Uudised

Tühja kasseti tasu otsus kaevati edasi: kohtuniku arvutusviga ja ebavõrdsus teiste riikidega

Loomeinimesed kaebasid Tallinna Halduskohtu otsuse nn tühja kasseti tasu vaidluses edasi, sest kohtunik oli teinud olulise arvutusvea ja arvestas hüvitise  vaid ühe aasta eest, mitte vaidluse all oleva viie aasta eest.

Lisaks jäeti hüvitise määramisel arvesse võtmata mitmed digi- ja nutiseadmed, mis on teistes Euroopa riikides õiglase hüvitise regulatsioonides arvesse võetud ja paneb Eesti loomeinimesed oluliselt halvemasse positsiooni, võrreldes oma Euroopa kolleegidega.

Loomeinimeste esindusorganisatsioonid pöördusid eelmisel aastal kohtusse, sest Eestis kehtiv ajast ja arust Vabariigi Valitsuse määrus võtab neilt Euroopa Liidu õigusega ette nähtud hüvitise ehk tasu loomingu eratarbeks kopeerimise eest digi- ja nutiseadmetes.

Eesti on kuulutanud 2020. aasta digikultuuriaastaks. Aasta korraldatakse Kultuuriministeeriumi teavituse kohaselt eesmärgiga, et uued põlvkonnad võtaksid omaks meie oma kultuuri ja pärandi ning digilahendused oleksid sellele toeks.

Üheksat loomeinimeste esindusorganisatsiooni nn. tühja kasseti tasu asjas kohtus esindav vandeadvokaat Priit Lätt advokaadibüroost PwC Legal ütles, et tema jaoks on läheneva digikultuuri aasta valguses arusaamatu valitsuse aastatepikkune ignorantsus. Riigikohtu 2016. aasta otsusega tuvastatud vajadus regulatsioon uuendada on ikka täitmata ning valitsus näitab sellega halba eeskuju ja lugupidamatust nii Euroopa Liidu õiguse kui ka meie enda põhiseaduse suhtes. See on pretsedenditu ja traagiline.

“Loodame, et digikultuuri aasta ei saa olema lihtsalt sõnakõlks, mida esindusbukletil väliskülalistele näidata, sest paraku e-riigina end esitlev Eesti on vast ainuke Euroopa Liidu riik, kus riigi poolt ei ole loomeinimestele tagatud õiglast hüvitist digi- ja nutikeskkonnas isiklikuks otstarbeks tehtavate koopiate eest ning õigust peab käima nõudmas tagantjärgi, kohtu kaudu,” lisas Priit Lätt.

Priit Lätt tõi välja, et 13.11.2019 avaldatud halduskohtu otsus kaevati edasi, sest halduskohus eiras kaebuse lahendamisel Euroopa Liidu õiguse põhieesmärki – kehtestada autoritele ja teistele õiguste omajatele kõrgetasemeline kaitse infoühiskonnas, mis võimaldaks neil saada oma teoste kasutamisel nõuetekohast tasu. Lisaks tegi kohtunik õiglase hüvitise suuruse arvestamisel erakordse arvutusvea. Kohtuotsuses esitatud valemiga oli hüvitise suuruse leidmisel arvestatud vaid ühe (2018), mitte viie aastaga (2014-2018), mille osas kaebus esitati.

Priit Lätti sõnul tegid loomeinimeste esindusorganisatsioonid halduskohtule arvutusvea parandamise avalduse, mis jäeti paraku rahuldamata. Kohtunik küll möönis oma viga otsuse tegemisel, kuid jättis hüvitatava kogusumma samaks, milleks oli vaid ühe aasta arvestus. “Seetõttu olime sunnitud arvutusvea parandamiseks viie aasta peale pöörduma järgmise kohtuastme poole,” lisas Lätt.

Lätti sõnul olid edasikaebamise põhjuseks veel mitmed täiendavad sisulised ja menetluslikud vead, mis ei taganud õiglase hüvitise saamist. “Õiglase hüvitise määramisel on tegemist Euroopa Liidu õiguse mõistega, mida tuleb sisustada kogu Euroopa Liidu territooriumil ühetaoliselt ja kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga. Eesti kohus peaks oma siseveendumuse kujundamisel arvestama Euroopa Liidu liikmesriikide praktikat ja võrdlevat statistikat,” lausus Priit Lätt ning tõi välja, et otsuses see kahjuks nii ei olnud. Halduskohtu otsus süvendab Eestis pikaajaliselt kestnud riiklikku omavoli ja õigusselgusetust loomesektoris.

Halduskohtu poolt Eesti Vabariigilt väljamõistetud hüvitise summat ei saa pidada õiglaseks, kuna see on väga ebaproportsionaalne ja tasakaalust väljas. Ei võta arvesse Euroopa Liidu liikmesriikide keskmist hüvitist elaniku kohta ega eelmise justiitsministri Urmas Reinsalu lubadust, et Eestis oleks kohane hüvitis 2 miljonit eurot aasta kohta.

Rahvusvahelise loojaid esindava organisatsiooni, Confederation of Societies of Authors and Composers (CISAC) 2018. a raporti kohaselt on maailmas kogutud õiglase hüvitise summa pidevalt kasvanud: 2017. aasta eest tõusnud 33,3%, võrreldes aastaga 2016, ning aastatel 2013-2017 tõusnud 141% võrra. EL liikmesriikide keskmine kogutud isiklikuks tarbeks kopeerimise hüvitis oli 2015. aastal 1,42 eurot inimese kohta. Eestis on vastav näitaja olnud 0 eurot juba viimased 6 aastat. “Oleme selle näitajaga oma loomeinimestele maailma viie kõige vähem kopeerimistasu maksva riigi hulgas,” lisas Priit Lätt.

Vaidluse taust

Autoril ja esitajal on ainuõigus valida, kas tema loodud või esitatud teost on kellelgi teisel õigus kasutada või mitte, ning otsustada, kas ta oma teose eest küsib autoritasu või mitte. Euroopa Liidus on infoühiskonna direktiivi kohaselt riikidel kaks valikut:

  • totaalne keeld kõikidele eraisikutele enda tarbeks teoseid kopeerida ilma õiguste omajate nõusolekuta – näiteks keelata arvutis või nutitelefonis enda tarbeks koopiate tegemine üleüldse. Seda varianti eelistas kuni viimase ajani Ühendkuningriik, aga probleem on selles, et inimesed paratamatult kopeerivad ja riik ei suuda seda kontrollida ega tagada autorite kaitset;
  • totaalne luba kõikidele eraisikutele enda tarbeks teoseid kopeerida ilma õiguste omajate nõusolekuta. Selle variandi on valinud enamus ELi liikmesriike, sh Eesti. Samas kui riik valib selle tee, siis riik peab tagama õiglase hüvitise autoritele ja teistele õiguste omajatele ehk siis hüvitama saamata jäänud tasu Infoühiskonna direktiiv kohustab eelnimetatud teise variandi puhul iga liikmesriiki korraldama õiglase hüvitise maksmist õiguste omajatele kõigi turul käibel olevate salvestavate seadmete ja kandjate pealt. Eestis on see nõue vildakalt täidetud ja valitsuste poolt korraldamata juba rohkem kui 10 aastat. Meil on küll autoriõiguse seadus, mis kehtestab protsendi salvestava seadme ja kandja käibemaksuta müügisummalt, mida tasuvad maaletoojad, kuid valitsuse kehtestatud nimekiri vastavatest seadmetest sisaldab peamiselt eelmise sajandi tehnikat, nagu kassett- ja videomakid. Digiseadmeid seal kirjas ei ole, mistõttu on kohtu kaudu hüvitise nõudmise ainsaks aluseks seaduses kehtestatud määrad.

Loomeinimesi esindavad organisatsioonid nõuavad kohtu kaudu Vabariigi Valitsuselt infoühiskonna direktiivi art 5 lg 2 punkti b Eesti õiguskorda ebakohase ülevõtmisega tekitatud kahju hüvitamist. Kahju seisnes selles, et õiguste omajatel on jäänud aastatel 2014-2018 saamata autoriõiguse seaduse §-s 27 sätestatud õiglane hüvitis, sest Vabariigi Valitsus ei ole uuendanud määruses toodud salvestusseadmete ja –vahendite, mille eest vastavat tasu koguda saab, nimekirja.

Tallinna Halduskohus mõistis 13.11.2019 kohtuotsusega Eesti Autorite Ühingule, Eesti Fonogrammitootjate Ühingule, Eesti Esitajate Liidule, Eesti Audiovisuaalautorite Liidule, Eesti Heliloojate Liidule, Eesti Interpreetide Liidule, Eesti Lavastajate Liidule, Eesti Lavastuskunstnike Liidule ja Eesti Näitlejate Liidule perioodil 2014-2018 tekitatud varalise kahju hüvitamiseks Eesti Vabariigilt välja 816 559 eurot.

Halduskohtu hinnangul saab õiglase tasu suuruseks lugeda digiajastu salvestusseadmete puhul 0,3% kauba väärtusest ja salvestuskandjate puhul 0,8% kauba väärtusest. Kui aga võtta aluseks täna autoriõiguse seaduses sätestatud hüvitise määrad, mis on salvestavate seadmete puhul 3% ja salvestuskandjate puhul 8% kauba käibemaksuta väärtusest, siis tuleks perioodi 2014-2018 hüvitise summaks 48 miljonit eurot. See on ka kohtusse esitatud kahjunõude arvutuse aluseks.

Eesti Kultuuriministeerium on kuulutanud 2020. aasta digikultuuriaastaks: https://www.kul.ee/et/uudised/kultuuriministeerium-kuulutab-2020-aasta-digikultuuriaastaks

  1. aasta viimane Vabariigi Valitsuse pressikonverents, Urmas Reinsalu sõnavõtt: “Teine oluline asi, mida valitsus arutas ja võttis põhimõttelise suuna, mis puudutab isiklikuks otstarbeks siis autorite loomingu kasutamist, nn. tühja kasseti süsteem ja valitsus võttis kursi sellele süsteemile, et seda hakatakse tulevikus kompenseerima riigieelarvest, mingeid lisamakse nutiseadmete või tehniliste salvestusseadmete või esitlusseadmete eest ei hakata kehtestama ja see summa saab olema siis minimaalselt 2 miljonit eurot ja seda hakatakse siis perioodiliselt tulevas süsteemis ümber vaatama, lähtudes siis tarbimisuuringutest.”

https://youtu.be/tO7KEFAW_qo

Alates: 27:30

Riigikohus: muusika tasuta kasutamine võib toimuda ainult erandi tingimusi täites

Riigikohtu tsiviilkolleegium tegi tantsuklubi JJ Street, ärinimega Urban Style ja Eesti Esitajate Liidu vahelises vaidluses 27.11.2019 otsuse, millega tühistati varasem Tallinna Ringkonnakohtu otsus. Riigikohus saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule, sest tantsuklubi tahe muusikute tööd tasuta kasutada vajab paremat põhjendamist ja selgust, kas fonogrammide  kasutus klubi treeningutes vastab kõikidele autoriõiguse seaduses toodud tingimustele.

Riigikohus asus seisukohale, et maa- ja ringkonnakohus on jätnud hindamata Urban Style tantsutundides kasutatud muusikute fonogrammide kasutamise suurt mahtu. Samuti asjaolu, kas Urban Style tantsutrennid konkureerivad teiste tantsutrenne korraldavate äriühingute ja mittetulundusühingute treeningutega, mis oma äris on juba arvestanud  muusikute tasudega ega saa seaduses ette nähtud haridusasutuste erandile tugineda.

Riigikohus analüüsis põhjalikult, milliseid asutusi saab käsitleda õppeasutustena autoriõiguse seaduse § 22 mõistes ning andis selged suunised, millistele tingimustele peab õppeasutus ning tema tegevus muusika kasutamisel vastama.

“Oluline on rõhutada, et paljude tantsukoolide puhul ei räägi me ainult hariduse andmisest. Me räägime ettevõtlusest, mis iganes vormis see on ehk tantsukoolidest, kes tasu eest tantsutrenne annavad, sarnaselt spordiklubidele, ega järgi oma tegevuses kõiki seaduses sätestatud tingimusi,” täpsustas teemat Eesti Esitajate Liidu tegevjuht Urmas Ambur. Ta lisas, et rahalises vääringus käib jutt sentidest ehk 20-30 senti tunni eest tantsukoolidele, kes annavad tasu eest treeningtunde ning kasutavad salvestatud muusikat tundides, oma esinemiskavades ja kontsertidel. Suure tantsukooli käibest moodustab see vähem kui 0,5% ehk marginaalse osa.

Lisaks oli Riigikohus seisukohal, et kohtud on põhjendamatult jätnud hindamata, kas Urban Style tantsutundides fonogrammide kasutamine on vastavuses nende tavapärase kasutamisega ega kahjusta põhjendamatult autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate ehk esitajate ja fonogrammitootjate huve.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas Urban Style  muusikakasutuse puhul on täidetud kõik autoriõiguse seaduse nõuded, sh kas fonogrammide kasutamisel näidatakse ära vähemalt teose autori ja esitaja nimi või nimetus, kui see on kasutatud fonogrammil näidatud. Samuti peab ringkonnakohus hindama, kas Urban Style   kasutusega kaasnev õiguste omajate õiguste riive on autoriõiguse seadust arvestades põhjendatud.

Haridusasutustele laienev vaba kasutuse erand annab võimaluse õppetöös kasutada muusikat tuginedes seaduses toodud erandile. Samas on Riigikohtu otsuse kohaselt erandi kohaldamise üks kohustuslik eeldus, et fonogrammide kasutamisel näidatakse lisaks autori nimele ära ka vähemalt teose esitaja nimi. Sellise praktika järgimist ei ole Eesti Esitajate Liit siiamaani tuvastanud mitte ühegi kasutaja puhul. Riigikohus asus seisukohale, et sellise nõude täitmist peab tõendama isik, kes vastavale erandile soovib tugineda.

Taust:

Riigikohtusse jõudnud tsiviilvaidluses esitas MTÜ Eesti Esitajate Liit hagi MTÜ Urban Style vastu 5648 euro 76 sendi ja viivise saamiseks ning kostja kohustamiseks hoiduma fonogrammide kasutamisest tantsutundides hageja nõusolekuta ja tasu maksmata. Hagiavalduse järgi kasutab MTÜ Urban Style, mis haldab tantsukooli JJ-Street, fonogramme ärilisel eesmärgil ning peab maksma teoste esitajatele ja fonogrammitootjatele selle eest õiglast tasu. MTÜ Urban Style vaidles hagile vastu, tuginedes autoriõiguse seaduses sisalduvale erandile, mis võimaldab õppeprotsessis teoseid, esitusi ja fonogramme üldsusele suunata selle eest tasu maksmata.

Autoriõiguse seaduse (AutÕS) §-s 22 kehtestatud erand võimaldab teost ilma autori loata avalikult esitada, sama säte laieneb ka fonogrammidele. Riigikohus on varem selgitanud, et AutÕS § 22 eesmärk on võimaldada õpilastel hariduse omandamisel koguda mitmekülgseid kogemusi ning rakendada õpitud oskusi erinevate teoste esitamisel.

Euroopa Kohus on varasemalt leidnud, et kasutusviisid, mis vastavad teose kommertseesmärkidel kasutamisele, kahjustavad põhjendamatult teose esitajate õigustatud huve. Antud kohtuasjas oligi Eesti Esitajate Liit seisukohal, et MTÜ Urban Style tegevus on sisuliselt sarnane nende ettevõtetega, mis ei tegutse huvikoolidena.

Eesti Esitajate Liidus on üle 1400 liikme – muusiku ja esitaja. Lisaks esindab Eesti Esitajate Liit Eesti Vabariigis rohkem kui 350 000 välismaist esitajat.

Link Riigikohtu otsusele:

https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=2-16-17491/52

Tühja kasseti kohtuotsus: loomeinimestele on tekitatud varaline kahju, mis tuleb riigil hüvitada

Eile avaldas Tallinna Halduskohus otsuse tühja kasseti tasu hüvitise kohtuvaidluses, mis kinnitas taas kord Riigikohtu 2016. aasta lahendit, mõistes Eesti Vabariigil välja rekordilise hüvitisesumma. Kohus tõdes taas, et valitsus on rikkunud Euroopa Liidu õigust ning loomeinimestele on sellega tekitatud varaline kahju, sest Eestis puudub toimiv süsteem, mis tagaks autoritele, esitajatele ja fonogrammitootjatele õiglase tasu nende loomingu salvestamise eest moodsates nuti- ja digiseadmetes.

Üheksat loomeinimeste katusorganisatsiooni kohtus esindav vandeadvokaat Priit Lätt advokaadibüroost PwC Legal ütles, et tema jaoks on arusaamatu valitsuse ignorantsus Riigikohtu 2016. a otsuse täitmise suhtes ning lugupidamise puudumine Euroopa Liidu õiguse suhtes. “Loomeinimeste organisatsioonid on sunnitud Euroopa Liidu õigust maksma panema kohtu kaudu ning nii igal aastal, enam kui kümne aasta jooksul. Loodan, et eilne halduskohtu otsus annab nüüd lõpuks selge tõuke, et lähitulevikuks seadusandlus korda teha ja hüvitised tagada,” lisas Lätt.

Tallinna Halduskohus mõistis Eesti Autorite Ühingule, Eesti Fonogrammitootjate Ühingule, Eesti Esitajate Liidule, Eesti Audiovisuaalautorite Liidule, Eesti Heliloojate Liidule, Eesti Interpreetide Liidule, Eesti Lavastajate Liidule, Eesti Lavastuskunstnike Liidule ja Eesti Näitlejate Liidule tekitatud varalise kahju hüvitamiseks Eesti Vabariigilt välja 816 559 eurot.

Priit Lätt tõi välja, et halduskohtu värske lahend andis meile kolm olulist teadmist:

  1. Taas kord saime kinnitust juba eelnevalt Riigikohtu 2016. a lahendis öeldule, et Eesti tühja kasseti regulatsioon tuleb kaasajastada ja luua süsteem, mis reaalselt tagab loomeinimestele õiglase hüvitise.
  2. Esmakordselt on nüüd kohtu poolt nimetatud konkreetsed kaasaegsed salvestusseadmed ja -kandjad, mis Vabariigi Valitsuse määruses peaksid olema hõlmatud, kuid milliseid täna seal ei ole ning mis oli ka kohtusse mineku põhjus.
  3. Kohtu hinnangul saab õiglase tasu suuruseks lugeda digiajastu salvestusseadmete puhul 0,3% kauba väärtusest ja salvestuskandjate puhul 0,8% kauba väärtusest, mis tähendab seda, et kahjuhüvitise suuruseks perioodi 2014-2018 osas on 848 814 eurot.

Kui aga võtta aluseks täna autoriõiguse seaduses sätestatud hüvitise määrad, mis on salvestavate seadmete puhul 3% ja salvestuskandjate puhul 8% kauba käibemaksuta väärtusest, siis tuleks hüvitise summaks 48 miljonit eurot sama perioodi kohta. See on ka kohtusse esitatud kahjunõude aluseks.

“Kuigi Tallinna Halduskohtu poolt Vabariigi Valitsuselt väljamõistetud hüvitise suurus on väiksem, kui autoriõiguse seaduses toodud tasumäärade arvutus ja digiseadmete müügistatistika näitab, siis võib öelda, et see on kordades suurem, kui mõisteti välja eelmises kohtuvaidluses 2011-2013 aastate eest,” lisas loomeinimeste esindusorganisatsioone esindav vandeadvokaat Priit Lätt.

Kohtu hinnangul saab asuda seisukohale, et Vabariigi Valitsuse 17.01.2006 määruse nr 14 loetellu oleks olnud perioodil 2014 kuni 2018 põhjendatud lisada: süle-, laua- ja tahvelarvutid (nendes sisalduvad kõvakettad), mobiil- ja nutitelefonid, USB-mälupulgad, arvutivälised kõvakettad, MP3- või MP4- ja muud audio- või meediapleierid, DVD, HD-DVD ja BD salvestajad ning arvutiga ühildatud CD ja DVD kirjutajad. Halduskohtu otsus annab Priit Lätti sõnul hea sisendi tänasele valitsusele ning aitab Eestis kui e-riigis süsteemi luua ja olemasolevat määrust viivitamatult kaasajastada, seda eelkõige kohtuotsuses loetletud seademete ja salvestuskandjate osas.

Halduskohtu otsus ei ole veel jõustunud ning loomeinimeste esindusorganisatsioonidel, nagu ka valitsusel, on võimalus otsus edasi kaevata järgmisesse kohtuastmesse hiljemalt 13.12.2019.

Ootasime kohtult jõulist ja selget märki, et kui valitsused on aastate jooksul oma tegematajätmise tõttu jätnud autorid, esitajad ja fonogrammitootjad ilma miljonitest eurodest, siis kohus taastab ebaõigluse ja sanktsioneerib valitsuse olulist rikkumist. Halduskohtu välja mõistetud hüvitise summa on küll rekordiliselt suur, võrreldes varasema kohtupraktikaga riigivastutuse kohtuasjades, kuid loomeinimestele põhjustatud ebaõiglust silmas pidades siiski ebapiisav. Lisaks oleks kohus pidanud valitsuselt välja mõistma viivised vältimaks selle uskumatu ingorantsuse kinnistumist. Õigusriigis on äärmiselt taunitav, et valitsust ja justiitsministeeriumi peab regulaarselt sundima täitma Eesti riigile EL õigusega seatud kohustusi kohtu kaudu.

Vaidluse taust

Õigus loomeinimeste hüvitisele tuleb Euroopa Liidu infoühiskonna direktiivist, mis kohustab iga liikmesriiki korraldama õiglase hüvitise maksmist õiguste omajatele kõigi turul käibel olevate salvestavate seadmete ja kandjate pealt. Eestis on see nõue pikalt poolikult täidetud ja valitsuste poolt korraldamata. Meil on küll autoriõiguse seadus, mis kehtestab protsendi salvestava seadme ja kandja käibemaksuta müügisummalt, mida tasuvad maaletoojad, kuid valitsuse kehtestatud nimekiri nendest seadmetest sisaldab peamiselt eelmise sajandi tehnikat, nagu kassettmakid ja videomakid. Digiseadmeid seal kirjas ei ole, mistõttu on kohtu kaudu hüvitise nõudmise ainsaks aluseks seaduses kehtestatud määrad.

Loomeinimesi esindavad organisatsioonid nõuavad kohtu kaudu Vabariigi Valitsuselt infoühiskonna direktiivi art 5 lg 2 punkti b Eesti õiguskorda ebakohase ülevõtmisega tekitatud kahju hüvitamist. Kahju seisnes selles, et õiguste omajatel on jäänud aastatel 2014-2018 saamata AutÕS §-s 27 sätestatud õiglane hüvitis, sest Vabariigi Valitsus ei ole juba 13 aastat uuendanud määruses toodud salvestusseadmete ja –vahendite nimekirja, mille eest vastavat tasu koguda saab.

Stipendiumitaotluste esitamise tähtaeg on 20. november 2019

Eesti Esitajate Liit ootab 20. novembrini 2019.a. stipendiumitaotluseid nii loometegevusega seotud täiendusõppeks kui ka loovisiku loometegevuse toetamiseks.

Täidetud stipendiumitaotlus saatke palun hiljemalt 20. novembriks 2019.a. e-posti teel jane@eel.ee või Eesti Esitajate Liidu postiaadressile Paldiski mnt 96a, 13522 Tallinn.

Lisainfo ja stipendiumitaotluse vorm on leitavad Eesti Esitajate Liidu kodulehelt aadressiga http://www.eel.ee/et/esitajad/stipendiumid/.

Muusikuid toetavad nimelised allfondid

Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond võtab 15. oktoobrini 2019.a. vastu taotlusi 2020. aasta stipendiumideks ja kultuuriprojektide finantseerimiseks. Taotlusi saab esitada meili teel post@erkf.ee või posti teel Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond aadressil: Ants Lauteri 7-13, 10145 Tallinn. Täpsemat informatsiooni jagamise tingimuste kohta ning taotluse esitamiseks vajaliku ankeedi saab Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond koduleheküljelt www.erkf.ee

Stipendiume ja toetusi jagatakse 138-st nimelisest allfondist, millest mitmed toetavad muusikuid.

Eesti Ühispanga fond toetab festivalide, kontsertide ja etenduste korraldamist maakondades. Jagamisele tuleb 1000 eurot.

Eri Klasi fond toetab muusikaelu arengut Eestis. Jagamisele tuleb 2000 eurot.

Georg Otsa fond toetab noori lauljaid. Jagamisele tuleb 1000 eurot.

Hans Teetlausi fond toetab Eesti Vabariigi kodanikest noorte kuni 35-aastaste klassikalise (ooperi-) laulu eriala üliõpilaste või juba omandatud kõrgharidusega ooperilauljate lauluõpinguid välisriikides. Jagamisele tuleb 1000 eurot. Taotlused koos taotlusankeetide ja nende lisadega esitatakse läbivaatamiseks fondi halduskogule. Halduskogu on 3-liikmeline: Margus Arvisto, Nadja Kurem, Rein Tiik.

Hotell Viru fond toetab džässmuusika arengut Eestis. Jagamisele tuleb 500 eurot.

Ilmar Oleski fond toetab noori ja võimekaid instrumentaliste klassikalise- ja džässmuusika alal. Jagamisele tuleb kaks 1000 euro suurust stipendiumi.

Liisa Suusteri ja Carolina Kremenetski mälestusfond toetab sel aastal pianistide õpinguid välismaal. Jagamisele tuleb 500 eurot.

Mati Palmi fond toetab noori lauljaid enesetäiendamisel bel canto laulustiili alal Itaalias. Jagamisele tuleb 1000 eurot. Taotlused koos taotlusankeetide ja nende lisadega esitatakse läbivaatamiseks fondi halduskogule. Halduskogu on 3-liikmeline: Anu Kaal, Ivo Kuusk, Ülar-Johannes Palm.

Matti Lehtineni fond toetab lauljate täiendusõpet Sibeliuse Akadeemias või mujal välismaal. Jagamisele tuleb 2000 eurot.

Rakvere muusikafond toetab Rakvere linna muusikaelu arengut. Jagamisele tuleb 1000 eurot. Halduskogu on 5-liikmeline: Andres Jaadla, Endel Nõgene, Toivo Peäske, Peep Pihlak, Merle Silla.

Salva Kindlustuse fond toetab noorte muusikute osalemist konkurssidel. Jagamisele tuleb 500 eurot.

Tiina Tammani fond toetab omapärast ja iseseisvat mõtlemist õppivate või loovtööga tegelevate noorte seas. Kandideerida võivad nii õpilased, tudengid kui ka kuni 30-aastased loomingulise tööga (kirjanikud, kunstnikud, fotograafid, ajakirjanikud jne) tegelevad noored. Omapärase ja iseseisva mõtlemise demonstreerimiseks on vaja kirjutada teemal „Mul on üks mõte“. Jagamisele tuleb 1000 eurot. Taotlused esitatakse läbivaatamiseks Tiina Tammanile.

Raadio Relax ootab Eesti muusikat

  1. novembril alustab Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Saaremaal uus raadiojaam – Raadio Relax FM.

Relax FM’is on võtnud eesmärgiks mängida muusikat, mis sobib taustaks töötegemisel või sõpradega koosviibimistel. Eelistatud on muusika, mis ei ole liialt kaasahaarav ega pealetükkiv. Relax FM mängitava muusika taustal võiks olla hea lugeda raamatut või niisama mõtiskleda – meeleolu, mille raadio Relax loob, on rahustav ja stressi leevendav.

Kui soovid, et Sinu või Su plaadifirma artisti palad kõlaksid Relax FM, siis võite saata neile oma loomingut WAV (või parima olemasoleva kvaliteedis) formaadis nende e-posti aadressile radio@relaxfm.ee. Materjali edastamiseks palume kasutada WeTransfer teenust. Hea oleks, kui lisaksid juurde ja ISRC koodi ja autorite-esitajate andmed.

Oodatud on kõik lood, mis haakuvad nende formaadiga. Selleks, et paremini mõista Relax FM formaati võid kuulata nende proovieetrit.

Stipendiumitaotluste esitamise tähtaeg on 20. august 2019

Stipendiumitaotluste esitamise tähtaeg Eesti Esitajate Liidus on 20. august 2019. Kui stipendiumitaotluse esitamise viimane päev satub riiklikule pühale, on tähtajaks sellele järgnev tööpäev. Eesti Esitajate Liit ootab 21. augustini 2019.a. stipendiumitaotluseid nii loometegevusega seotud täiendusõppeks kui ka loovisiku loometegevuse toetamiseks.

Täidetud stipendiumitaotlus saatke palun hiljemalt 21. augustiks 2019.a. e-posti teel jane@eel.ee või Eesti Esitajate Liidu postiaadressile Paldiski mnt 96a, 13522 Tallinn.

Lisainfo ja stipendiumitaotluse vorm on leitavad Eesti Esitajate Liidu kodulehelt aadressiga http://www.eel.ee/et/esitajad/stipendiumid/.

MTÜ Eesti Esitajate Liit üldkoosolek

MTÜ Eesti Esitajate Liit üldkoosolek toimub 11. juunil 2019.a. kell 11.00 Eesti Näitlejate Liidu saalis, aadressil Uus 5, Tallinn.

Päevakord:

  1. Päevakorra kinnitamine;
  2. 2018.a. majandusaasta aruande arutamine;
  3. 2018.a. majandusaasta aruande kinnitamine;
  4. Läbipaistvusaruanne;
  5. Tegevusaruanne;
  6. Juhatuse liikme tagasi kutsumine ja uue juhatuse liikme valimine;
  7. Liikmete ühishuvisid puudutava fondi moodustamine;
  8. Muud küsimused;
  9. Sõnavõtud.

Lisainformatsioon: Eesti Esitajate Liit
Paldiski mnt 96a, 13522 Tallinn
tel: 6 50 51 71
e-post: eel@eel.ee

Stipendiumitaotluste esitamise tähtaeg on 20.05.2019

Stipendiumitaotluste esitamise tähtaeg Eesti Esitajate Liidus on 20. mai 2019.a.

Eesti Esitajate Liit ootab 20. maini 2019.a. stipendiumitaotluseid nii loometegevusega seotud täiendusõppeks kui ka loovisiku loometegevuse toetamiseks. Täidetud stipendiumitaotlus saatke palun hiljemalt 20. maiks 2019.a. e-posti teel jane@eel.ee või Eesti Esitajate Liidu postiaadressile Paldiski mnt 96a, 13522 Tallinn.

Lisainfo ja stipendiumitaotluse vorm on leitavad Eesti Esitajate Liidu kodulehelt http://www.eel.ee/et/esitajad/stipendiumid/.

Stipendiumitaotluste esitamise tähtaeg on 20. veebruar 2019

Stipendiumitaotluste esitamise tähtaeg Eesti Esitajate Liidus on 20. veebruar.

Eesti Esitajate Liit ootab 20. veebruarini 2019.a. stipendiumitaotluseid nii loometegevusega seotud täiendusõppeks kui ka loovisiku loometegevuse toetamiseks. Täidetud stipendiumitaotlus saatke palun hiljemalt 20. veebruariks 2019.a. e-posti teel jane@eel.ee või Eesti Esitajate Liidu postiaadressile Paldiski mnt 96a, 13522 Tallinn.

Lisainfo ja stipendiumitaotluse vorm on leitavad Eesti Esitajate Liidu kodulehelt http://www.eel.ee/et/esitajad/stipendiumid/.