Mittetulundusühing Eesti Esitajate Liit on teose esitajaid
ühendav organisatsioon, mille peamiseks tegevuseks
on esitajate õiguste teostamine ja kaitsmine.
Liit on asutatud 21.märtsil 2000. aastal
25.08.2010 - Tühja kasseti tasu kogumisest Eestis
Advokaadibüroo Ruus & Vabamets advokaat Liina Jents käsitleb oma artikklis "Kelle kasu on masu ajal kasseti tasu" esilekerkinud probleeme seoses tasu kogumisega salvestusseadmete ja tühjade salvestuskandjate eest.
14.04.2010 - Eesti Esitajate Liiduga liitus aastaga rekordiline hulk uusi liikmeid - 122 Pressiteade
Eesti lauljaid ja muusikuid ühendav Eesti Esitajatel Liit (EEL) sai 2009. aastal juurde rekordilise hulga uusi liikmeid – 122 ja maksis Eesti esitajatele tasusid välja kokku 1,9 miljonit krooni. Liikmete arvukuse tõusu puhul võib ilmselt rääkida nii loomulikust kasvust kui ka majandussurutisest tingitud hüppega, sest üha enam muusikuid on hakanud teadvustama, et neil on võimalik ka oma salvestatud lugude eest saada aastas tuhandeid kroone lisaraha, märkis EELi tegevdirektor Urmas Ambur.
„2009. aasta oli Eesti esitajatele, kellest enamus on muusikud, võib-olla mitte kõige parem, sest tarbijate ostujõu langedes on vähenenud ka paljude pillimeeste esinemiste eest saadavad sissetulekud,“ rääkis Ambur. „Kui seni polnud kaugeltki kõik esitajad vaevunud neile salvestatud muusika teisese kasutamise eest tasu koguva ühinguga liituma, siis 2009. aastal kasvas liikmete arv tervelt viiendiku võrra, esindades täna 650 esitajat.”
Vastavalt autoriõiguse seadusele kogub EEL koos Eesti Fonogrammitootjate Ühinguga (EFÜ) fonogrammide kasutamise eest tasu nii ringhäälinguorganisatsioonidelt kui ka üldsusele avatud kohtadelt - kaubandus- ja teenindusettevõtetelt, toitlustus- ja majutusettevõtetelt, kes oma tegevuses fonogramme kasutavad. Tänaseks katavad EELi lepingud Eestis ca 2000 asutust, kes tegutsevad ligi 700000 ruutmeetril kaubandus-või teeninduspinnal, antud valdkonnast kogus EEL 2009. aastal esitajatele ja fonogrammitootjatele kokku 3 miljonit krooni. Kui arvestada kõiki valdkondi, milledes EEL ja EFÜ esitajate ja fonogrammitootjate tasu saamise õigust teostavad, siis olid 2009. aasta laekumised fonogrammide kasutamise eest kokku 10 miljonit krooni, mis jaotub võrdselt esitajate ja fonogrammitootjate vahel.
Tublimad muusikud teenivad EEL tegevuse abil kümneid tuhandeid kroone aastas
„Kokkukogutava tasu maksame raadiojaamade esitatud lugude nimekirjade alusel välja kodumaistele muusikutele ja välismaiseid muusikuid esindavatele ühingutele selle alusel, millised lood eetris on kõlanud. Väljamakse eelduseks on, et meil on olemas info, milline esitaja millise loo salvestamisel on osalenud “ selgitas Urmas Ambur. „Kuigi Eesti muusikud ei teeni täna raadios kõlanud fonogrammide edastamisel kaugeltki nii hästi kui nende Skandinaavia kolleegid, on siiski tegemist üha kasvava tasuga. Kui ühe raadios kõlanud fonogrammi eest võib pillimees, olenevalt raadio poolt makstavast tasust, saada ainult loetud sente või parematel juhtudel mõne krooni, koguneb väljamakstav tasu erinevate kasutajate ja kasutuskordade suure mahu pealt. Seega oli keskmine meie poolt 2009. aastal väljamakstav summa ühele muusikule ligi 5000 krooni.“
Samas tagas EELi tegevus rohkem kui kolmekümnele EEL liikmele tasu nende esituste kasutamise eest vahemikus 10 000 – 50 000 krooni ning oli ka selliseid, kelle esituste kasutamise eest maksti välja 50 000 – 100 000 krooni. Siiski - suurem osa Eestis kasutatavast muusikast on välismaist päritolu ja selle eest kogutav tasu rändab piiri taha.
Eesti Esitajate Liit (EEL) on 2000. aastal loodud mittetulunduslik 650 lauljat ja muusikut ühendav organisatsioon, mis kogub autoriõiguse seaduse §-s 72 sätestatud tasu ja maksab selle edasi esitajatele Eestis ning esitajate esindusorganisatsioonidele teistes riikides. EEL esindab Eesti Vabariigis rohkem kui 350.000 välismaist esitajat.
Vastavalt autoriõiguse seaduse paragrahvi 72 lõikele 1 on äriliseleesmärgil avaldatud fonogrammi üldsusele suunamisel (avalikul esitamisel) teose esitajal ja fonogrammitootjal õigus saada igalt fonogrammi üldsusele suunavalt isikult õiglast tasu. Seejuures ei oma tähtsust asjaolu, millise tehnilise vahendi (kasseti- või CD-mängija, raadio, televiisori jms) või protsessi kaudu fonogramme üldsusele suunatakse. Fonogrammide kasutajateks on ringhäälinguorganisatsioonid, toitlustus- ja majutusettevõtted, teenindus- ja kaubandusettevõtted, spordisaalid ehk kõik isikud, kes oma majandustegevuses ühel või teisel eesmärgil kasutavad fonogramme üldsusele suunamiseks.
15.03.2010 - OÜ Promenum peab tasuma 693000 krooni fonogrammide avaliku esitamise eest
Riigikohus otsustas 15.03.2010.a. mitte menetleda OÜ Promenum poolt ringkonnakohtu lahendi peale esitatud kassatsioonikaebust. Seega jõustus kohtuotsus tsiviilasjas 2-07-51865, mille kohaselt peab OÜ Promenum, kellele kuuluvad ööklubid Parlament, Panoraam ja Papillon, tasuma fonogrammide avaliku esitamise eest Eesti Fonogrammitootjate Ühingule (EFÜ) ja Eesti Esitajate Liidule (EEL) 692902 krooni.
EEL ja EFÜ esitasid hagi OÜ Promenum vastu põhjusel, et OÜ Promenum ei soovinud järgida autoriõiguse seadust ja maksta antud valdkonnas kehtivat tasu fonogrammide avaliku esitamise eest. Kohus luges põhjendatuks, et OÜ Promenum peab maksma sarnast tasu, nagu maksavad teised samas valdkonnas tegutsevad ettevõtted fonogrammide avaliku esitamise eest ning rahuldas EEL ja EFÜ hagi meie poolt nõutud suuruses. Täiendavalt jäid OÜ Promenum kanda menetluskulud.
Kohtuotsus tsiviilasjas 2-07-51865.
