AEPO-ARTIS on avaldanud raporti „Acting Fairly?”, mis analüüsib Euroopa Liidu autoriõiguse direktiivi (CDSM) mõju näitlejate tasustamisele.

Raport, mis põhineb enam kui 2300 Euroopa näitleja vastustel, näitab selgelt, et direktiivi eesmärk – tagada esitajatele õiglane ja proportsionaalne tasu – ei ole praktikas täitunud.

Peamised järeldused:

• Valdav enamus näitlejaid töötab endiselt ühekordse tasu (nn buy-out) alusel, ilma hilisemate tuludeta.
• Ainult umbes 19% näitlejatest on kunagi saanud tasu, mis sõltub teose edasisest kasutamisest.
• 93% vastanutest leiab, et ühekordne tasu ei ole õiglane viis jagada voogedastusest saadavat tulu.
• Näitlejad väldivad oma õiguste kasutamist kartuses jääda tulevikus tööta (nn must nimekiri).

Raport rõhutab, et praegused lepingupõhised mehhanismid ei toimi praktikas ning vajalikud on lahendused, mis ei sõltu individuaalsetest läbirääkimistest tootjatega.

AEPO-ARTIS liikmena toetab EEL raporti soovitusi, mille kohaselt peaksid riigid kaaluma esitajatele võõrandamatut õigust saada tasu voogedastuse kasutuse eest läbi kollektiivse esindamise organisatsiooni.

Mis on AEPO-ARTIS?
AEPO-ARTIS on Euroopa esitajate organisatsioonide ühendus, mis esindab oma liikmete ning nende kaudu sadade tuhandete esitajate huve Euroopa tasandi poliitika- ja otsustusprotsessides. Organisatsioon teeb koostööd teiste õiguste omajate esindusorganisatsioonidega, et tugevdada esitajate õigusi ning tagada õiglane tasustamine kogu Euroopa loomevaldkonnas.

Raport on oluline sisend Euroopa Komisjoni käimasolevale direktiivi ülevaatamisele ning EEL kutsub Eesti otsustajaid ja sidusrühmi selle järeldusi arvesse võtma.

Lisainfo:
AEPO-ARTIS raport „Acting Fairly?” (2026)

Eesti Esitajate Liit käivitab intellektuaalomandi programmi noortele muusikutele, mis aitab neil oma loomingut kaitsta
Eesti Esitajate Liit käivitab intellektuaalomandi suunaga digitarkuse programmi „Loo targalt!“, mis annab praktilisi teadmisi sellest, kuidas oma loomingut kaitsta ning teiste loodud sisu seaduslikult kasutada. Projekti üheks ajendiks on sagenenud juhtumid, kus Eesti noorte muusikute loomingut on ebaseaduslikult kasutatud.
Eesti Esitajate Liidu tegevjuhi Urmas Amburi sõnul pakub tehnoloogia tänapäeval piiramatuid võimalusi loomingut edastada ja kasutada, kuid piirid seab autoriõigus. Ta lisas, et sagenenud on juhtumid, kui noored avastavad, et nende loomingut on sisuliselt varastatud, mis näitab vajadust selgete ja praktiliste juhiste järele, mida teha ennetavalt ning ette võtta probleemide ilmnemisel.
Ühe lahendusena töötab Eesti Esitajate Liit välja ja teeb kättesaadavaks lihtsalt täidetavad lepingute näidised, mis aitavad oma autoriõigust kaitsta. Samuti on ettevalmistamisel töötoad, kus eksperdid jagavad nõuandeid ja praktilisi teadmisi, mida iga muusik saab ennetavalt kasutada.
Lisaks juriidilistele küsimustele on Urmas Amburi sõnul probleemiks ka loomingu väärtustamine laiemalt. Paljud noored muusikaloojad ja -kasutajad ei taju, et loomingul – eriti digikeskkonnas kättesaadaval teosel – on väärtus.
„Autoriõiguste tundmine on oluline osa digipädevusest – see aitab mõista, millal muutub looming omandiks ning kuidas kaitsta nii enda kui ka teiste loodut,” lisas Urmas Ambur. Seetõttu on programmi „Loo targalt!“ raames plaanis korraldada autoriõigusi tutvustavaid digitarkuse loenguid koolides.
Urmas Amburi sõnul mõjutab ebaseaduslik sisu kasutamine meie loomevaldkonda laiemalt. „See kahjustab nii loomeinimesi kui ka ausat ettevõtlust ning võib ohustada ka kasutajate turvalisust,“ märkis ta.
Digitarkuse programm „Loo targalt! Loo. Hooli. Ole teadlik!“ on Balti riikide esitajaid ja fonogrammitootjaid ühendavate organisatsioonide ühine algatus. Projektide raames korraldatakse teavitustööd, koolitusi ja hariduslikke tegevusi Eestis, Lätis ja Leedus, et aidata noortel paremini mõista autoriõiguste rolli loovmajanduses ja digikeskkonnas. Projekti toetab Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO).
Eesti “Loo targalt” programmi eesmärgiks on anda noortele muusikutele ja muusika kasutajatele praktilisi teadmisi, kuidas väärtustada loomingut kui intellektuaalomandit ning kaitsta autoriõigusi.

Eesti muusikakuulamise maastik – raadio roll püsib vankumatuna ja kontserdielu on taastanud oma positsiooni

Sel aastal viidi Music Estonia tellimisel Norstat Eesti AS-i poolt läbi järjekorras neljas muusikakuulamise uuring. Uuringu eesmärk on mõista Eesti inimeste harjumusi ja eelistusi muusika kuulamise osas ning anda seeläbi kohalikule muusikasektorile kasulikku sisendit oma igapäevaseks tööks.

Uue muusika avastamisel on raadio roll püsinud vankumatuna. Nii 2021. kui ka 2026. aastal on raadio peamine kanal, kust inimesed saavad infot uute artistide kohta. Sellele järgnevad sotsiaalvõrgustikud nagu Instagram ja Facebook. Kulutuste osas ollakse 2026. aastal kõige valmimad panustama kontsertidesse. See on märgatav muutus võrreldes 2021. aastaga, mil pandeemia tõttu oli kontsertidel käinud vaid 7% elanikkonnast. 2026. aastaks on elav muusika oma koha taastanud.

Seadmete osas on toimunud loomulik põlvkondade vahetus. 2026. aasta andmetel on nutitelefon ja autoraadio kõige sagedamini kasutatavad vahendid. Kui 2021. aastal oli autoraadio nädalane kasutusaktiivsus 73%, siis 2026. aastaks on näha selget eristumist vanuserühmade vahel: 15–29-aastased noored eelistavad ülekaalukalt telefoni, samas kui 50–60-aastased kuulavad muusikat sagedamini telerist ja traditsioonilisest raadiost. Füüsilistelt helikandjadelt kuulamine on taaskord vähenenud – kui juba 2021. aastal oli muusikaga tehtavatest toimingutest CD või LP kuulamine 23%, siis 2026. aastaks on see langenud 12% peale.

Veebiteenuste turul on Spotify ja YouTube oma positsioonid kindlalt jaotanud. Spotify on saavutanud kõrgeima tuntuse, eriti noorema põlvkonna ja Tallinna elanike seas. 2021. aastal kasutas Spotify tasulist versiooni 56% selle kasutajatest, ning 2026. aasta andmed kinnitavad sarnast suundumust, kus pooled kasutajatest eelistavad mugavuse huvides tasulist paketti. Seevastu YouTube püsib 2026. aastal endiselt kõige laialdasemalt kasutatava keskkonnana, kuid seda tarbitakse valdavalt tasuta versioonis. Ligi kolmandik elanikest ei tunne endiselt vajadust maksta igakuist tasu voogedastusteenuste eest.

2026. aasta uuringu andmed näitavad, et muusika on jäänud meie igapäevaelu lahutamatuks osaks, kuid selle kuulamine on muutunud ka enam taustategevuseks. Kui 2021. aastal kuulas muusikat igapäevaselt muu tegevuse taustana 72% sihtrühmast, siis 2026. aastaks on see harjumus kinnistunud ning kõige sagedamini kulutatakse taustamuusikale 2–3 tundi iga päev. Samas toimub teadlik ja keskendunud kuulamine enamasti paar korda nädalas.

Uue ja olulise trendina on 2026. aasta uuringusse ilmunud tehisintellekt. Kuigi tehisintellektil põhinevate muusikaloomise platvormide kasutamine on veel vähelevinud, on 6% Eesti elanikest seda juba proovinud, kusjuures eelistatuim platvorm on Suno. See viitab sellele, et järgmise viie aasta jooksul võib muusikaturgu oodata veelgi suurem tehnoloogiline nihe, kus tarbija ei ole enam ainult kuulaja, vaid ka looja.

Uuringu kokkuvõte on leitav siit