Uudised

RAVIKINDLUSTUS KÕIGILE

Eesti loomeliidud liitusid meeldetuletuskampaaniaga „Ravikindlustus kõigile!“

Eesti Arhitektide Liit, Eesti Balletiliit, Eesti Disainerite Liit, Eesti Esitajate Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Kinoliit, Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing, Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit, Eesti Lavastuskunstnike Liit, Eesti Maastikuarhitektide Liit, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit ja Eesti Teatriliit liitusid Eesti Kunstnike Liidu algatatud meeldetuletuskampaaniaga „Ravikindlustus kõigile!“.

Eesti Kunstnike Liit alustas 15. augustil tähtajatut meeldetuletuskampaaniat „Ravikindlustus kõigile!“, et tuletada eelseisvate Riigikogu valimiste eel Eestis tegutsevatele erakondadele taaskord meelde, kui hapras ja haavatavas olukorras on juba aastaid või isegi aastakümneid olnud loovisikud, ning et olukord halveneb mitte päevade, vaid tundidega.

Saabuva 2023. aasta 5. märtsil on Riigikogu 15. korralise koosseisu valimised ning erakondade platvormide koostamine valimisteks on alanud. Kuna valimisplatvormide jõulisematest seisukohtadest jõuab valim ka tulevasse koalitsioonilepingusse, on oluline Eestis tegutsevatele erakondadele taaskord meelde tuletada, kui hapras ja haavatavas olukorras on juba aastaid või ehk isegi aastakümneid olnud loovisikud, ning et olukord halveneb mitte päevade, vaid tundidega.

Riik on viimastel aastatel järjepanu tellinud sotsiaaltagatiste kättesaadavust puudutavaid uuringuid. Neist viimane, esmakordselt loovisikute olukorda analüüsiv, 2021. aastal valminud Praxise läbi viidud uuring „Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus“ on senistest uuringutest kõige põhjalikum ja mahukam ning seeläbi ka tulemustelt trööstituim. Uuringu tulemuste ja viiruskriisis eriti teravalt esile kerkinud probleemide tõukel on alanud protsess 2005. aastast kehtiva loovisikute ja loomeliitude seaduse (LLS) kaasajastamiseks seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse loomisega. Loovisikute sotsiaalse kaitse olulisust rõhutab ka kultuuri valdkonna peamisi strateegilisi eesmärke koondav ning järgnevate aastate tegevusi suunav ja neid eesmärke ka riigieelarvega siduv „Kultuuri arengukava 2021–2030“ (Kultuur 2030).

Kuid miks ikkagi ravikindlustus kõigile, mitte kitsamalt kunstnikele, kirjanikele või loovisikutele? Erisuste loomine ei ole kunagi olnud kerge ega riigile odav ja ei ole ka tunnetuslikult olnud viimaste valitsuskoosseisude esimene valik. Lisaks ei ole siiani olnud otsustajate silmis ilmselt ka piisav loovisikute suhtarv hääleõiguslike valijate hulgas (Praxise 2021. uuringu hinnangul on Eestis 10 200 ebaregulaarsete või ebapiisavate sissetulekutega vabakutselist loovisikut). Sotsiaalministeeriumi 2018. aastal Praxiselt tellitud uuringu „Ravikindlustus valitutele või ravikaitse kõigile — kuidas täita lüngad Eesti ravikindlustuses?“ oli vaid hinnanguliselt 86% tööealistel elanikel ravikindlustus püsiv. Püsiva ravikindlustuse või osalise ravikindlustuseta oli sel hetkel enam kui 100 000 tööealist elanikku.

Uuringust on nüüdseks möödunud neli aastat. Olukorda tööhõives on selle lühikese aja jooksul muutnud erinevad kriisid ja olulisel määral paindlikumaks on muutnud ka tööhõive vormid. Vabakutselisus ja sellega kaasnevad probleemid ei ole enam ammu vaid looviisikute pärusmaa ning üha muutuvate töövormide ning -suhete valguses vajab kiiret muutmist ravikindlustuse ning sotsiaalsete garantiide süsteem laiemalt. Päev-päevalt suureneb palgavaesus, muutunud töövormid ei taga töötajale ravikindlustust ega sotsiaalseid garantiisid. Seeläbi väheneb maksulaekumine, suureneb tööturult heitunute ning abivajajate hulk, kuna ravikindlustuse, töötushüvitise ja teiste sotsiaalsete garantiide puudumine ning ennetava ja õigeaegse ligipääsu puudumine arstiabile toob endaga kaasa suurenenud ravikulud haigekassale ja toimetulekuprobleemid üksikindiviididele ka pensionieas.

Loomulikult on ravikindlustuse süsteemi kaasajastamine ning selle tagamine seeläbi kõigile ühiskonnaliikmetele kallis ja suur samm, ent hoogu selle sammu astumiseks on nüüdseks võetud juba piinlikult kaua, on ülim aeg jõuda tegudeni.

Ravikindlustus kõigile!

AUTORIÕIGUS 30

Põhiseaduse 30. aastapäeval pöörab Justiitsministeerium tähelepanu suurematele justiitsvaldkonna õigusreformidele, millel on sellel aastal ümmargused tähtpäevad. Põhiseaduse ja õigusreformide ümmarguste tähtpäevade tähistamiseks korraldab Justiitsministeerium koos Riigiõiguse Sihtkapitali, Riigikohtu, Õiguskantsleri Kantselei, Patendiameti, Eesti Juristide Liidu ja Eesti Akadeemilise Õigusteadlaste Seltsiga konverentside sarja, mis käsitlevad neid teemasid lähemalt nii ajaloo, tänapäeva kui ka tuleviku vaates.
Kokku toimub sarjas kuus konverentsi:
– Kohtureform 30
– Haldusmenetlus 20
– Kriis ja põhiseadus
Autoriõigus 30
– Karistusõigus 20
– Võlaõigus 20

Autoriõigusele pühendatud konverents toimub 25. augustil. Konverentsil uuritakse, millist alusloogikat autoriõiguse maailm peegeldab ja kas aastate jooksul seadusse tehtud muudatused moodustavad toimiva terviku.

Otsitakse vastuseid, kas loometöö resultaatide kasutamise väärtusahelas on kõikide lülide huvid tasakaalustatult kaitstud ning milliseid uusi õiguste omajaid seadus kaitsma peaks ja arutleme valdkonna tuleviku üle küsides, kas ja kui põhimõttelisi uuendusi selle valdkonna regulatsioon vajab.

PROGRAMM

09.30-10.00       Kogunemine
Ministeeriumide ühishoone, Suur-Ameerika 1, Tamme saal

10.00-10.10       Avasõnad
Lea Danilson-Järg, justiitsminister

Heddi Lutterus, justiitsministeeriumi õiguspoliitika valdkonna
asekantsler

10.10-12.00       Paneel: Ajalooline ülevaade – 30 aastat autoriõigust
ehk kust me tuleme ja kuhu me läheme?

Moderaator: Heiki Pisuke, Tartu Ülikooli emeriitprofessor

                            Ettekanne: „Sissejuhatus ja pilguheit autoriõiguse
kujunemisele Eestis“
Ettekandja: prof Heiki Pisuke

                            Ettekanne: „Patendiameti uuenenud rollist autoriõiguse
valdkonda puudutavate rakenduslike küsimuste
koordineerimisel“
Ettekandja: Märt Kraft, Patendiameti arendusjuht

                            Ettekanne: „Ülevaade viimastest muudatustest autoriõiguse
seadusesse“

Ettekandja: Kärt Nemvalts, justiitsministeeriumi intellektuaalse
omandi ja konkurentsiõiguse talituse juhataja

Ettekanne: Autorite jaoks ja autorite eest – õiguste
kollektiivne teostamine
 EAÜ näitel
Ettekandja: Mati Kaalep, Eesti Autorite Ühingu tegevdirektor

Diskussioon

12.00-13.00        Lõuna

13.00-14.30        Paneel: Vaba kasutus – kasutajate huvidest ehk autoriõiguse
olemuslikust „tasakaaluharjutusest“

Moderaator: Urmas Ambur, Eesti Esitajate Liidu tegevdirektor

Ettekanne: „Kas unustatud kultuuripärand saab uue elu?
Mäluasutuste digikogudest uute erandite valguses“

Ettekandja: Karmen Linask, Rahvusraamatukogu sotsiaalia ja
parlamendiraamatukogu juhataja 

Ettekanne: „Teksti ja -andmekaeve regulatsioonist
autoriõiguse seaduses“
Ettekandja: Aleksei Kelli, Tartu Ülikooli intellektuaalse omandi
õiguse professor

                             Ettekanne: „Hariduserandi pakutavad võimalused ja
väljakutsed“

Ettekandja: Gea Lepik, Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik ja
Tartu Ülikooli tsiviilõiguse nooremlektor

Diskussioon

14.30-15.00        Kohvipaus

15.00-16.45        Paneel: „Mündi teine pool – ainuõiguste täiendava kaitse vajadusest
ehk ka õiguste omajatel on huvid“

Moderaator: Helle Tiikmaa, Eesti Ajakirjanike Liidu esimees

Ettekanne: „Ajakirjandusväljaande kirjastajate õiguste kaitse“
Ettekandja: Elise Vasamäe, Palladium Advokaadibüroo
partner vandeadvokaat

Ettekanne: „Autorilepingutest praktiku pilgu läbi“
Ettekandja: Kaido Uduste, Advokaadibüroo Kaido Uduste
vandeadvokaat

                                   Diskussioon, päeva kokkuvõte

 

EESTI ESITAJATE LIIDU ÜLDKOOSOLEKU KOKKUKUTSUMISE TEADE

MTÜ Eesti Esitajate Liit üldkoosolek toimub 16. juunil 2022.a. kell 11.00 Tallinna Loomaaia auditooriumis, Ehitajate tee 150, Tallinn.

Päevakord:

  1. Päevakorra kinnitamine;
    2. 2021.a. majandusaasta aruande arutamine;
    3. 2021.a. majandusaasta aruande kinnitamine;
    4. Läbipaistvusaruanne / tegevusaruanne;
    5. Sõnavõtud ja küsimused.

Lisainformatsioon: Eesti Esitajate Liit, Paldiski mnt 96a, 13522 Tallinn, tel: 6 50 51 71, e-post: eel@eel.ee

Kuidas tulla

NB! Tallinna Loomaaia Keskonnahariduskeskuse auditoorium asub Läänevärava juures (ligipääs Ehitajate teelt, st. Õismäe poolne sissepääs).
Ühistranspordiga tulles peatus Meistri, Nurmenuku või Karikakra: nt buss nr 10, 12, 16, 26, 27, 28, 37, 41, 42, 43 ja 45;
Autoga tulles on võimalik kasutada tasulist parklat (1 €/päev)

VAATA VÄRAVATE ASUKOHTI KAARDIL

Mulgi Kultuuri Instituut kutsub osalema lauluvõistlusel

Võistluse eesmärk on saada juurde uusi mulgikeelseid omaloomingulisi laule, mida laulda Mulgi pidudel, laste folklooripäevadel ja igasugustel Mulgi kultuuri ja keelega seonduvatel üritustel. Laulud on täienduseks ka Mulgimaa kooride, ansamblite, solistide ja teiste kollektiivide repertuaarile.

Kui olemasolev laululugu pole mulgikeelne, siis aidatakse selle mulgi keelde tõlkimisel – nõnda saabki osaleda mulgikeelsete laulude võistlusel. Võistlusele saab registreerida kõik uued koori- ja soololaulud, nii tänapäevased kui ka pärimuslikud.

Laule oodatakse kuni 31. augustini.

Rohkem infot: https://mulgimaa.ee/uudised-ja-sundmused/uudised/uudis/2022/02/21/instituut-kuulutas-valja-teise-mulgikeelsete-laulude-voistluse või mki@mulgimaa.ee tel 5885 7355

Popmuusikaauhinna „Kuldne Plaat 2022“ saajad on selgunud!

  1. aastal asutatud Eesti popmuusika aastaauhinnad „Kuldne Plaat“ antakse sel aastal üle TV erisaatena „Eesti edulugu – Kuldne Plaat“, mille esmaesitus on Kanal2-s laupäeval 9. aprillil kell 10.00.

Traditsiooniliselt antakse auhinnad 11-s kategoorias. Eesti popmuusika aastaauhinna Kuldne Plaat 2022 pälvivad:

AASTA RAADIOHITT

„DOOMINO” LIIS LEMSALU X STEFAN

AASTA UUSTULNUK

MANDOTERROR

AASTA PLAADIFIRMA

VAIGUVIIUL

AASTA ESITAJA

GAMEBOY TETRIS 

AASTA AUTOR

SYN COLE

AASTA AUTOR INTERNETIS
SYN COLE

AASTA NAISARTIST

NELE-LIIS VAIKSOO

AASTA MEESARTIST

IVO LINNA

AASTA ANSAMBEL

PUULUUP

AASTA ALBUM

„VIIMANE SUUSATAJA“ PUULUUP

PANUS EESTI MUUSIKASSE

HELGI JA TÕNIS ERILAID

“Kuldne Plaat” on Eesti popmuusika aastaauhind, millega autasustatakse edukamaid kodumaiseid poppmuusikuid – esitajaid, produtsente ja autoreid. Auhinnad antakse üle igal aastal toimuval pidulikul galal või telesaates eesmärgiga populariseerida Eesti popmuusikat ja austada auhinnasaajaid.

Kuldne Plaat auhinnad antakse üle Eesti Autorite Ühingu ja Eesti Esitajate Liidu kogutavate faktiliste andmete alusel. Auhinna “Panus Eesti muusikasse” saaja nimetatakse korraldajate ühise otsuse tulemusena.

Kuldne Plaat auhinnagala korraldaja on MTÜ Kuldne Plaat koostöös Eesti Autorite Ühingu, Eesti Esitajate Liidu ja Eesti Fonogrammitootjate Ühinguga.

„Kuldne Plaat 2022“ korraldajad tänavad Eesti Rahvusringäälingut, Juhan Sihverit ja Eesti Ringhäälingumuuseumi ning Olavi Pihlamägi.

„Kuldne Plaat 2022““ telesaade ja auhinnalood asuvad veebilehtedel www.eestiedulugu.tv ja www.kuldneplaat.ee.

Registreeri seminariprogrammi “Muusika ja raha”.

Music Estonia viib läbi seminariprogrammi “Muusika ja raha”, mis on mõeldud artistidele ja manageridele. Kuuest loengust koosnevat praktilist seminariprogrammi viib läbi maineka muusikaagentuuri ja plaadifirma Ink Music asutaja Hannes Tschürtz. Programm kestab 17. märtsist 21. aprillini. Seminar on mõeldud eelkõige artistidele ja manageridele.

Seminari eesmärk on avada järgmisi teemasid:

  • artisti puudutavad peamised õigused;
  • sissetulekuallikad;
  • erinevate partneritega seotud võimalikud kokkulepped ja koostöötavad (manageri, kirjastuse või plaadifirma puhul);
  • kuidas liigub raha ja kellele kuuluvad millised õigused;
  • millisel hetkel, artisti karjääri arenedes, kaasata erinevaid partnereid.

Hannes Tschürtz on muusikaagentuuri ja plaadifirma Ink Music asutaja, kes tegeleb ligi 400 kontserdi bookimise ja promotsiooniga Kesk- ja Ida- Euroopas. Agentuuri fookuses on artisti karjääri edendamine ning on selle eest on nad pälvinud ka mitmeid auhindu.

Rohkem infot ajakava ja loengute teemade kohta on leitav SIIT, küsimuste korral: marii@musicestonia.eu.

Oma osalemissoovist tuleb teada anda hiljemalt 15. märtsiks, registreerides end siin: https://bit.ly/3sjkpER

Seminariprogrammi tegevusi toetab EAS Euroopa Regionaalfondi vahenditest. Loe programmi kohta lähemalt SIIT.

Loovisikute ja loomeliitude seaduse muudatused jõustuvad 5. märtsil 2022

5. märtsist kuni 31. detsembrini 2022 kehtivad loovisikute ja loomeliitude seaduse muudatused:

  • Ei kehti 2 aastase pausi nõuet kahe loometoetuse perioodi vahel;
  • Loometoetusele eelneval kuul tohib loovisiku sissetulek olla kuni üks miinimumpalk kuus ehk 654 eurot bruto;
  • Loometoetuse saamisega samaaegselt tohib loovisik saada sissetulekut kuni ühe miinimumpalga ulatuses ehk 654 eurot kuus, brutotasuna.

Uute kategooriatega EMEA’22 ootab kandideerima kuni 28. veebruarini

Algas Eesti Muusikaettevõtluse Auhindade (EMEA) kandidaatide esitamine. EMEA 2022 võitjaid tunnustatakse 31. märtsil toimuval pidulikul galal PROTO avastustehases ning samal päeval leiab Von Krahli Teatris aset kodumaise muusikasektori arengusuundadele keskenduv Eesti muusikaturu fookuspäev. 

EMEA auhindade kandidaate on tänasest oodatud üles seadma kõik muusikatööstuses aktiivselt tegutsevad või selle valdkonnaga hästi kursis olevad isikud. Kandi

„Kui varem on auhindade jagamise üle otsustanud suur valdkonnaülene žürii, siis tänavu oleme jaganud auhinnakategooriad viide valdkonda, mida hindavad just selles valdkonnas kogenud žüriiliikmed,” kommenteerib Music Estonia tegevjuht Ave Tölpt. „Oleme lisanud ka mitu uut kategooriat, nende seas muusikasündmuse produktsioonijuhi ja muusikaeksportija. Nii hõlmame auhindadega suuremat osa muusikatööstusest.“

Valdkondlikke žüriisid juhivad Eva Saar (muusikaedendajad/muusikatutvustajad), Tambet Mumma (artisti tugistruktuurid), Danel Pandre (muusikasündmuse korraldus), Olav Osolin (albumikujundus ja muusikasündmuse reklaam) ja EMEA juhtgrupp (valdkonnaülesed auhinnad). Valdkondade žüriide töö juhid on määratud EMEA kaaskorraldajate poolt. Ülesseatud kandidaatide seast valivad valdkondlikud žüriid märtsi kahe esimese nädala jooksul nominendid ja selgitavad välja ka iga kategooria laureaadi.

Auhinnakandidaate saab esitada 28. veebruarini. Kandideerida saavad kõik muusikavaldkonnas tegutsevad isikud ja organisatsioonid. Lubatud on ka iseenda kandidatuuri üles seadmine. Esitada saab siin.

Võitjad kuulutatakse välja pidulikul galal 31. märtsil PROTO avastustehases.

Kaks Eesti muusikaettevõtluse aasta tippsündmust koonduvad ühele päevale 31. märtsil. Teist korda leiab aset möödunud aastal pandeemiast väljumise lahenduste leidmiseks ellu kutsutud Eesti muusikaturu fookuspäev, mille peateema sel aastal on “Räägime rahast”. Juba kaheksandat korda tunnustatakse EMEA galal muusikavaldkonna aasta silmapaistvamaid tegijaid.

EMEA eesmärk on Eesti muusikavaldkonna ja selle tugistruktuuride esile toomine ning tunnustuse jagamine silmapaistvatele Eesti muusikaettevõtluse vallas tegutsevatele ja seda valdkonda edendavatele isikutele.

EMEA 2022 peakorraldaja on Music Estonia koostöös Eesti Fonogrammitootjate Ühingu, Eesti Autorite Ühingu ja Eesti Esitajate Liiduga. Partneriteks on Tallinna linn, Piletilevi, Tallinn Music Week, PROTO avastustehas.

Eesti muusikaturu fookuspäeva korraldab Tallinn Music Week koostöös Music Estoniaga.

Loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise eelnõu

Kultuuriminister Tiit Terik esitas Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari istungile eelnõu, mille kohaselt tehakse loovisikute ja loomeliitude seaduses (LLS) muudatused, et jätkata leevendatud tingimustel loometoetuse maksmist vabakutselistele loovisikutele kuni 2022. aasta lõpuni. Loometoetuste taotlemist ja maksmist jätkatakse sarnaselt tingimustega, mis kehtisid kuni 2021. aasta lõpuni tulenevalt COVID-19 kriisi tingimustest.

Eelnõu kohaselt kaotatakse 2022. aasta lõpuni nõue, mille kohaselt loometoetust saanud inimene ei või kahe aasta jooksul uut taotlust loometoetuse saamiseks esitada. Samuti on 2022. aastal loometoetust võimalik saada ka juhul, kui loovisik teenib loometoetuse taotlemise perioodil lisaks sissetulekut ühes kuus kuni ühe töötasu alammäära suuruses summas, näiteks võlaõigusliku lepingu alusel (2022. aastal 654 eurot brutotasuna kuus).

Eelnõuga tehakse ka püsivaid muudatusi loometoetuse taotlemise ja maksmise tingimustes. Näiteks täpsustatakse sissetuleku mõistet ja suurust, mida arvestatakse loometoetuse saamiseks. Eelnõu järgi saab loometoetust taotleda vabakutseline loovisik, kes ei ole saanud loometoetuse taotlemisele eelnenud kuul ega saa loometoetuse maksmise perioodil igas kuus tulumaksuga maksustatavat tulu rohkem kui pool töötasu alammäärast (alates muudatuste jõustumisest kehtiks kuni 2022. aasta lõpuni 654 euro suurune piirmäär). Kehtiva seaduse üldine sõnastus saadud tulude kohta on tekitanud praktikas tõlgendamisprobleeme.

Eelnõuga täpsustatakse ka loometoetuse maksmise lõpetamise aluseid. Eelnõu järgi saab alusetult makstud loometoetuse tagasi nõuda lisaks valeandmete esitamisele ka olukorras, kus loovisik ei vasta loometoetuse taotlemise tingimustele.

Muudatuste võimalik jõustumisaeg on Justiitsministeeriumi hinnangul 2022. aasta aprillikuus.

Muudatustega ei nähta ette täiendavate eelarvevahendite kaasamise vajadust, mis seab piirid muudatuste rakendamiseks praktikas.