Nii nagu Eesti Esitajate Liit kogub kokku Eesti raadiotes mängitavate lugude kohta kõik detailid ning teostab nende alusel väljamakseid üle maailma, nii koguvad ka teiste riikide vastavad esindused kokku raha meie esitajatele. EELi tegevjuhi Urmas Amburi sõnul on paratamatus, et kuigi Eesti ansambleid mängitakse välismaa raadiotes siin ja seal, siis on seda siiski liiga vähe selleks, et need kollektiivid pääseksid suurtes riikides väljamakse nimekirjadesse. Kuid, et päris lootusetu välismaalt raha teenida siiski ei ole, näitavad üksikud edulood.
Viimastel aastatel on olnud üksikuid ansambleid, kellele on välisriikidest saabunud summad, mis jäävad tuhande euro piiresse. Kuid kõigist Eestiski hästi tuntud pop-artistidest kaugelt enam on välismaal raadiotest raha saanud meie esinduskoor Eesti Filharmoonia Kammerkoor.
Filharmoonia kammerkoor on edukaim muusika eskportija.
Kuigi Tõnu Kaljuste poolt loodud koor käib juba oma 36 eluaastat, astuti Eesti Esitajate Liidu liikmeks alles 2015. aasta alguses. Alles siis avanes neil ka võimalus väljateenitud raha välisriikidest taotleda. Nii Urmas Amburi kui ka koori juhi Esper Linnamägi üllatus oli suur kui 2015. aasta lõpus laekus koorile ligi 15 000 eurot. Seda on kordades rohkem kui kõik teised Eesti kollektiivid kokku välismaalt raha on teeninud. Kuigi tegu oli mitme aasta vältel kontodele kogutud teenistusega, mis kuulus väljamaksmisele tagantjärgi, muu-tis see laekumine Eesti Filharmoonia Kammerkoori päevapealt enim välisraadiotes mängitavaks ja enim piiri tagant nn passiivset tulu teenivaks Eesti muusikakollektiiviks.
Koori juhi Esper Linnamägi sõnul on see tulu küll suur, kuid kuna koori kõik kontsertprojektid töötavad miinusega, siis aitab see summa katta vaid jooksvaid kulusid. „Eks selle edu taga võib näha Arvo Pärdi fenomeni, keda välisraadiotes palju mängitakse,“ usub Linnamägi. „Kuigi mängitakse kindlasti veel meie poolt lindistatud Grigorjevat, Wagnerit, Mendelssohni, Tüüri, jt.“
Välisraadiod eelistavad tuntud plaadi-firmasid ja maailmakuulsaid heliloojaid.
Küsisime ka Esper Linnamägilt, mis võiks olla see võti, et just ühe väikese riigi väike koor pääseb maailma raadiotes sedavõrd esile, et suudab eetriaja osas edukalt võistelda ka maailma suurte ja kümnetes kordades rikkamate kooridega. Linnamägi sõnul on ühest vastust väga keeruline anda. „Mida rohkem ma teen, seda vähem tean,“ ütleb ta muiates. Pärast väikest järelemõtlemist reastab Linnamägi siiski olulised komponendid, mis eristavad häid muusikapalu keskpärastest ja muudavad nad raadiotele atraktiivseks: tipp-helilooja, kõrgelt hinnatud plaadifirma, kvaliteetne salvestus, nimekas dirigent. Lisaks usub ta, et pigem on nende koorile toonud edu nn kindlas nišis, mitte aga peavoolus tegutsemine. „Ilusat muusikat ja kauneid inimesi on muusikamaailm täis, mistõttu tuleks leida pigem see oma juurikas ja sellega julgelt eristuda.“ Vähemasti Eesti Filharmoonia Kammerkoori puhul tundub see kooslus hästi töötavat!
Urmas Amburi ütlusel tasuks Filharmoonia Kammerkoori märkimisväärset edu ka analüüsida ja ära kasutada teiste Eesti muusikakollektiivide välisraadiote playlistidesse lennutamisel.