EEL saavutas kohtuvõidu JJ-Street tantsukooli üle

Korduvalt Riigikohtuni jõudnud vaidluse lõplik otsus kinnitas: muusika kasutamisel tantsutreeningute läbiviimiseks tuleb tasu maksta.

Riigikohus otsustas, et ei võta menetlusse MTÜ Urban Style (JJ-Street tantsukool) poolt esitatud kassatsioonikaebust ja sellega jõustus varasem ringkonnakohtu otsus. Kohtuotsuse kohaselt peab Urban Style tagasiulatuvalt tasuma fonogrammide kasutamise eest ja hoiduma edaspidi ilma tasu maksmiseta muusika kasutamisest, mille osas on Eesti Esitajate Liidul esindusõigus.

Ringkonnakohus tugines oma otsuses muuhulgas autoriõiguse seaduse paragrahvis 72 toodule, mis sätestab, et kui ärilisel eesmärgil avaldatud fonogrammi kasutatakse üldsusele suunamiseks, siis on teose esitajal ja fonogrammitootjal õigus saada õiglast tasu.

„Üle kuue aasta kestnud kohtuvaidlus Eesti Esitajate Liidu ja JJ-Street tantsukooli vahel lõpetab ebavõrdse kohtlemise, kus enamus spordi- ja tantsuklubisid tasuvad autoriõiguse seaduse kohaselt muusika kasutamise eest oma tegevuste läbiviimisel, kuid mõned mitte,“ tõdes Eesti Esitajate Liidu tegevjuht Urmas Ambur.

Pikaks veninud kohtuvaidluse sisuks oli küsimus – kas tantsukool, mis kasutab treeningute läbiviimiseks teiste isikute poolt loodud muusikat, peab muusika kasutamise eest vastavalt autoriõiguse seadusele tasu maksma või mitte.

Eesti Esitajate Liit (EEL) oli seisukohal, et tantsukool kasutab oma treeningute läbiviimiseks muusikat ja sellega kaasneb tasu maksmise kohustus. Nõutava tasu suurus oli igati mõistlik ja oleks moodustanud tantsukooli käibest alla 0,5%. Arvestades muusika olulisust tantsimisega seotud tegevuste läbiviimisel oleks tegemist olnud tagasihoidliku kuluga, võrreldes kasutatud muusika loomisse investeeritud aja ja vahenditega.

Tantsukool rõhus erandile
JJ-Street tantsukool oli seevastu seisukohal, et neile laienevad kõik autoriõiguse seaduses toodud erandid ja mingit tasu maksmise kohustust neil ei ole. Erandid on seotud peamiselt haridusasutuste toimuva õppetegevusega. Hiljem asusid nad väitma, et kasutavad treeningute läbiviimisel ainult enda poolt loodud või tellitud muusikat, mille õiguste omajaid EEL ei esinda.

EEL’i kohtumenetluses esindanud Advokaadibüroo TRINITI vandeadvokaat ja partner Klen Laus selgitas, et tegemist oli suures ulatuses pretsedentvaidlusega, mistõttu jõudis asi ka ühe menetluse raames tervelt kolm korda Riigikohtu lauale. Samuti lõi see menetlus laineid väljaspool Eestit, pälvides mh Managing IP 2022 aasta Eesti mõjukaima kohtuvaidluse tiitli. Ta lisas: „Usun, et kohtu põhjendused aitavad tuua olulist selgust mitte ainult konkreetse küsimuse lahendamisel, vaid võimaldavad kollektiivse esindamise organisatsioonidel senisest paremini kaitsta oma esindatavate õigusi“.

„Kindlasti andis pikk kohtuvaidlus EEL-ile juurde kogemust, kuidas saame oma tegevusi veelgi paremini korraldada,“ sõnas Urmas Ambur. „Meil on üle tuhande kliendi, sh. spordiklubid ja tantsukoolid, kes väga hästi mõistavad, et muusika ei teki iseenesest, see on kellegi looming, töö ja investeering. Muusika kasutamine oma ettevõtluse edendamise eesmärgil toob autoriõiguse seaduse alusel kaasa tasu maksmise kohustuse, mida EEL aitab täita. Käitumist, kus mõni isik, kes soovib oma tegevusega rohkem teenida, jättes muusika kasutamise eest tasumata, ei peaks muusika ja kultuuri heast käekäigust huvitatud ühiskond tolereerima,“ tõdeb Ambur.

Tingimused vaieldi selgemaks
Kohtuvaidluse käigus said oluliselt selgemaks ka tingimused, millisel juhul saab haridusasutus oma tegevuses tugineda autoriõiguse seaduse paragrahvis 22 sätestatud vaba kasutuse erandile, mis näeb ette võimaluse, teatavate tingimuste järgimisel, kasutada teiste isikute loomingut ilma tasu maksmata. Kohtuotsusest sai üheselt selgeks, et erandi kõikide tingimuste mittetäitmisel ei saa sellele tugineda. Seda isegi juhul, kui osad tingimused on täidetud.

Jõustunud kohtuotsuse kohaselt suunas JJ-Street EEL-i poolt esindatavate isikute poolt avaldatud fonogramme üldsusele ilma tasu maksmiseta. Selline tegevus oli õigusvastane ja tekitas EEL-i poolt esindatavatele esitajatele ja fonogrammitootjatele kahju. Nüüd peab tantsukool tagantjärgi tasuma perioodil 2014-2016 kasutatud muusika eest, kokku üle 3000 euro. Riigikohus on oma 17.06.2021 otsuses leidnud, et sellist summat ei saa pidada ilmselgelt ebaõiglaselt suurteks, arvestades JJ-Street tantsutundide mahtu ja muusika olulisust tantsimisel. Lisaks jäid  tantsukoolile tasuda viivised ja nende poolt kohtumenetluse käigus tehtud kulutused advokaatidele, mis ulatusid kümnetesse tuhandetesse eurodesse.

„Ajalises vaates oli antud vaidluse puhul tegemist arvatavasti ühe pikema vaidlusega autoriõiguse valdkonnas. Kohtuasi oli lisaks maakohtule arutusel kolmel korral ringkonnakohtus ja kolmel korral Riigikohtus (viimast MTÜ Urban Style kaebust ei võetud enam menetlusse)“, selgitab EEL tegevjuht Urmas Ambur.

Tantsukoolid, kes varasemalt olid äraootaval seisukohal, saavad nüüd kohtuotsusest kinnitust, et muusika kasutamine tantsutreeningute läbiviimiseks eeldab lepingu sõlmimist ja tasu maksmist. Sisuliselt on tegemist olukorraga, kus võidavad kõik osapooled – muusika kaasabil saab areneda tantsukultuur ja tantsutreeningute läbiviijate kaasabil muusika.

Teavitamiskohustus

Hea esitaja, kui oled osalenud fonogrammi salvestamisel, aga ei oma hilisemat ülevaadet, kuidas Sinu esitust on fonogrammitootja poolt või tema loal kasutatud, siis nüüd on see olukord muutunud.

Alates eelmise aasta algusest on autoriõiguse seaduses sätted (AutÕS § 49¹), mis panevad fonogrammitootjale kohustuse anda esitajale iga aastast aruannet, mis muuhulgas peab sisaldama infot, kui palju fonogrammitootjale on fonogrammi kasutamise eest tasu makstud (nt. Spotify poolt).

Aruande esitamise (ehk teavitamise) kohustus kehtib olenemata sellest, millise „kasutuslepingu“ pooled on sõlminud või kas üldse on kirjalik lepingut sõlmitud. See kehtib nii litsentsilepingute kui ka õiguste üleandmise lepingule (õiguste loovutamine).

Allpool on antud lühike ülevaade, mida esitajad peaksid aruande saamise õigusest  teadma ja millised võimalusi see neile, läbipaistvuse suurendamise eesmärgil, tagab.

Aruande peamised põhimõtted:

  • Aruande vorm –  aruanne tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt. e-posti teel);
  • Aruande sagedus – aruanne tuleb esitada vähemalt kord aastas;
  • Aruande sisu – aruanne peab sisaldama detailset ülevaadet vähemalt järgnevas mahus:
  • Ülevaade fonogrammi kõikide esmaste kasutusviiside kohta, kus fonogrammitootja on tasu saanud (levitamine CD-l, Spotify, reklaamid vms.).

NB! Fonogrammide teisene kasutamine raadios, televisioonis ja avalik esitamine (restoranis, kaupluses jne) on hõlmatud EEL-i lepinguga ja selle kohta fonogrammitootja aruannet saatma ei pea;

  • Ülevaade kogu saadud tulu (mitte ainult kasumi) kohta;
  • Ülevaade esitajal saada oleva (makstava) tasu kohta;
  • Ülevaade peab hõlmama kogu maailmas toimunud kasutusi;
  • Kui õiguste kasutamiseks on sõlmitud all-litsentsilepinguid ja fonogrammitootjal ei ole olemas kogu eelpool toodud teavet, on esitaja õigus nõuda vastavat teavet all-litsentsisaajalt;
  • Teave tuleb esitada viisil, mis on esitaja jaoks arusaadav ning see peaks võimaldama tulemuslikult hinnata asjaomaste õiguste majanduslikku väärtust.
  • Aruande periood – aruanne peaks hõlmama infot kasutuste kohta, mis toimusid alates 07.06.2021 (autoriõiguse direktiivi jõustumise aeg). Esimene aruanne võib olla perioodi 07.06.2021 – 31.12.2021, järgmine 01.01.2022 – 31.12.2022 kohta. Edaspidi tuleb aruannet anda vähemalt kord aastas kalendriaasta kohta, seni kuni kasutamine jätkub.
  • Mõistlikkuse põhimõte – kui aruande kohustuse täitmine kujuneks esituse kasutusest saadava tuluga võrreldes teisele lepingupoolele ebamõistlikult koormavaks või kulukaks, tuleb aruanne esitada (piiratud) mahus, mille esitamist võib mõistlikult eeldada.
  • Saladuse hoidmise kohustus – esitaja peab hoidma saladuses neile aruande esitamisega teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on teisel lepingupoolel õigustatud huvi, eelkõige peab hoidma teise lepingupoole ärisaladust.

Kui algselt kokkulepitud tasu osutub ebaproportsionaalselt väikeseks võrreldes esituse kasutamisest tuleneva otsese või kaudse kogutuluga võib esitaja nõuda lepingu muutmist täiendava, asjakohase ja õiglase tasu saamiseks (AutÕS § 49²).

Ole oma esitaja õiguste suhtes hoolas ja sõlmi esituste salvestamisel alati leping. Seeläbi saada ise paremini tagada, et Sinu õiguseid järgitakse ja Sul on võimalus vastavate õiguste kasutamise eest tasu saada.