Veidi enam kui aasta tagasi, täpsemalt 10.04.2016, jõustusid autoriõiguse seaduse muudatused, mis senisest märksa täpsemalt reguleerivad kollektiivse esindamise organisatsioonide tegevust.

Urmas Ambur

Autoriõiguse seaduse muudatused tõid kaasa terve rea muudatusi ja tingimusi, millele kollektiivse esindamise organisatsioon peab vastama. Aasta möödudes võime tõdeda, et ühingu igapäevatööd muutused märkimisväärselt ei ole mõjutanud, sest vastasime juba varasemalt enamikele Euroopa Liidu direktiivi  tingimustele. Samas on lisandunud bürokraatiat ning ühingu tegevust reguleerivaid dokumente. Vahepealse aja jooksul on justiitsminister kehtestanud oma määrusega ka täpsed tingimused, millele peab vastama kollektiivse esindamise organisatsiooni läbipaistvusaruanne. Kuivõrd eelmine EEL-i üldkoosolek toimus enne autoriõiguse seaduse muudatuste jõustumist, siis selle aasta üldkoosolekul on vajalik läbi arutada ja vastu võtta terve rida dokumente. Üldkoosolekul tulevad arutamisele EEL-i põhikirja muutmine, tasude kogumise ja jaotamise reeglite täiendused, haldustasude määramine, mittejaotatavate summade kasutamine, investeerimispõhimõtted, investeerimisest tekkinud mistahes tulust tehtavate mahaarvamiste tegemine ja riskijuhtimise kujundamine. Lisaks veel majandusaasta aruanne ja läbipaistvusaruanne. Mitmete teemade puhul, (nagu näiteks investeerimisest tekkinud tulust tehtavate mahaarvamiste tegemine), pole sisuliselt midagi arutada. Seda lihtsalt põhjusel, et erinevalt mõnest teisest suurest ühingust puuduvad EEL-il investeeringud, millest tekiks mingit tulu. Samast direktiivist meie autoriõiguse seadusesse jõudnud säte aga nõuab, et üldkoosolek antud teemat arutaks ja annaks omapoolsed suunised, kuidas ühing ühel või teisel juhul peaks käituma. Lõpuks tekibki olukord, et üldkoosolek arutab läbi ja annab mingis valdkonnas omapoolsed suunised, aga reaalset kasutust nendel suunistele on hetkel raske leida.
Samal ajal kui EEL-i üldkoosolek arutab ja kehtestab suuniseid, arutavad mitme teise riigi parlamendid alles direktiivi ülevõtmisega seotud küsimusi. Mitmete riikide arvates ei ole antud teemaga vaja kiirustada ja eelnevalt on vajalik põhjalikult teostada analüüs ning arutada, kas direktiivi sätete ülevõtmine sellisel kujul tegelikult ka midagi paremaks muudaks. Pikem ja põhjaliku arutamine tagab loodetavasti selle, et nende riikide seadustesse ei teki direktiivist pärit sätet sõnastuses, mille sisu mõtestamine võib olla üksjagu keeruline. Lisan lihtsalt ühe näite kollektiivse esindamise organisatsiooni liikme garantiide kohta, mis peab õiguste omajatele olema tagatud (autoriõiguse seaduse  § 791 lõige 1 punkt 4): kui õiguste omajal on saada tasusid kasutamise eest, mis toimus enne lepingu lõpetamise või õiguste tagastamise jõustumist või litsentsilepingu alusel, mis sõlmiti enne kõnealuse lõpetamise või tagastamise jõustumist, säilivad käesoleva seaduse §-st 798, § 799 1.–8. lõikest, §-dest 791 lõige 2, 791 lõige 4, 792 lõige 2 ning § 871 2. ja 3. lõikest tulenevad õiguste omaja õigused; Kas eelpool viidatud säte oli kergesti arusaadav, või eeldab selle täpse mõttega tutvumine erinevate paragrahvide vahel laveerimist, jäägu igaühe enda otsustada. Mõistan hästi, et seaduse keel peab olema selge, ühetähenduslik ja täpne, aga kui ühe lõike sisuga tutvumiseks peab läbi vaatama 6 paragrahvi, 21 lõiget ja 17 punkti, on seda vist liiast.

Ilusat suve soovides

Urmas Ambur