Uudised

Ringkonnakohus: tantsutreeningul muusika kasutamine eeldab nõusolekut ja tasu maksmist

29. septembril avaldas Tallinna Ringkonnakohus otsuse, millega rahuldas osaliselt Eesti Esitajate Liidu (EEL) hagi MTÜ Urban Style tantsukooli JJ-Street vastu ja mõistis EEL-ile tagasiulatuvalt välja fonogrammide kasutamise eest maksmata jäetud tasu.

EEL alustas 2014. aastal JJ-Street tantsukooliga läbirääkimisi, eesmärgiga koguda tantsutreeningutel kasutatava muusika ees autoriõiguse seaduse (AutÕS ) §-is 72 sätestatud tasu. Vaatamata pikalt kestnud läbirääkimistele ja püüdele lahendada vaidlus autoriõiguse komisjoni vahendusel, ei jõudnud osapooled kokkuleppele tasu maksmise osas.

Alates 2016. aastast toimunud kohtuvaidlus jõudis eelmise aasta lõpul Riigikohtu lahendini, millega osaliselt rahuldati EEL-i kassatsioonikaebus ja asi saadeti ringkonnakohtusse uueks läbivaatamiseks.

Äsja avaldatud otsuse kohaselt leidis ringkonnakohus, et Eesti Esitajate Liit on kohtumenetluse käigus piisava elulise veenvusega tõendanud, et 2014 kuni 2016 kasutati JJ-Street treeningtundides vähemalt osaliselt fonogramme ning sellega kaasnev kohustus, maksta tasu teose esitajatele ja fonogrammitootjatele, oli jäetud täitmata.

Sisuliselt seisneb vaidlus selles, et JJ-Street küll kasutas treeningute läbiviimisel muusikat, aga nad olid seisukohal, et nemad muusika kasutamise eest tasu maksma ei pea.

JJ-Street seisukoht, et nad treeningutel üldse fonogramme ei kasuta, kuigi avalikel esinemistel seda teevad, ei tundunud kohtule usutav.

Autoriõiguse seadusega on sätestatud haridusasutustele erandid, mille nõuetekohasel järgimisel on õigus muusikat kasutada ilma loata ja tasu maksmiseta.

Kohtuotsusest tuleneb, et nn. vaba kasutuse sätetele tuginedes, ilma neid tegelikult järgimata ja tõendamata, ei saa sporditreeningute ja tantsutrennide läbiviimisel muusikat tasuta kasutada. Seaduses toodud nn. vaba kasutuse erand sobib pigem üldhariduskoolidele, kes õppetöö läbiviimisel saavad järgida kõiki nõudeid, mida erandi kohaldamiseks vajalik täita on. Lihtsalt koolitusloa omamine ei vabasta mitte kedagi autoriõiguse seaduses toodud kohustuste täitmisest.

Lisaks tagasiulatuvalt välja mõistetud tasudele ja viivistele on kohtuotsuses eraldi välja toodud nõue, et JJ-Street tantsukool on edaspidi kohustatud hoiduma fonogrammide kasutamisest Eesti Esitajate Liidu nõusolekuta ja tasu maksmiseta.

Pooltel on õigus otsus 30 päeva jooksul kassatsiooni korras edasi kaevata.

Ettepanek alandada kontserdipiletite käibemaksumäära

Eile, 21. septembril saatsid Eesti suurimad muusika esindusorganisatsioonid peaministrile Jüri Ratasele, rahandusministrile Martin Helmele, majandus- ja taristuministrile Taavi Aasale, kultuuriministrile Tõnis Lukasele, Riigikogu kultuurikomisjoni esimehele Aadu Mustale ja rahanduskomisjoni esimehele Aivar Kokale ning Riigikogu liikmetele kirja palvega toetada augustikuus meedias kultuuriministri väljendatud ettepanekut alandada kontserdipiletite käibemaksumäära 20 protsendilt 9 protsendile. Muusika esindusorganisatsioonid leiavad, et käibemaksu alandamine aitaks päästa muusikavaldkonda lähitulevikus ja pikemas perspektiivis panustaks nii Eesti majanduse taaskäivitamisse, aga ka meie muusikaelu rahvusvahelisse ja regionaalsesse arengusse.

Kultuuriürituste piletimüük on hakanud sisehooaja saabumisega taas langema ja 2020. aasta septembri kahe esimese nädala kultuuriürituste pääsmetest teenitud tulud on mullusega võrreldes vähenenud enam kui 60%. Hoolimata sellest, kui pikka aega COVID-19 viirusest tingitud piirangud kehtivad, peab Eesti muusikavaldkond selle kriisi vältel hakkama saama märksa ebasoodsamates tingimustes kui teised Euroopa riigid – see omakorda pärsib ühelt poolt praeguse muusikaelu püsimajäämist, aga ka selle taastumist pärast kriisi lõppu.

„Tihti ei mõisteta, et muusikavaldkond on sarnane teiste majandusvaldkondadega ehk sündmuse ärajäämine või väikse marginaaliga korraldamine võib viia paljude töökohtade kaotuseni ja ettevõtete pankrotistumiseni. Meie valdkond on kriisis kõvasti pihta saanud ning maksusoodustus oleks ülisuureks abiks,” leiab Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja Tarmo Noormaa. Festivali Jazzkaar kunstiline juht Anne Erm lisab: „Käibemaksumäära alandamine oleks kindlasti üks meetmeid, mis aitaks korraldajatel praeguses olukorras ellu jääda ja pärast kriisi lõppu kiiremini ning kindlamalt jalule saada.”

Lisaks tuuakse pöördumises välja, et kontserdipiletite käibemaksumäära alandamine võib mõjuda positiivselt ka riigieelarvele, sest motiveerib Eestis korraldama rohkem rahvusvaheliselt tuntud esinejate kontserte, mida on möödunud kümnendil aina enam hakatud korraldama soodsama maksukeskkonnaga naaberriikides – nimelt on Lätis kontserdipiletite käibemaksumäär 0% ning Soomes 10%, samal ajal kui Eestis jääb see 20% peale

„Hulk sündmusi, mis oleksid võinud toimuda Eestis, on liikunud soodsama maksukliimaga turgudele – eelmisest aastast võib näitena tuua Ed Sheerani kontserdi Riias, kuhu Eestis müüdi pea sama palju pileteid kui toimumiskoha riigis Lätis,” kommenteerib olukorda Live Nation Estonia juht Mart Eensalu. Music Estonia suuna Live Music Estonia juht Henri Roosipõld lisab: „Kontsertide külastajad kulutavad üldjuhul piletiostust mitu korda rohkem muudele kontserdikülastusega seotud teenustele – olgu selleks siis majutus, turism, toitlustus vms. Selle kõrval ei ole ka vähetähtis ka aspekt, et madalam käibemaksumäär aitaks tagada pikemas perspektiivis muusikaettevõtete elujõulisuse ja konkurentsivõime, mis on pärast eelmist kontserdipiletite käibemaksumäära tõstmist 2008. aastal märgatavalt vähenenud.”

2008. aastal usuti, et käibemaksumäära tõus valdkonna tegevust oluliselt ei mõjuta ja aitab kaasa majanduskriisis oleva riigieelarve kasvule, siis üle kümnendi hiljem võib Eesti Konjunktuuriinstituudi läbiviidud loomemajanduse uuringute põhjal tõdeda, et käibemaksumäära tõstmisele järgnenud aastatel tõmbus muusikavaldkond kokku nii teenitava müügitulu kui ka ettevõtete suuruse ja rahvusvahelise konkurentsivõime poolest. On kõnekas, et võrreldes 2007. ja 2011. aasta Eesti muusikavaldkonna kogutulu võib näha, et kultuuripealinna aastal, mil investeering muusikasektorisse oli tavapärasest suurem, oli valdkonna kogutulu siiski kolmandiku võrra väiksem kui neli aastat varem.

Lisaks muusikaettevõtlusele aitaks käibemaksumäära vähendamine kaasa ka turismisektori taaskäivitamisele. Kultuurisündmus on inimeste jaoks oluline põhjus reisimiseks ning motiveerib kasutama turismi- ja muid teenuseid ehk kultuuril on otsene roll majanduse käivitamisel. Nagu Eesti Konjunktuuriinstituudi loomemajanduse muusikasündmuste mõjuanalüüsidest nähtub, siis kulutavad külastajad üldjuhul kontsertide piletiostust kordades rohkem toitlustus-, transpordi- ja majutusteenuste jms peale ning külastusega seotud muu tarbimise pealt jõuab riigieelarvesse ligikaudu 4–5 korda rohkem käibemaksu kui muusikasündmuse pääsmetelt.

Avaldusele kirjutasid alla:
Eesti Autorite Ühingu tegevjuht Kalev Rattus
Eesti Esitajate Liidu tegevjuht Urmas Ambur
Eesti Fonogrammitootjate Ühingu tegevjuht Rauno Haabmets
Eesti Heliloojate Liidu juhatuse esimees Märt-Matis Lill
Eesti Interpreetide Liidu juhatuse esimees Henry-David Varema
Eesti Jazzliidu juhatuse esimees Kirke Karja
Eesti Kooriühingu esimees Hirvo Surva
Eesti Muusikafestivalide juhatuse esimees Villu Veski
Eesti Muusikanõukogu president Ivari Ilja
Music Estonia tegevjuht Ave Tölpt

Muusikavaldkonna ettepanekut toetas ka Eesti Etendusasutuste Liit.

Pöördumise põhitekst asub SIIN.

Loomeliidud vaidlustasid kopeerimishüvitise otsuse Riigikohtus

Üheksa Eesti loomeinimeste esindusorganisatsiooni vaidlustasid juuni lõpus tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsuse nn kopeerimishüvitise asjas Riigikohtus, et tagada õiglases summas hüvitis digiseadmetes ning seeläbi Eesti kultuuri ja loomingu kaitse.

Loomeliidud ei saa nõustuda EL liikmesriikide keskmisest üle 3 korra väiksema hüvitisega. Kokku esindavad loomeliidud selles vaidluses enam kui 9000 Eesti loomeinimest.

“Eesti on jätkuvalt loomeinimestele maailma üks vähem kopeerimistasu maksev riik,” lausus üheksat Eesti loomeinimeste esindusorganisatsiooni vaidluses esindava advokaadibüroo PwC Legal vandeadvokaat Priit Lätt. “Vaidluse keskne küsimus on selles, kas riik reaalselt heastab loomeinimestele pika aja jooksul tekitatud kahju, mille kaudu omakorda tagatakse Eesti kultuuri säilimine? Ringkonnakohtu lahend on samm Eestis välja suretatud tasude süsteemi ellu äratamise suunas, kuid pole siiski piisav, et tagada nii Eesti kultuuri ja loomingu kaitse kui ka Euroopa Liidu õigusega nõutud miinimumstandardite järgimine,” selgitas Lätt.

Tallinn Ringkonnakohus tühistas aastaid kestnud nn kopeerimishüvitise vaidluses oma 30.06.2020 tehtud otsusega halduskohtu varasema otsuse ja kolmekordistas loomeinimestele Euroopa Liidu õigusega ette nähtud, kuid Eesti puuduliku regulatsiooni tõttu aastate 2014–2018 eest saamata jäänud õiglast hüvitist. Üheksale loomeinimeste esindusorganisatsioonile väljamakstavaks hüvitise summaks koos viivistega mõisteti ca 3,5 miljonit eurot, millele lisandub viivis 656 eurot päevas kuni hüvitise täieliku tasumiseni.

“Kuigi ringkonnakohus suurendas halduskohtuga võrreldes oluliselt riigilt välja mõistetava hüvitise suurust ning tunnustas kaebajate viivisenõuet, siis valmistas pettumust kohtu soovimatus aktsepteerida Eesti loomeinimeste õigust EL-i keskmisest suuremale hüvitisele,” lisas vandeadvokaat Priit Lätt ning selgitas, et kehtivas autoriõiguse seaduses kirjas olevate tasumäärade alusel peaks vastav summa olema oluliselt suurem eeldusel, et valitsus oleks nõuetekohaselt kaasajastanud nende salvestuskandjate- ja seadmete, millelt tasu kogutakse, nimekirja.

Vaidlus ulatub 2018. a sügisesse, mil üheksa Eesti loomeinimeste esindusorganisatsiooni: Eesti Autorite Ühing, Eesti Fonogrammitootjate Ühing, Eesti Esitajate Liit, Eesti Audiovisuaalautorite Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit, Eesti Lavakunstnike Liit ja Eesti Näitlejate Liit otsustasid minna Eesti Vabariigi vastu kohtusse seoses aastate 2014–2018 eest saamata jäänud õiglase hüvitisega teose isiklikuks tarbeks reprodutseerimise ehk nn kopeerimishüvitise eest.

Statistika järgi on maailma erinevates riikides nn kopeerimishüvitise summad loomeinimestele pidevas kasvus ning selle toimimise aluseks on riiklik regulatsioon. Näiteks on Confederation of Societies of Authors and Composers (CISAC) 2018. a raporti kohaselt maailmas kogutud õiglase hüvitise summa 2017. a eest tõusnud 33,3%, võrreldes aastaga 2016, ning aastatel 2013–2017 tõusnud lausa 141% võrra. EL-i liikmesriikide keskmine kogutud isiklikuks tarbeks kopeerimise hüvitis oli 2015. a 1,42 eurot inimese kohta. Eestis on vastav näitaja olnud juba viimased 6 aastat 0 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on Eesti õiguste omajad õigustatud saama hüvitist 0,45 eurot inimese kohta.

Lisaks loomeinimeste esindusorganisatsioonidele esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtule ka Vabariigi Valitsus. Ringkonnakohtu otsuse edasikaebamine tähendab, et vaidlus ei ole lõplikku lahendit veel leidnud.

Ringkonnakohus mõistis Eesti Vabariigilt loomeinimestele hüvitiseks ca 3,5 miljonit eurot

Ringkonnakohus tühistas halduskohtu eelneva otsuse ja kolmekordistas loomeinimestele Euroopa Liidu õigusega ette nähtud, kuid Eesti puuduliku regulatsiooni tõttu aastate 2014-2018 eest saamata jäänud õiglast hüvitist.

Üheksale loomeinimeste esindusorganisatsioonile väljamakstavaks isiklikuks tarbeks reprodutseerimise hüvitise summaks viie aasta eest koos viivistega mõisteti eilse ringkonnakohtu otsusega ca 3,5 miljonit eurot. Sellele lisandub viivis 656 eurot päevas kuni hüvitise täieliku tasumiseni.

Eesti puudulik ja EL õigusega vastuolus olev regulatsioon ei arvesta internetiajastuga, mis on sundinud loomeinimesed tagantjärgi kohtu kaudu hüvitist nõudma.

„Ka digiajastul peab autoril, esitajal ja fonogrammitootjal olema õigus nõuda loomingu kaitset ja selle loomingu kasutamise eest õiglast tasu,” lausus üheksat Eesti loomeinimeste esindusorganisatsiooni vaidluses esindava advokaadibüroo PwC Legal vandeadvokaat Priit Lätt ja lisas, et põhiseadus kohustab riiki järjepidevalt tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise ning see riigi kohustus „midagi tagada“ tähendab riigi aktiivset kohustust midagi teha, sh ka seda, et riik loob tõhusa süsteemi kogumaks isiklikuks vajaduseks reprodutseerimise tasu, mille kaudu tagatakse Eesti kultuuri säilimine.

“Ei ole eluliselt usutav, et eesti kultuuri säilimist tagab tasu kogumine alla ELi keskmiste näitajate. Pigem on usutav see, et kultuuri säilimist tagab ELi keskmist suurust ületava tasu kogumine,“ lausus Lätt.

Priit Lätt hindab ringkonnakohtu otsuse puhul positiivseks seda, et kohus suurendas riigilt välja mõistetavat hüvitist oluliselt, võrreldes halduskohtu otsusega, ning tunnustas kaebajate viivisenõuet. „Tegemist on rekordilise summaga Eesti riigivastutuse praktikas.“

Ringkonnakohtu otsuse puhul valmistab aga Lätti sõnul pettumust kohtu soovimatus aktsepteerida Eesti loomeinimeste õigust ELi keskmisest suuremale hüvitisele. Küsimus on selles, kas riik reaalselt heastab loomeinimestele pika aja jooksul tekitatud kahju, mille kaudu omakorda tagatakse Eesti kultuuri säilimine,“ selgitab Lätt. Tema sõnul möönavad hetkel isegi valitsus ja ministeeriumid, et Eestis puudub tõhus süsteem isiklikuks vajaduseks reprodutseerimise tasu kogumiseks.

Priit Lätti sõnul nõuavad loomeinimesed seadusejärgset hüvitist tagantjärgi kohtu kaudu, kuid vaja oleks regulatsioon tervikuna uuendada, seda enam, et 2016. on oma sõna juba öelnud riigikohus. „Minu jaoks on jätkuvalt arusaamatu valitsuse aastatepikkune ignorantsus, sest riigikohus on juba oma 2016. a otsusega tuvastanud vajaduse Eestis vastav regulatsioon uuendada, kuid endiselt on see nõue täitmata,“ imestab Lätt ning lisab, et Eesti on hetkel ainus Euroopa Liidu riik, kus riigi poolt ei ole loomeinimestele tagatud õiglast hüvitist digi- ja nutikeskkonnas isiklikuks otstarbeks tehtavate koopiate eest ning õigust peab käima nõudmas tagantjärgi, kohtu kaudu. „Oma tarbeks kopeerimine digi- ja nutiseadmetes kasvab üle Euroopa ning seda kinnitab ka vastav statistika,“ lisab ta.

Rahvusvahelise loojaid esindava organisatsiooni Confederation of Societies of Authors and Composers (CISAC) 2018. a raporti kohaselt on maailmas kogutud õiglase hüvitise summa pidevalt kasvanud: 2017. a eest tõusnud 33,3%, võrreldes aastaga 2016, ning aastatel 2013-2017 tõusnud 141% võrra. EL liikmesriikide keskmine kogutud isiklikuks tarbeks kopeerimise hüvitis oli 2015. a 1,42 eurot inimese kohta. Eestis on vastav näitaja olnud 0 eurot juba viimased 6 aastat. “Oleme selle häbiväärse näitajaga oma loomeinimestele maailma kõige vähem kopeerimistasu maksev riik,” lisas Priit Lätt.

Halduskohtu 13.11.2019 tehtud otsuse samas asjas vaidlustasid Tallinna ringkonnakohtus nii loomeinimeste esindusorganisatsioonid kui ka Vabariigi Valitsus.

Kaebuse Eesti Vabariigi vastu seoses 2014–2018 eest saamata jäänud õiglase hüvitisega teose isiklikuks tarbeks reprodutseerimise eest läksid 2018. aasta sügisel üheksa loomeinimeste esindusorganisatsiooni: Eesti Autorite Ühing, Eesti Fonogrammitootjate Ühing, Eesti Esitajate Liit, Eesti Audiovisuaalautorite Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit, Eesti Lavakunstnike Liit ja Eesti Näitlejate Liidu, kes esindavad pea 9000 Eesti loomeinimest erinevalt elualalt.

Tallinna Ringkonnakohtu otsus ei ole veel jõustunud ning pooltel on võimalus otsuse peale esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule hiljemalt 30.07.2020.a.

Oodatud on ettepanekud riigi kultuuristipendiumide määramiseks

Kultuuriministeerium ootab alates teisipäevast, 30. juunist ettepanekuid riigi kultuuristipendiumide määramiseks. Stipendium on mõeldud teotamaks peamiselt õpinguid välisriigis ning võimalusel kaalukaid kultuuriprojekte ja loomingulisi tellimusi. Aastas saab välja anda kuni 20 stipendiumit suurusega 2300 eurot.

 „Iga kultuur areneb elavas dialoogis. Sellepärast on igasugune rahaline tugi rahvusvahelise kogemuse sidumisel Eesti kultuuriruumiga väiksele riigile tähtis. Seadusest tulenevat võimalust on aastate jooksul aktiivselt kasutatud,“ kinnitas Kultuuriministeeriumi kirjandusnõunik Asta Trummel.

Stipendiumide määramisel peetakse peamiselt silmas terve õppeaasta jooksul toimuvat magistri- või doktoritaseme õpet välismaa kõrgkoolis või teadusasutuses. Ettepanekuid stipendiumile võivad teha loomeliidud, omavalitsused ning teised juriidilised isikud ja asutused, kelle tegevus on seotud kultuuri või haridusvaldkonnaga. Soovitatav on lisada ka kooli kinnituskiri, mis tõestab käimasolevaid õpinguid.

Stipendiumi võib saada nii füüsiline kui ka juriidiline isik või asutus, kuid füüsilised isikud iseennast stipendiumile esitada ei saa. Ettepaneku kultuuristipendiumide määramiseks teeb kultuuristipendiumide komisjon ning käskkirja stipendiumide määramiseks allkirjastab kultuuriminister.

Ettepanekud tuleb alates 30. juunist esitada Kultuuriministeeriumi Toetuste Menetlemise Infosüsteemis. Avaldused peavad olema laekunud 31. juuliks 2020.

Stipendiumide määramine tuleneb riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadusest ning lähemalt saab stipendiumide kohta lugeda Kultuuriministeeriumi kodulehel.

Eesti Esitajate Liidu üldkoosoleku kokkukutsumise teade

MTÜ Eesti Esitajate Liit üldkoosolek toimub 18. juunil 2020.a. kell 11.00 Tallinna Loomaaia auditooriumis, Ehitajate tee 150, Tallinn.

Päevakord:

  1. Päevakorra kinnitamine;
  2. 2019.a. majandusaasta aruande arutamine;
  3. 2019.a. majandusaasta aruande kinnitamine;
  4. Läbipaistvusaruanne;
  5. Tegevusaruanne;
  6. Sõnavõtud.

Lisainformatsioon: Eesti Esitajate Liit, Paldiski mnt 96a, 13522 Tallinn, tel: 6 50 51 71, e-post: eel@eel.ee

Kuidas tulla

NB! Tallinna Loomaaia Keskonnahariduskeskuse auditoorium asub Läänevärava juures (ligipääs Ehitajate teelt, st. Õismäe poolne sissepääs).

Ühistranspordiga tulles peatus Meistri, Nurmenuku või Karikakra: nt buss nr 10, 12, 16, 26, 27, 28, 37, 41, 42, 43 ja 45;
Autoga tulles on võimalik kasutada tasulist parklat (1 €/päev)

VAATA VÄRAVATE ASUKOHTI KAARDIL

Loometoetuste taotlemine

Eesti Esitajate Liidule on võimalik esitada loometoetuse taotlust igal ajal. Täpsem info taotlemise kohta ning taotlusvorm on leitav siit.

Juhul, kui taotluse esitajale on teada antud, et ta ei vasta seadusega määratud tingimustele, palume esitada koheselt uus taotlus,  kui taotleja vastab loometoetuse saamise tingimustele (nt. tööleping on lõpetatud ja eelmisel kuul on saadud tulumaksuga maksustatavat tulu alla 584 €).

Kui tekib mistahes loometoetusega seonduvaid küsimusi, siis saatke need palun e-posti aadressile eel@eel.ee Võrreldes taotluse menetlemisega, saame küsimustele anda koheselt omapoolse vastuse.

Kultuuriministeerium toetusmeetmed muusikavaldkonnale

Kultuuriministeerium avaldas kriisipaketi toetusmeetme tingimused muusikavaldkonnale.

Taotlusi saab esitada alates 8. maist kuni 18. maini läbi Toetuste Menetlemise Infosüsteemi.
Taotlusi on oodatud esitama nii juriidilised isikud kui ka füüsilisest isikust ettevõtjad, kelle põhitegevus on seotud muusikavaldkonnaga vastavalt toetusmeetme tingimustele.

Taotlusvoor Kultuuriministeeriumilt toetust seni mitte saanud kontserdikorraldajad, kollektiivid, esitajad ja tugiteenused
Maht 2,2 miljonit eurot.

Taotlusvoor Kultuuriministeeriumilt toetust saavad asutused ja organisatsioonid on isikutele, kes on varasemalt saanud Kultuuriministeeriumilt 2020. aastal toetust  „Muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad” või „Muusikafestivalid ja suursündmused” või „Helilooming ja muusikaalased väljaanded” või „Muusikakonkursid” või „Eesti kultuur maailmas” taotlusvoorudest;
Maht 1,8 miljonit eurot.

Juhime tähelepanu, et tutvuksite põhjalikult taotlusvoorude tingimustega, mille leiate kultuuriministri määrusest “COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi kultuuri- ja spordivaldkonnale“. Määruse seletuskiri on leitav siit.

Oluline on taotluses esitada organisatsiooni põhitegevusega seotud kahjud kogu ulatuses. Iga juriidiline üksus saab esitada ühe taotluse.
Soovitame vajadusel konsulteerida ministeeriumi muusikanõuniku Madli-Liis Partsiga madli-liis.parts@kul.ee

KULKA eristipendiumi ettepaneku tegemine ja ravimitoetused

Eesti Kultuurkapitali veebilehel on võimalik alates 6. aprillist kuni 30. aprillini erakorraliselt esitada eristipendiumi eraldamise ettepanekuid ja taotleda ravimitoetust, vt Eristipendiumide eraldamise kord; üldkorra muudatus (ravimitoetused p .2.6.2.) ja KKK.

STIPENDIUMI

eraldamiseks võivad põhjendatud ettepanekuid esitada nii eraisikud kui ka juriidilised isikud ning stipendium eraldatakse eraisikule. Stipendiumi e-kulka kaudu taotleda ei saa. Stipendiumi ettepaneku vormi saab täita Kulka veebilehel.

RAVIMITOETUSTE 
eraldamisel lähtutakse vastava sihtkapitali/ekspertgrupi raha jagamise korrast.
Ettepaneku ravimitoetuse eraldamiseks saab teha kirjanduse, kujutava ja rakenduskunsti, helikunsti ja näitekunsti sihtkapitalile (ettepanek tuleb saata vastava sihtkapitali e-mailile, nt naitekunst@kulka.ee).
Taotluse ravimitoetuse eraldamiseks saab esitada arhitektuuri, audiovisuaalse kunsti, kehakultuuri ja spordi ning rahvakultuuri sihtkapitalile ja maakondlikele ekspertgruppidele  e-kulka kaudu. Ravimitoetuse eraldamise kehtivaid nõudeid palume eelnevalt vaadata vastava sihtkapitali või ekspertgrupi raha jagamise korrast.

 

Menetletakse ainult nõuetekohaseid ning nimetatud perioodi jooksul esitatud ettepanekuid ja taotlusi. Eristipendium/ravimitoetus eraldatakse ainult väga põhjendatud juhul. Positiivsed vastused saadame välja hiljemalt 10. mail.