Postimees.ee lehel avaldatud artikklis "Kuidas supermarketid meid ostma suunavad" käsitletakse erinevaid võimalusi, mis aitavad kaubanduses toodete müüki edendada. Taustamuusika kasutamine kuulub seejuures kuue peamise teguri hulka.
02.12.2011 - Kuidas müüa muusikat?
Ajalehes "Äripäev" avaldatud artikklis arutleb MTÜ Eesti Muusika Eksport juht Juko-Mart Kõlar muusika müügi teemadel.
16.11.2011 - Loometoetuse stipendiumitaotluse esitamise tähtaeg on 20. november
20. novembrini on võimalik EEL-ile esitada taotlusi loometoetuse stipendiumi saamiseks. Stipendiumi on võimalik taotleda loometegevusega seotud täiendõppeks.
Aastatel 2006-2011 on EEL eraldanud loometoetuse stipendiume 175 000 euro (2,73 miljoni krooni) eest. Eraldatud stipendiumite nimekirjaga on võimalik tutvuda siit.
Kogu informatsiooni stipendiumite taotlemise, maksmise korra, stipendiumilepingute ning juba eraldatud stipendiumite kohta leiab siit.
27.10.2011 - Alates 2012. aastast muutuvad klienditeeninduse tasu määrad
Alates 2012. aastast muutuvad fonogrammide avaliku esitamise tasu määrad
klienditeeninduse valdkonnas, mis on püsinud muutumatuna viimased viis
aastat. Perioodi 2006 kuni 2011 mahuvad nii majanduse jõuline kasv,
majanduslangus, taastumine ja uuele kasvule pöördumine. Fonogrammide
kasutajate seisukohast vaadatuna oli tegemist positiivse olukorraga, sest
pole just palju valdkondi, kus kaupade või teenuste hind viimase viie aasta
jooksul ei ole tõusnud.
Võrdluses Eesti naaberriikidega (Läti, Venemaa, Soome ja Rootsi) jäävad
Eestis klienditeeninduse valdkonnas kehtivad tasu määrad ka peale 2011.
aastat suures osas oluliselt madalamaks (nt. kuni 30m2 pinnaga ettevõtte
puhul on Soomes kehtiv tasu määr üle 75% kõrgem, 1000 m2 pinna puhul
on Lätis kehtiv tasu määr 50% kõrgem).
Kõik klienditeeninduse valdkonnas (kaubandus, klienditeenindus, iluteenused
jne.) tegutsevate ettevõtetega sõlmitud lepingud kehtivad edasi, muudatus
mõjutab ainult rakendatavaid tasu määrasid.
Uute, klienditeeninduse valdkonnas alates 1. jaanuarist 2012 kehtivate tasu
määradega on võimalik tutvuda Eesti Esitajate Liidu kodulehel, tasu määrade lehel.
21.10.2011 - Intervjuu: Kes mängib muusikat, see ka maksab
Ajalehes "Valgamaalane" on avaldatud intervjuus käsitletakse fonogrammide avaliku esitamisega seonduvaid õigusi ja kohustusi.
29.09.2011 - Infoühiskonna konverents 2011 - Õigus luua, õigus tarbida
Tallinna Ülikooli konverentsikeskuses toimus 29. septembril Infoühiskonna konverents 2011 pealkirjaga „Õigus luua, õigus tarbida“. Konverentsil arutleti digitaalse sisu (muusika, filmid jne) kasutamise seonduvaid küsimusi ja esilekerkinud probleeme nii tarbijate, teensue pakkujate kui ka õiguste omajate vaatevinklist. Eesmärgiks oli leida lahendusi, mis muutunud tehnoloogiliste võimaluste olukorras looks paremaid võimalusi kõikidele osapooltele.
27.09.2011 - Eesti muusika välismaale – mida ja kellele müüa?
Ajalehes "Postimees" avaldatud artikklis "Eesti muusika välismaale – mida ja kellele müüa?" arutlevad Eesti Kontserdi juht Jüri Leiten, ERSO direktor ja Põhjamaade Sümfooniaorkestri mänedžer Kadri Tali, dirigent Anu Tali ja MTÜ Eesti Muusika Eksport tegevjuht Juko-Mart Kõlar kodumaise muusika ekspordi võimaluste üle.
23.09.2011 - Kaupluses kõlav muusika peab tekitama hea meeleolu
13.09.2011 - Esitaja õiguste kaitse tähtaeg pikeneb 50-lt aastalt 70-le. Pressiteade
12. septembril 2011 võttis Euroopa Liidu Nõukogu vastu otsuse muuta autoriõiguse direktiivi 2006/116/EÜ, millega pikendatakse muusikateoste esitajate ja fonogrammitootjate õiguste kaitse tähtaega Euroopa Liidus 50-lt aastalt 70-ne aastani. Eesti esitajad, muusikud, näitlejad ja fonogrammitootjad peavad otsust tänuväärseks, puudutab see otsus juba tänagi paljude staazikate muusikute rahakotti.
„Kuigi ka 50 aastat õiguste kaitset oli pikk aeg, ei olnud see siiski paljude muusikute seisukohast piisav,“ rääkis Eesti Esitajate Liidu tegevdirektor Urmas Ambur. „Direktiivi muudatus, mis tagab, et fonogrammile salvestatud esitajate looming on kaitstud vähemalt esitaja eluajal, annab esitajale võimaluse saada täiendavat sissetulekut ja aitab fonogrammitootjatel edukamalt tegutseda. Üle 38000 muusiku ja esitaja üle Euroopa, sealhulgas ka Eesti tuntumad muusikud, on allkirjastanud avalduse, milles väljendavad teotust tähtaja pikendamise osas. Olles igapäevaselt seotud oma õiguste kasutamisega mõistavad esitajad, et muudatuse mõju aitab kaasa kogu valdkonna arengule,“ sõnas Ambur.
Amburi sõnul mängitakse täna Eesti raadiojaamades, avalikel üritustel ja mujal mitmeid neid esitusi, mille esitaja ja fonogrammitootja õigused on salvestamisest 50 aasta möödumise tõttu vabalt kasutatavad. Sellised lood on näiteks mitmed Georg Otsa poolt esitatud teosed „Väike tüdruk (Ü. Raudmäe / H. Karmo) ja „Uus paat/Rannakolhoosis“ (V. Ojakäär / D. Vaarandi), „Saaremaa valss“ (R. Valgre / D. Vaarandi), jne. Kalmer Tennosaare esitused „Õhtud Moskva lähistel“ (1958), „Santa Lucia“ (1954). Samuti on õigused lõppenud Heli Läätse poolt viiekümnendate aastate lõpus sisselauldud paladele „Koduigatsus“, „Ei me ette tea“, „Postitõld“ ning ka mitmetele Artur Rinne lauludele.
Urmas Amburi sõnul on täna endiselt elus mitmed nende esituste salvestamisel osalenud muusikud, kel lugude edastamise eest õnnestub taas hakata ka teenima. „Loomulikult pole need summad suured, kuid pensionieas kulub iga euro marjaks ära,“ märkis Ambur.
Urmas Amburi sõnul olid kohe-kohe lõppemas ka õigused 1960-1963 tegutsenud Eesti Raadio Meeskvarteti (Arved Haug, Uno Loop, Kalju Terasmaa ja Eri Klas) paljudele salvestustele, mis aga nüüd tänu autoriõiguse direktiivi 2006/116/EL muudatusele pikenevad veel 20 aasta võrra.
Eesti Esitajate Liidu tegevdirektori Urmas Amburi sõnul on jäänud veel mõned sammud, et vastavad muudatused ka autoriõiguse seadusesse sisse viidaks.
Eesti Esitajate Liit (EEL) on 2000. aastal loodud mittetulunduslik 750 lauljat ja muusikut ühendav organisatsioon, mis kogub autoriõiguse seaduse §-s 72 sätestatud tasu ja maksab selle edasi esitajatele Eestis ning esitajate esindusorganisatsioonidele teistes riikides. EEL esindab Eesti Vabariigis rohkem kui 350.000 välismaist esitajat.
13.09.2011 - Eesti Ringhäälingute Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing ja Eesti Esitajate Liit sõlmisid koostöölepingu Pressiteade
Pärast aastaid kestnud läbirääkimisi leppisid Eesti eraraadiojaamasid esindav Eesti Ringhäälingute Liit (ERL) ühelt ja Eesti Fonogrammitootjate Ühing (EFÜ) ning Eesti Esitajate Liit (EEL) teiselt poolt eelmisel nädalal kokku tasumäärades, mille alusel eraraadiojaamad hakkavad edaspidi fonogrammide üldsusele edastamise eest tasu maksma.
Eestis tegutsevate eraraadiote ning fonogrammitootjate ja esitajate esindusorganisatsioonide vahel aastaid kestnud vaidlus, mille sisuks oli raadioprogrammides muusikateoste fonogrammide kasutamise eest makstava tasu suurus, on sellega lõppenud. Koostöölepingu sõlmimise tulemusena peaksid lõppema ka fonogrammitootjate, esitajate ning eraraadiote vahelised vastavasisulised kohtuvaidlused.
“Mul on hea meel teatada, et peaaegu 10 aastat kestnud vaevalised läbirääkimised fonogrammitootjatele ja esitajatele makstava õiglase tasu metoodika ja suuruse üle on lõpuks edukalt lõppenud” ütles Eesti Ringhäälingute Liidu tegevjuht Toomas Vara. Sama kinnitas ka Eesti Fonogrammitootjate Ühingu juhatuse esimees Aarne Valmis: “Oleme saanud kokkuleppele fonogrammide kasutamise reeglites, millest peavad lähtuma kõik Eestis tegutsevad eraraadiod. Kokkulepe hõlmab õiglase tasu maksmist tagasiulatuvalt alates 2001 aastast." Eesti Esitajate Liidu tegevjuht Urmas Ambur märkis „Seni on vaidlused tasumäärade üle käinud eelkõige mõlemaid pooli rahuldava nn õiglase tasumäära leidmiseks, mis ei riivaks fonogrammitootjate ja esitajate huve ega põhjustaks raadiokanalitele ülejõu käivaid finantskohustusi. Lõpuks ometi on olemas selged alused selleks, et Eesti eraraadiojaamad saaks täita neile autoriõiguse seaduses sätestatud kohustust maksta tasu raadios mängitavate lugude eest ka fonogrammitootjatele ja esitajatele,“ märkis Urmas Ambur
Eesti Fonogrammitootjate Ühing on mittetulunduslik fonogrammitootjate kollektiivse esindamise organisatsioon Eestis, mille peamiseks tegevuseks on nii kohalike kui ka välismaiste fonogrammitootjate esindamine ja nende varaliste õiguste teostamine.
Eesti Esitajate Liit (EEL) on 2000. aastal loodud mittetulunduslik 750 lauljat ja muusikut ühendav organisatsioon, mis kogub autoriõiguse seaduse §-s 72 sätestatud tasu ja maksab selle edasi esitajatele Eestis ning esitajate esindusorganisatsioonidele teistes riikides. EEL esindab Eesti Vabariigis rohkem kui 350.000 välismaist esitajat.
18.03.2011 - Konkursikutse nüüdismuusika loojatele ja esitajatele
temp’óra kuulutas välja järjekordse konkursi nüüdismuusika heliloojatele ning esitajatele (solistid või ansamblid). Konkursi perioodiks on 2012-2013. Eelmise konkursi (2010-2011) väljavalitud sel perioodil uuesti osaleda ei saa.
Projektid peavad sisaldama kunstnike vahetust vähemalt kolme riigi vahel, nii et esinejad esineksid üksikkontserditel või kontserttuuridel vähemalt kahes välismaises riigis.
temp’óra toetus hõlmab autoritasusid, abikõlbmatud on reisi- ja majutuskulud ning kontserdipaikade rent.
Erilist tähelepanu pööratakse projektidele, mis keskenduvad eri riikide artistide koostööle ning kunstiliste ideede vahetusele.
17.03.2011 - Kuldne Plaat 2011 Aasta Esitaja 2011 on Tõnu Raadik!
17. märtsil toimus Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis auhinnatseremoonia Kuldne Plaat 2011, kus tunnustati Eesti edukamaid muusikailma tegijaid.
Auhinnatseremoonial anti üle aasta popmuusikaauhinnad kümnes põhikategoorias ja neli eriauhinda.
Kuldne Plaat 2011 auhinnad pälvisid:
"Aasta Plaadifirma 2011"- Hitivabrik
"Aasta Meesartist 2011" - Jaan Tätte
"Aasta Naisartist 2011" - Liisi Koikson
"Aasta Uustulnuk 2011" - Ott Lepland
"Aasta Ansambel 2011" - Zetod
"Aasta Album 2011" -Tuulevaiksel ööl
"Aasta Raadiohitt 2011" - «Süte peal sulanud jää» Ott Lepland
"Aasta Esitaja 2011" - Tõnu Raadik
"Aasta Autor 2011" - Jaan Tätte
"Panus Eesti Poppmuusikasse 2011" - Els Himma
Erikategooria auhinnad:
"Music Online eriauhind: Aasta edukaim artist internetikeskkonnas 2011" - Ott Lepland
"Festivali Viru Folk eriauhind: Folkmuusika populariseerimise eest 2011" - Indigolapsed
"Festivali „Hea Toidu Festival – Grillfest” eriauhind: Festivali parim showband 2011" - Lehmakommionud
"Eesti Koolimissi eriauhind: Aasta Ilusaim artist 2011" - Getter Jaani
Kuldne Plaat 2011 koostööpartnerid on Eesti Esitajate Liit, Eesti Autorite Ühing, NCB Eesti, Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool, festivalid Viru Folk ja Grillfest, Music Online, OÜ Valgusemeister, konkurss Eesti Koolimiss, Pagaripoisid ja Meira (Kulta Katriina).
Poppmuusikaauhinda Kuldne Plaat antakse välja Eesti Autorite Ühingu, Eesti Esitajate Liidu ja NCB Eesti faktiliste andmete alusel. Esimene sellenimeline auhinnagaala toimus 1998. aastal.
04.02.2011 - Kas tasuta muusika tooks kohvikusse kliendid?
17.01.2011 - Sky Plusi omanikfirma First Media võib minna pankrotti
Delfi uudise kohaselt algatas Harju maakohus 14.01.20111.a. raadiojaamade Sky Plus, Energy FM, Raadio 3 ning venekeelsete Russkoe Radio ja Sky Radio omanikfirma First Media OÜ pankrotimenetluse ja nimetas ametisse firma ajutise pankrotihalduri. 2002. aastal viis Maksu- ja Tolliamet First Medias läbi revisjoni ja leidis, et firmast on välja kanditud ligi 36 miljonit krooni, mis jõudis First Mediaga seotud isikutele. Maksu- ja Tolliameti andmeil on First Medial 17.01.2011.a. seisuga 2,56 miljoni eurone maksuvõlg, maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress on 495.000 eurot.
13.01.2011 - Muusikute taskust ei tasu nahistada
Võrumaa Teatajas avaldatud artikklis "Muusikute taskust ei tasu nahistada" käsitleb Eesti Esitajate Liidu tegevdirektor Urmas Ambur fonogrammide avaliku esitamist puudutavaid küsimusi ja fonogrammide kasutamist Võrumaa ettevõtjate poolt.
Tarbija24.ee avaldatud artikkli kohaselt korraldasid ostukeskkonna taustamuusika- ja infoprogrammide tootja Artist Siseraadiod OÜ koos turu-uuringute ettevõttega Faktum&Ariko käesoleva aasta oktoobrikuus küsitluse, eesmärgiga uurida kaubanduskeskustes ja kauplustes kõlava taustamuusika mõju ostjatele, korraldas, mille käigus külastati 11 erinevat kaubanduskeskust ja kauplust Tallinnas, Tartus ja Pärnus ning usutleti kokku ligi poolttuhandet inimest.
Küsitluse tulemustest selgus, et ostukeskkonnas kõlavat taustamuusikat paneb tähele vähemalt 75 protsenti ostjatest. Vastajad tõid välja selge seose poes viibimise aja ja taustamuusika vahel - hea muusika soodustab pikemat poes viibimist ning tõstab tuju.
Eriti positiivsed on kaupluses mängiva muusika suhtes naissoost ostjad vanuses 25-39 aastat, kellest 84 protsenti tunnistas, et taustamuusika olemasolu kaupluses neile pigem meeldib. Samas vanusegrupis olevad mehed jäid vastassugupoole muusikalembusele napilt alla, neist eelistas ostukeskkonnas muusikat kuulata 76 protsenti küsitletutest.
Eesti suurima ostukeskkondadele suunatud muusika- ja infoprogrammide tootja, OÜ Artist Siseraadiod muusikaterapeut Dali Kask sõnas teemat kommenteerides, et teeninduskeskkonnas võib muusikat käsitleda kui sisekujunduselementi, mis koos valgustuse, kaubaväljapanekute ja muude detailidega loob kliendis positiivse meeleolu ning tekitab soovi kaubanduspinnal võimalikult kaua viibida ja taas tagasi tulla.
Lisaks varjab muusikataust kaupluses tekkivaid olmehelisid nagu ostukärude kolin ning külmlettide ja ventilatsiooniseadmete müra. Seega aitab hästi valitud muusikataust muuta ostukeskkonda harmoonilisemaks ning tõsta klientide tuju, mis muuhulgas väljendub ka näiteks stressivabamas suhtlemises ostjate ja neid teenindavate müüjate vahel.
02.12.2010 - Eesti, Läti ja Leedu ametniku plaanivad muudatusi nn. tühja kasseti tasu valdkonnnas
11. novembril 2010.a. kohtusid Leedu Kultuuriministeeriumis kolme Balti riigi vastavate ministeeriumite esindajad, kes arutasid nn. tühja kasseti valdkondadega seonduvaid küsimusi. Euroopa Liidu direktiivi 2001/29/EL kohaselt peavad õiguste omajad, autorid, esitajad ja fonogrammitootjad, saama õiglast kompensatsiooni isiklikul eesmärgil tehtavate koopiate eest.Tõdeti, et riikides kehtiv regulatsioon ei arvesta tänapäevaste salvestusvõimalustega. Tagamaks, et siseriiklik õigus järgiks direktiivi mõtet ja sisu, on kõigis kolmes Balti riigis plaanis üle vaadata nn. tühja kasseti tasu kogumise süsteem ning vahendite ja seadmete nimekiri, millede eest vastavat tasu kogutakse.
01.12.2010 - Autorid ja esitajad tahavad maksu ka mobiiltelefonidelt
Eesti Päevalehes ilmunud artikkli "Autorid ja esitajad tahavad maksu ka mobiiltelefonidelt" käistletakse veelkord nn. tühja kasseti teemat, eelkõige seda, et hetkel kehtiv salvestusseadmete ja -vahendite nimekiri ei arvesta tänapäeval kasutatavaid digitaalselid salvestusviise.
10.11.2010 - Balti riikide autorite, esitajate ja fonogrammitootjate organisatsioonid nõuavad valitsustelt võimalust koguda digitaalsete salvestusseadmete eest õiglast tasu Pressiteade
Eile saatsid Läti, Leedu ja Eesti autorite, esitajate ja fonogrammitootjate esindusorganisatsioonid riikide valitsustele ühise pöördumise, milles taunivad üheselt digitaalsete salvestusseadmete müügiga tekitatavat kahju salvestuste loojatele. Eesti Esitajate Liidu tegevdirektori Urmas Amburi sõnul on küsimus salvestamisõiguste loovutamisest saadavas kompensatsioonis, mis täna ei arvesta digitaaltehnoloogial põhinevate salvestusseadmetega tehtavaid salvestusi ja mille tõttu jääb Eesti autoritel, esitajatel ja fonogrammitootjatel hinnanguliselt saamata ca 10 miljonit krooni aastas.
„Balti riikide autorite, esitajate ja fonogrammitootjate esindusorganisatsioonid on tõsises mures, et meie riikides ei kohelda õiguste omajaid samaväärselt muu arenenud maailmaga ja ka meile lubatud kompensatsioon laekub lisaks CD/DVD toorikute eest kogutavale tasule sisuliselt vaid kassettmakkide, kassettide ja videomakkide müügist, mida aga teatavasti enam kusagilt osta ei saa,“ selgitas Ambur.
Esitajate Liidu juhi ütlusel lähtub kahju ja ebavõrne kohtlemine asjaolust, et kehtiv Vabariigi Valitsuse määrus on lihtsalt ajale jalgu jäänud. „Küsimus on lihtne: autoritelt, muusikutelt ja fonogrammitootjatelt on võetud ära õigus küsida eratarbeks tehtavatelt koopiatelt tasu. Riik omakorda on lubanud autoriõiguse seadusega selle äravõetud õiguse kompenseerida salvestusseadmete ja -vahendite eest kogutava tasuga (nn. tühja kasseti tasu) ja kogutav summa piiratud õiguste kompensatsiooniks välja maksta,“ rääkis Ambur. „Praktikas aga pole vastavat määrust kaasajastatud ja seega peavad maaletoojad maksma tasu vaid iganenud salvestusseadmete müügi eest, mida reaalselt keegi enam eriti ei osta. Samas toimub heliteoste, filmide jms salvestamine täna ikkagi MP3/MP4 mängijate, mälupulkade, salvestavate digibokside jms abiga, millede eest kahjuks aga mingit tasu koguda ei saa. Nii ongi kurb tõsiasi, et meie oleme oma õigused kõigile kasutamiseks loovutanud ja riigid on lubanud selle eest õiglast tasu, kuid selle kogumine seisab valitsuse määruse taga.“
Urmas Ambur märkis, et muusika on alati kellegi poolt loodud ja seda võib käsitleda kaubana, mida teoste autorid, esitajad ja fonogrammitootjad inimestele pakuvad. „Loominguga tegelejate jaoks on sellel kaubal alati mingi rahaline väärtus, vahel mõistlik, vahel olematult väike, aga ühtviisi oluline. Arvestamata seda, kas tegemist on poes müüdava muusikaplaadi või samast plaadist MP3 mängijasse tehtud koopiaga,“ lisas ta.
Digiseadmetelt kogutakse tasu enamikes Euroopa riikides kui ka Venemaal
Urmas Amburi sõnul on probleemid sarnased kõikides Balti riikides, millest on tingitud ka ühispöördumine. „Näitena meie mahajäämusest muu Euroopaga võrreldes võiks tuua asjaolu, et samal ajal kui Soomes kogutakse nn tühja kasseti tasu ca 190 miljoni krooni, Rootsis ca 240 miljoni eest ja Prantsusmaal 2,7 miljardi krooni eest aastas, siis Eestis jääb see summa tänavu tõenäoliselt alla miljoni krooni,“ ütles Ambur. „Kogutud tasust jaotub Prantsusmaal 75% õiguste omajatele ja 25% suunatakse ligi 4000 kultuurisündmuse toetamiseks, mis võimaldab Prantsusmaal nautida ka oluliselt mitmekesisemat kultuurielu. Ka Eestis läheb teatav osa kogutud tasust muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning koolitus- ja teadusprogrammide finantseerimiseks, kuid see ei ole piisav.“
Ambur lisas, et kui võrrelda kogutava tasu suurust ja riigi elanike arvu, siis Eestis kogutakse aastas elaniku kohta 1,4 krooni, Rootsis kogutakse seevastu 27, Soomes 36 ja Prantsusmaal 45 krooni elaniku kohta.
„Tuleks märkida, et isegi Venemaal on peaminister Vladimir Putin 14. oktoobril andnud välja dekreedi, mille alusel hakatakse koguma nn. tühja kasseti tasu ja seda tehakse väga laialdase nimekirja (sh. arvutid, laptopid, telefonid lisaks muudele salvestusvahenditele ja -seadmetele) alusel. Seega kõikjal meie ümber kogutakse digitaalsete salvestusseadmete eest õiguste omajatele kompensatsiooni, aga Eestis seda teha ei saa, rääkis Ambur.
Urmas Amburi sõnul jagavad autorite, esitajate ja fonogrammitootjate muret asjatundjad, muuhulgas kultuuriministeeriumite ametnikud, kuid probleem on pigem poliitilises tahtes. Eesti puhul näiteks piisaks, kui Vabariigi Valitsus leiaks endas niipalju tahet, et võtaks oma päevakorda valdkonda reguleeriva määruse muutmise eelnõu, mille Kultuuriministeerium esitas juba 2009. aasta suvel. „Olles teemat korduvalt tõstatanud kohtumistes ministeeriumi ja valitsuse tasemel, oleme nüüdseks jõudnud olukorda, kust edasi saab minna vaid kompensatsioonimehhanismi ülevaatamise teel või võtavad autorid, esitajad ja fonogrammitootjad esitajad kolmes Balti riigis uuest aastast ette kohtutee oma õiguste tagamiseks,“ märkis Ambur.
Advokaadibüroo Ruus & Vabamets advokaat Liina Jents käsitleb oma artikklis "Kelle kasu on masu ajal kasseti tasu" esilekerkinud probleeme seoses tasu kogumisega salvestusseadmete ja tühjade salvestuskandjate eest.
