 10. juuniks 2024 EEL e-posti aadressile eel@eel.ee

1. Kuidas tulla
2. NB! Tallinna Loomaaia Keskonnahariduskeskuse auditoorium asub Läänevärava juures (ligipääs Ehitajate teelt, st. Õismäe poolne sissepääs).
   Ühistranspordiga tulles peatus Meistri (buss nr 10, 12, 16, 26, 26a, 27, 28, 45, 61 ja 64), Nurmenuku või Karikakra (buss nr 10, 12, 16, 26, 26a, 27, 28, 45, 61 ja 64);
   Autoga tulles on võimalik kasutada tasulist parklat.

 

Kultuuriministeerium ootab kuni 15. maini ettepanekuid riigi kultuuristipendiumide määramiseks. Stipendium toetab peamiselt õpinguid välisriigis ning võimalusel kaalukaid kultuuriprojekte ja loomingulisi tellimusi. Sel aastal antakse välja 20 stipendiumit, ühe stipendiumi suurus on 2300 eurot. 

 

Stipendiumide määramisel peetakse peamiselt silmas terve õppeaasta jooksul toimuvat magistri- või doktoritaseme õpet välismaa kõrgkoolis või teadusasutuses. Taotluses toodud tegevuse puhul hinnatakse valdkondliku mõju olulisust. Ettepanekuid stipendiumile võivad teha loomeliidud, omavalitsused ning teised juriidilised isikud ja asutused, kelle tegevus on seotud kultuuri või haridusvaldkonnaga. Soovitatav on lisada ka kooli kinnituskiri, mis tõestab käimasolevaid või algavaid õpinguid.  

 

Stipendiumi võib saada nii füüsiline kui ka juriidiline isik või asutus, kuid füüsilised isikud iseennast stipendiumile esitada ei saa. Ettepaneku kultuuristipendiumide määramiseks teeb kultuuristipendiumide komisjon ning käskkirja stipendiumide määramiseks allkirjastab kultuuriminister.

Riigi kultuuristipendiumile kandideerimise soovi korral võtke ühendust Eesti Esitajate Liiduga.

Elutööpreemia laureaat, helilooja ja pianist Olav Ehala on Eesti tuntumaid, mängitumaid ja armastatumaid heliloojaid, kelle looming on suutnud võita nii muusikaekspertide kui ka tavainimeste südamed. Ehala äärmiselt kaalukas elutöö sisaldab säravat heliloomingut, etteasteid ereda lavamuusikuna, olulist panust pedagoogina ning ka ennastsalgavat ja pikaaegset tegevust Eesti Heliloojate Liidu esimehena. Muljetavaldav on ka Olav Ehala poolt salvestatud esituste nimekiri, mis koosneb ligi poolest tuhandest teosest.

Lisaks Olav Ehalale said elutööpreemia kunstiajaloolane ja muuseumijuht Sirje Helme  ja kirjanik, luuletaja, stsenarist, tõlkija ja publitsist Arvo Valton (Vallikivi).

EEL soovib tunnustada ja õnnitleda elutööpreemia laureaate.