Uudised

EEL kontor suletud

Seoses eriolukorra jätkumisega on EEL-i kontor suletud. EEL töötajad jätkavad igapäevaste tööülesannete täitmist kaugtöö vormis (sh. lepingute sõlmimine, tasude kogumine ja väljamaksete tegemine) .
Kõige sobivam viis ühenduse saamiseks on e-kiri,  töötajate kontaktid on leitavad:
http://www.eel.ee/et/kontakt/ 

Anname EEL kodulehe kaudu teada, kui tavapärane töö kontori ruumidess on taastunud.

Loomeinimeste pöördumine justiitsministrile

Loomeinimeste pöördumine justiitsministri poole seoses tasuga audiovisuaalse teose ja helisalvestise isiklikeks vajadusteks kopeerimise eest

Eesti Autorite Ühing, Eesti Esitajate Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing ja Eesti Audiovisuaalautorite Liit tegid ettepaneku uuendada pikalt jutuks olnud erakopeerimise ehk isiklike salvestustega seonduva tasu regulatsiooni, mis tagaks ka Eestis autoritele, esitajatele ja fonogrammitootjatele õiglase tasu nende loomingu kopeerimise eest nagu see on korraldatud teistes Euroopa Liidu riikides. Õiglaseks määraks, mis oleks võrreldav teiste riikide sama tasumääraga, oleks vähemalt 4 eurot salvestava seadme kohta.

Esindusorganisatsioonid saavad aru eriolukorra piirangute vajalikkusest. See tähendab, et kontserte, teatrietendusi ja kinolinastusi ei toimu. Paljud restoranid, kohvikud, baarid ja kauplused ei tööta. Vähenemas on tuntavalt ringhäälingujaamade eetriaja müük. Kõik see on tekitanud olukorra, et meie autorid, esitajad ja fonogrammitootjad on ilma jäänud oma tavapärastest sissetulekutest, mis näitab veelgi suurenenud vajadust korda teha pikalt riiulile jäänud regulatsioon, et tagada loomeinimestele õiglased tasud ka erakopeerimise valdkonnas.

Justiitsministeerium on lõpuks valmis saamas eelnõuga, mis peaks olukorda muutma. Samas viitavad esindusorganisatsioonid, et oma liikmete huve kaitstes ei saa kuidagi olla rahul Justiitsministeeriumi poolt tutvustatud tasumääradega, mis oleksid kordades madalamad, kui teistes riikides. Justiitsministeerium on salvestusseadmetelt makstavaks tasuks välja pakkunud 60 senti, see peaks aga olema vähemalt 4 eurot seadme kohta, mis oleks  õiglane tasu võrdluses teiste Euroopa riikidega. Loomeinimeste esindusorganisatsioonid paluvad justiitsministrit salvestusseadmetele planeeritud tasu määrasid tõsta.

Isikliku kopeerimise tasu on lühidalt öeldes see, et autoritelt, esitajatelt ja fonogrammitootjatelt on üldsuse huvides ära võetud üks õigus – lubada teha oma teostest, esitustest ja fonogrammidest salvestusi – ning antud see võimalus kõigile üksikisikutele. Ehk igal Eesti inimesel on võimalus seaduslikult teha oma isiklikuks tarbeks salvestusi muusikast ja filmidest ilma, et neil oleks selleks vaja üheltki õiguste omajalt luba küsida, kuid seadusest tulenevalt peab neile selle õiguse kompenseerima.

Autoriõiguse regulatsiooni korrastamine on justiitsministri valitsemisalas. Regulatsiooni kordategemise tõi viimaste valimiste ajal oma lubadusena välja Isamaa. Lubaduse, regulatsioon korda teha ja autoritele õiglane tasu tagada, on andnud mitmed ministrid, sealhulgas eelmise valitsuse justiitsminister Urmas Reinsalu. See on põhjus, miks pöördumine saadeti nii justiitsminister Raivo Aegile kui ka erakond Isamaa juhile Helir-Valdor Seederile ning kultuuriminister Tõnis Lukasele.

Pöördumise teinud esindusorganisatsioonid seisavad põhikirjajärgselt loomeinimeste õiguste eest.


Avalik pöördumine justiitsministri hr. Raivo Aegi ja erakonna Isamaa poole

Tallinnas, 27. märtsil 2020

Lugupeetud härra minister Raivo Aeg

Praegu on raske aeg kõigi Eestimaa inimeste jaoks. Kõige tähtsam on loomulikult meie inimeste tervis ja elu. Kuid ka meie igapäevane elu tahab elamist. Eesti autorid, esitajad ja fonogrammitootjad koos ülejäänud rahvaga on viiruse tõttu seatud ennenägematult raskesse majanduslikku olukorda. Tulenevalt eriolukorrast ei toimu kontserte ega muid avalikke üritusi. Restoranid, kohvikud, baarid ja ööklubid ei tööta. Vähenemas on tuntavalt ringhäälingujaamade eetriaja müük. Kõik see on tekitanud olukorra, et meie autorid ja esitajad on ilma jäänud oma tavapärastest sissetulekutest. Sisuliselt vaatame otsa väljasurnud ajale, sest eelnimetatud allikatest laekuvad tasud loomeinimestele on ära langenud. Iga euro on meie sektorile eluliselt tähtis.

Teame, et Justiitsministeeriumis on valmimas eelnõu nn. tühja kasseti tasu regulatsiooni muutmiseks. Tervitame Justiitsministeeriumi nimetatud eelnõu eest, sest alates 2006.a oleme püüdnud selles vallas valitsenud ebanormaalset olukorda muuta, kuid seni edutult ühelt poolt nii Infotehnoloogia Liidu tugeva vastulobi kui ka eelnevate valitsuste soovimatuse pärast olukorda lahendada. Kuid me ei saa kuidagi olla rahul eelnõus fikseeritud tasumääradega. Nn. tühja kasseti tasu sisu on lühidalt öeldes see, et autoreilt, esitajatelt ja fonogrammitootjatelt on üldsuse huvides ära võetud üks õigus – lubada teha oma teostest, esitustest ja fonogrammidest salvestusi – ning antud see võimalus kõigile üksikisikutele. Ehk siis igal Eesti inimesel on võimalus seaduslikult teha oma isiklikuks tarbeks salvestusi muusikast ja filmidest ilma, et neil oleks selleks vaja üheltki õiguste omajalt luba küsida. Kuid seaduses on ette nähtud, et õiguste omajaile tagatakse sellise õiguse äravõtmise eest võimalus saada õiglast tasu. Praegu kehtiva regulatsiooni järgi on selle tasu määraks 3 % salvestusseadmetelt ehk seadmetelt, millega salvestatakse ja 8% salvestusvahenditelt, ehk nendelt vahenditelt, millele salvestatakse.  Kuna tänapäeval on juba üpriski raske vahet teha, mis on seade ja mis vahend, siis on õiguste omajad välja pakkunud, et tasu võiks hakata arvestama per seade ja per vahend. Justiitsministeerium on selle ettepanekuga nõus olnud. Kuid meie probleem on selles, et Teie ministeeriumis valmivas eelnõus on salvestusseadmete tasu naeruväärselt väike. Nii on näiteks tänapäeval salvestamiseks kasutatavate seadmete nagu nutitelefonid ja arvutid tasumääraks eelnõu kohaselt 0.60 eurot per seade.  See ei ole tõsiseltvõetav ega loomesektori poolt vaadatuna kuidagi vastuvõetav. Kui praegu on seadmetelt võetav tasu 3 %, siis odavamate nutitelefonide puhul peaks see tasu olema 3-4 eurot. Rääkimata, et 1000 eurot maksva iPhone puhul oleks see tasu  siis 30 eurot. Meie, õiguste omajad, soovime hoida tagasihoidlikku joont ja palume, et seadmetelt võetav tasu oleks 4 eurot per seade. Me oleme veendunud, et Eesti inimesed, kes ostavad endale uue nutitelefoni või süle- või lauaarvuti, on nõus maksma Eesti muusikakultuuri ja filmikunsti toetuseks 4 eurot per seade, mis jaguneks võrdselt autorite, esitajate ja tootjate vahel. Teame ka, et mitte kõigile eestimaalastele ei meeldi Eesti muusika ja Eesti filmid, kuid see on siiski meie oma maa looming, mida tehakse ainult siin ja mida meie asemel mitte keegi ei tee.

Pöördume oma palvega ka kõigi Isamaa erakonna liikmete poole. Isamaa on olnud see erakond, kes läbi kogu oma ajaloo on rõhutanud eestluse ja Eesti kultuuri püsivust ja elujõulisust.  Eesti autorite ja esitajate toetamine on olnud ka Isamaa valimiseelne lubadus, kus on kirjas, et Isamaa avaldab selget tahet pöörata enam tähelepanu intellektuaalse omandi väärtustamisele ning kultuurivaldkonnas sündinud ideede juurutamisele Eesti ettevõtluses. Praegu on õige aeg näidata, et Isamaa tõesti hoolib meie inimestest, kes oma igapäevast leiba teenivad meie kultuuri elus hoides ja arendades.

Kõigest eelöeldust tulenevalt palume Teid, härra minister, et Justiitsministeeriumist väljaminevas eelnõus oleks salvestusseadmetelt makstav tasu vähemalt 4 eurot. Loodame, et ka teised Isamaa ministrid ja Isamaa juhtkond ning liikmed saavad loomesektori murest aru ja toetavad meie palvet. Ainult üheskoos saame me meie maad ja meie kultuuri edasi viia ja paremaks muuta.

Lugupidamisega,

Eesti Autorite Ühing

Eesti Esitajate Liit

Eesti Fonogrammitootjate Ühing

Eesti Audiovisuaalautorite Liit

RIMI kasutab kauplustes ainult Eesti muusikat

Rimi Eesti Food AS on Eesti Esitajate Liidule teada andnud, et kõikide Rimi kaupluste siseraadiod mängivad hetkeolukorras ainult Eesti muusikat. Rimi sooviks on seeläbi toetada muusikuid läbi tasude, mida muusika kasutamse eest kogutakse.

EEL tunnustab Rimi Eesti juhti Vaido Padumäed selle otsuse eest ning toetab tema üleskutset teistele kaupmeestele, mängida siseraadiotest ainult Eesti heliloomingut, et anda keerulisel ajal omapoolne panus kohaliku muusikavaldkonna tegijatele.

Loomeinimesed tänavad!

Lisainfot vaata siit.

Kultuuriministeerium kaardistab kultuurisektori rahalist kahju

Kultuuriministeerium kaardistab kultuuriasutusi ja -korraldajaid seoses koroonaviirusega tabanud majandusliku kahju suurust. Ministeerium analüüsib kultuurivaldkonda kõige laiemalt, hõlmates saamata jäänud tulu hinnangutesse nii riigiga seotud kui ka eraõiguslikke kultuurikorraldajaid.

„Täpseid vastuseid, kui suur on mõne konkreetse valdkonna kahju, ei ole selle nädala alguses veel võimalik anda. Kultuuriministeeriumiga seotud riigiasutuse ja sihtasutuste omatulu, mis jääb kriisi tõttu kuni 1. maini saamata, on umbes 5,4 miljonit eurot. Ülejäänud kultuurimaastikku tabava rahalise kahju kaardistamine kestab. Väga oluline on jätkata kaardistamist terve kultuurivaldkonna, see tähendab, ka erasektori suhtes. Me liigume edasi kitsamalt valdkonniti,“ ütles kultuuriminister Tõnis Lukas. „Kultuuriministeeriumi valdkonda puutavad toetusmudelid on võimalik lõplikult paika panna pärast seda, kui valitsuse üldised majandusliku kahju leevendamise meetmed on kokku lepitud. Neist saavad kasu ka kultuurivaldkonnas tegutsevad asutused. Ka tuleb juba praegu arvestada sellega, et oma aja võtab kultuuri- ja spordivaldkonna käimatõmbamine pärast seda, kui kriis on möödas. Eraldi tuleb tegeleda riikliku treenerite palgatoetusega. See peab jätkuma ka muutunud oludes,“ lisas Lukas.

Kultuuriministeerium jätkab tihedat suhtlust kõigi valdkondade esindajatega ning palub ühtlasi anda selleks aega. Samuti tänab ministeerium kõiki organisatsioone, kes on edastanud oma ettepanekud kahju tasandamiseks. Üksiti palub Kultuuriministeerium valdkondade esindajaid vastata maksimaalselt operatiivselt kõigile küsimustele, kui neid ministeeriumist saabub ning jälgida ministeeriumi kodulehte värskeima info saamiseks.

Lisainfo:
Meelis Kompus
Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja
meelis.kompus@kul.ee

EEL kontor suletud

Seoses eriolukorra väljakuulutamisega Eestis ja koroonaviiruse leviku tõkestamiseks sulgeb EEL oma kontori, esialgu 16. märtsist kuni 31.märtsini. EEL töötajad jätkavad igapäevaste tööülesannete täitmist kaugtöö vormis (sh. lepingute sõlmimine, tasude kogumine ja väljamaksete tegemine) .
Kõige sobivam viis ühenduse saamiseks on e-kiri,  töötajate kontaktid on leitavad:
http://www.eel.ee/et/kontakt/ 

Anname EEL kodulehe kaudu teada, kuidas toimub töökorraldus alates alates 1. aprillist.

STIPENDIUMITAOTLUSTE ESITAMISE TÄHTAEG ON 20. VEEBRUAR 2020.A.

Eesti Esitajate Liit ootab 20. veebruarini 2020.a. stipendiumitaotluseid nii loometegevusega seotud täiendusõppeks kui ka loovisiku loometegevuse toetamiseks.

Täidetud stipendiumitaotlus saatke palun hiljemalt 20. veebruariks 2020.a. e-posti teel jane@eel.ee või Eesti Esitajate Liidu postiaadressile Paldiski mnt 96a, 13522 Tallinn.

Lisainfo ja stipendiumitaotluse vorm on leitavad Eesti Esitajate Liidu kodulehelt aadressiga http://www.eel.ee/et/esitajad/stipendiumid/.

Tühja kasseti tasu otsus kaevati edasi: kohtuniku arvutusviga ja ebavõrdsus teiste riikidega

Loomeinimesed kaebasid Tallinna Halduskohtu otsuse nn tühja kasseti tasu vaidluses edasi, sest kohtunik oli teinud olulise arvutusvea ja arvestas hüvitise  vaid ühe aasta eest, mitte vaidluse all oleva viie aasta eest.

Lisaks jäeti hüvitise määramisel arvesse võtmata mitmed digi- ja nutiseadmed, mis on teistes Euroopa riikides õiglase hüvitise regulatsioonides arvesse võetud ja paneb Eesti loomeinimesed oluliselt halvemasse positsiooni, võrreldes oma Euroopa kolleegidega.

Loomeinimeste esindusorganisatsioonid pöördusid eelmisel aastal kohtusse, sest Eestis kehtiv ajast ja arust Vabariigi Valitsuse määrus võtab neilt Euroopa Liidu õigusega ette nähtud hüvitise ehk tasu loomingu eratarbeks kopeerimise eest digi- ja nutiseadmetes.

Eesti on kuulutanud 2020. aasta digikultuuriaastaks. Aasta korraldatakse Kultuuriministeeriumi teavituse kohaselt eesmärgiga, et uued põlvkonnad võtaksid omaks meie oma kultuuri ja pärandi ning digilahendused oleksid sellele toeks.

Üheksat loomeinimeste esindusorganisatsiooni nn. tühja kasseti tasu asjas kohtus esindav vandeadvokaat Priit Lätt advokaadibüroost PwC Legal ütles, et tema jaoks on läheneva digikultuuri aasta valguses arusaamatu valitsuse aastatepikkune ignorantsus. Riigikohtu 2016. aasta otsusega tuvastatud vajadus regulatsioon uuendada on ikka täitmata ning valitsus näitab sellega halba eeskuju ja lugupidamatust nii Euroopa Liidu õiguse kui ka meie enda põhiseaduse suhtes. See on pretsedenditu ja traagiline.

“Loodame, et digikultuuri aasta ei saa olema lihtsalt sõnakõlks, mida esindusbukletil väliskülalistele näidata, sest paraku e-riigina end esitlev Eesti on vast ainuke Euroopa Liidu riik, kus riigi poolt ei ole loomeinimestele tagatud õiglast hüvitist digi- ja nutikeskkonnas isiklikuks otstarbeks tehtavate koopiate eest ning õigust peab käima nõudmas tagantjärgi, kohtu kaudu,” lisas Priit Lätt.

Priit Lätt tõi välja, et 13.11.2019 avaldatud halduskohtu otsus kaevati edasi, sest halduskohus eiras kaebuse lahendamisel Euroopa Liidu õiguse põhieesmärki – kehtestada autoritele ja teistele õiguste omajatele kõrgetasemeline kaitse infoühiskonnas, mis võimaldaks neil saada oma teoste kasutamisel nõuetekohast tasu. Lisaks tegi kohtunik õiglase hüvitise suuruse arvestamisel erakordse arvutusvea. Kohtuotsuses esitatud valemiga oli hüvitise suuruse leidmisel arvestatud vaid ühe (2018), mitte viie aastaga (2014-2018), mille osas kaebus esitati.

Priit Lätti sõnul tegid loomeinimeste esindusorganisatsioonid halduskohtule arvutusvea parandamise avalduse, mis jäeti paraku rahuldamata. Kohtunik küll möönis oma viga otsuse tegemisel, kuid jättis hüvitatava kogusumma samaks, milleks oli vaid ühe aasta arvestus. “Seetõttu olime sunnitud arvutusvea parandamiseks viie aasta peale pöörduma järgmise kohtuastme poole,” lisas Lätt.

Lätti sõnul olid edasikaebamise põhjuseks veel mitmed täiendavad sisulised ja menetluslikud vead, mis ei taganud õiglase hüvitise saamist. “Õiglase hüvitise määramisel on tegemist Euroopa Liidu õiguse mõistega, mida tuleb sisustada kogu Euroopa Liidu territooriumil ühetaoliselt ja kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga. Eesti kohus peaks oma siseveendumuse kujundamisel arvestama Euroopa Liidu liikmesriikide praktikat ja võrdlevat statistikat,” lausus Priit Lätt ning tõi välja, et otsuses see kahjuks nii ei olnud. Halduskohtu otsus süvendab Eestis pikaajaliselt kestnud riiklikku omavoli ja õigusselgusetust loomesektoris.

Halduskohtu poolt Eesti Vabariigilt väljamõistetud hüvitise summat ei saa pidada õiglaseks, kuna see on väga ebaproportsionaalne ja tasakaalust väljas. Ei võta arvesse Euroopa Liidu liikmesriikide keskmist hüvitist elaniku kohta ega eelmise justiitsministri Urmas Reinsalu lubadust, et Eestis oleks kohane hüvitis 2 miljonit eurot aasta kohta.

Rahvusvahelise loojaid esindava organisatsiooni, Confederation of Societies of Authors and Composers (CISAC) 2018. a raporti kohaselt on maailmas kogutud õiglase hüvitise summa pidevalt kasvanud: 2017. aasta eest tõusnud 33,3%, võrreldes aastaga 2016, ning aastatel 2013-2017 tõusnud 141% võrra. EL liikmesriikide keskmine kogutud isiklikuks tarbeks kopeerimise hüvitis oli 2015. aastal 1,42 eurot inimese kohta. Eestis on vastav näitaja olnud 0 eurot juba viimased 6 aastat. “Oleme selle näitajaga oma loomeinimestele maailma viie kõige vähem kopeerimistasu maksva riigi hulgas,” lisas Priit Lätt.

Vaidluse taust

Autoril ja esitajal on ainuõigus valida, kas tema loodud või esitatud teost on kellelgi teisel õigus kasutada või mitte, ning otsustada, kas ta oma teose eest küsib autoritasu või mitte. Euroopa Liidus on infoühiskonna direktiivi kohaselt riikidel kaks valikut:

  • totaalne keeld kõikidele eraisikutele enda tarbeks teoseid kopeerida ilma õiguste omajate nõusolekuta – näiteks keelata arvutis või nutitelefonis enda tarbeks koopiate tegemine üleüldse. Seda varianti eelistas kuni viimase ajani Ühendkuningriik, aga probleem on selles, et inimesed paratamatult kopeerivad ja riik ei suuda seda kontrollida ega tagada autorite kaitset;
  • totaalne luba kõikidele eraisikutele enda tarbeks teoseid kopeerida ilma õiguste omajate nõusolekuta. Selle variandi on valinud enamus ELi liikmesriike, sh Eesti. Samas kui riik valib selle tee, siis riik peab tagama õiglase hüvitise autoritele ja teistele õiguste omajatele ehk siis hüvitama saamata jäänud tasu Infoühiskonna direktiiv kohustab eelnimetatud teise variandi puhul iga liikmesriiki korraldama õiglase hüvitise maksmist õiguste omajatele kõigi turul käibel olevate salvestavate seadmete ja kandjate pealt. Eestis on see nõue vildakalt täidetud ja valitsuste poolt korraldamata juba rohkem kui 10 aastat. Meil on küll autoriõiguse seadus, mis kehtestab protsendi salvestava seadme ja kandja käibemaksuta müügisummalt, mida tasuvad maaletoojad, kuid valitsuse kehtestatud nimekiri vastavatest seadmetest sisaldab peamiselt eelmise sajandi tehnikat, nagu kassett- ja videomakid. Digiseadmeid seal kirjas ei ole, mistõttu on kohtu kaudu hüvitise nõudmise ainsaks aluseks seaduses kehtestatud määrad.

Loomeinimesi esindavad organisatsioonid nõuavad kohtu kaudu Vabariigi Valitsuselt infoühiskonna direktiivi art 5 lg 2 punkti b Eesti õiguskorda ebakohase ülevõtmisega tekitatud kahju hüvitamist. Kahju seisnes selles, et õiguste omajatel on jäänud aastatel 2014-2018 saamata autoriõiguse seaduse §-s 27 sätestatud õiglane hüvitis, sest Vabariigi Valitsus ei ole uuendanud määruses toodud salvestusseadmete ja –vahendite, mille eest vastavat tasu koguda saab, nimekirja.

Tallinna Halduskohus mõistis 13.11.2019 kohtuotsusega Eesti Autorite Ühingule, Eesti Fonogrammitootjate Ühingule, Eesti Esitajate Liidule, Eesti Audiovisuaalautorite Liidule, Eesti Heliloojate Liidule, Eesti Interpreetide Liidule, Eesti Lavastajate Liidule, Eesti Lavastuskunstnike Liidule ja Eesti Näitlejate Liidule perioodil 2014-2018 tekitatud varalise kahju hüvitamiseks Eesti Vabariigilt välja 816 559 eurot.

Halduskohtu hinnangul saab õiglase tasu suuruseks lugeda digiajastu salvestusseadmete puhul 0,3% kauba väärtusest ja salvestuskandjate puhul 0,8% kauba väärtusest. Kui aga võtta aluseks täna autoriõiguse seaduses sätestatud hüvitise määrad, mis on salvestavate seadmete puhul 3% ja salvestuskandjate puhul 8% kauba käibemaksuta väärtusest, siis tuleks perioodi 2014-2018 hüvitise summaks 48 miljonit eurot. See on ka kohtusse esitatud kahjunõude arvutuse aluseks.

Eesti Kultuuriministeerium on kuulutanud 2020. aasta digikultuuriaastaks: https://www.kul.ee/et/uudised/kultuuriministeerium-kuulutab-2020-aasta-digikultuuriaastaks

  1. aasta viimane Vabariigi Valitsuse pressikonverents, Urmas Reinsalu sõnavõtt: “Teine oluline asi, mida valitsus arutas ja võttis põhimõttelise suuna, mis puudutab isiklikuks otstarbeks siis autorite loomingu kasutamist, nn. tühja kasseti süsteem ja valitsus võttis kursi sellele süsteemile, et seda hakatakse tulevikus kompenseerima riigieelarvest, mingeid lisamakse nutiseadmete või tehniliste salvestusseadmete või esitlusseadmete eest ei hakata kehtestama ja see summa saab olema siis minimaalselt 2 miljonit eurot ja seda hakatakse siis perioodiliselt tulevas süsteemis ümber vaatama, lähtudes siis tarbimisuuringutest.”

https://youtu.be/tO7KEFAW_qo

Alates: 27:30

Riigikohus: muusika tasuta kasutamine võib toimuda ainult erandi tingimusi täites

Riigikohtu tsiviilkolleegium tegi tantsuklubi JJ Street, ärinimega Urban Style ja Eesti Esitajate Liidu vahelises vaidluses 27.11.2019 otsuse, millega tühistati varasem Tallinna Ringkonnakohtu otsus. Riigikohus saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule, sest tantsuklubi tahe muusikute tööd tasuta kasutada vajab paremat põhjendamist ja selgust, kas fonogrammide  kasutus klubi treeningutes vastab kõikidele autoriõiguse seaduses toodud tingimustele.

Riigikohus asus seisukohale, et maa- ja ringkonnakohus on jätnud hindamata Urban Style tantsutundides kasutatud muusikute fonogrammide kasutamise suurt mahtu. Samuti asjaolu, kas Urban Style tantsutrennid konkureerivad teiste tantsutrenne korraldavate äriühingute ja mittetulundusühingute treeningutega, mis oma äris on juba arvestanud  muusikute tasudega ega saa seaduses ette nähtud haridusasutuste erandile tugineda.

Riigikohus analüüsis põhjalikult, milliseid asutusi saab käsitleda õppeasutustena autoriõiguse seaduse § 22 mõistes ning andis selged suunised, millistele tingimustele peab õppeasutus ning tema tegevus muusika kasutamisel vastama.

“Oluline on rõhutada, et paljude tantsukoolide puhul ei räägi me ainult hariduse andmisest. Me räägime ettevõtlusest, mis iganes vormis see on ehk tantsukoolidest, kes tasu eest tantsutrenne annavad, sarnaselt spordiklubidele, ega järgi oma tegevuses kõiki seaduses sätestatud tingimusi,” täpsustas teemat Eesti Esitajate Liidu tegevjuht Urmas Ambur. Ta lisas, et rahalises vääringus käib jutt sentidest ehk 20-30 senti tunni eest tantsukoolidele, kes annavad tasu eest treeningtunde ning kasutavad salvestatud muusikat tundides, oma esinemiskavades ja kontsertidel. Suure tantsukooli käibest moodustab see vähem kui 0,5% ehk marginaalse osa.

Lisaks oli Riigikohus seisukohal, et kohtud on põhjendamatult jätnud hindamata, kas Urban Style tantsutundides fonogrammide kasutamine on vastavuses nende tavapärase kasutamisega ega kahjusta põhjendamatult autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate ehk esitajate ja fonogrammitootjate huve.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas Urban Style  muusikakasutuse puhul on täidetud kõik autoriõiguse seaduse nõuded, sh kas fonogrammide kasutamisel näidatakse ära vähemalt teose autori ja esitaja nimi või nimetus, kui see on kasutatud fonogrammil näidatud. Samuti peab ringkonnakohus hindama, kas Urban Style   kasutusega kaasnev õiguste omajate õiguste riive on autoriõiguse seadust arvestades põhjendatud.

Haridusasutustele laienev vaba kasutuse erand annab võimaluse õppetöös kasutada muusikat tuginedes seaduses toodud erandile. Samas on Riigikohtu otsuse kohaselt erandi kohaldamise üks kohustuslik eeldus, et fonogrammide kasutamisel näidatakse lisaks autori nimele ära ka vähemalt teose esitaja nimi. Sellise praktika järgimist ei ole Eesti Esitajate Liit siiamaani tuvastanud mitte ühegi kasutaja puhul. Riigikohus asus seisukohale, et sellise nõude täitmist peab tõendama isik, kes vastavale erandile soovib tugineda.

Taust:

Riigikohtusse jõudnud tsiviilvaidluses esitas MTÜ Eesti Esitajate Liit hagi MTÜ Urban Style vastu 5648 euro 76 sendi ja viivise saamiseks ning kostja kohustamiseks hoiduma fonogrammide kasutamisest tantsutundides hageja nõusolekuta ja tasu maksmata. Hagiavalduse järgi kasutab MTÜ Urban Style, mis haldab tantsukooli JJ-Street, fonogramme ärilisel eesmärgil ning peab maksma teoste esitajatele ja fonogrammitootjatele selle eest õiglast tasu. MTÜ Urban Style vaidles hagile vastu, tuginedes autoriõiguse seaduses sisalduvale erandile, mis võimaldab õppeprotsessis teoseid, esitusi ja fonogramme üldsusele suunata selle eest tasu maksmata.

Autoriõiguse seaduse (AutÕS) §-s 22 kehtestatud erand võimaldab teost ilma autori loata avalikult esitada, sama säte laieneb ka fonogrammidele. Riigikohus on varem selgitanud, et AutÕS § 22 eesmärk on võimaldada õpilastel hariduse omandamisel koguda mitmekülgseid kogemusi ning rakendada õpitud oskusi erinevate teoste esitamisel.

Euroopa Kohus on varasemalt leidnud, et kasutusviisid, mis vastavad teose kommertseesmärkidel kasutamisele, kahjustavad põhjendamatult teose esitajate õigustatud huve. Antud kohtuasjas oligi Eesti Esitajate Liit seisukohal, et MTÜ Urban Style tegevus on sisuliselt sarnane nende ettevõtetega, mis ei tegutse huvikoolidena.

Eesti Esitajate Liidus on üle 1400 liikme – muusiku ja esitaja. Lisaks esindab Eesti Esitajate Liit Eesti Vabariigis rohkem kui 350 000 välismaist esitajat.

Link Riigikohtu otsusele:

https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=2-16-17491/52

Tühja kasseti kohtuotsus: loomeinimestele on tekitatud varaline kahju, mis tuleb riigil hüvitada

Eile avaldas Tallinna Halduskohus otsuse tühja kasseti tasu hüvitise kohtuvaidluses, mis kinnitas taas kord Riigikohtu 2016. aasta lahendit, mõistes Eesti Vabariigil välja rekordilise hüvitisesumma. Kohus tõdes taas, et valitsus on rikkunud Euroopa Liidu õigust ning loomeinimestele on sellega tekitatud varaline kahju, sest Eestis puudub toimiv süsteem, mis tagaks autoritele, esitajatele ja fonogrammitootjatele õiglase tasu nende loomingu salvestamise eest moodsates nuti- ja digiseadmetes.

Üheksat loomeinimeste katusorganisatsiooni kohtus esindav vandeadvokaat Priit Lätt advokaadibüroost PwC Legal ütles, et tema jaoks on arusaamatu valitsuse ignorantsus Riigikohtu 2016. a otsuse täitmise suhtes ning lugupidamise puudumine Euroopa Liidu õiguse suhtes. “Loomeinimeste organisatsioonid on sunnitud Euroopa Liidu õigust maksma panema kohtu kaudu ning nii igal aastal, enam kui kümne aasta jooksul. Loodan, et eilne halduskohtu otsus annab nüüd lõpuks selge tõuke, et lähitulevikuks seadusandlus korda teha ja hüvitised tagada,” lisas Lätt.

Tallinna Halduskohus mõistis Eesti Autorite Ühingule, Eesti Fonogrammitootjate Ühingule, Eesti Esitajate Liidule, Eesti Audiovisuaalautorite Liidule, Eesti Heliloojate Liidule, Eesti Interpreetide Liidule, Eesti Lavastajate Liidule, Eesti Lavastuskunstnike Liidule ja Eesti Näitlejate Liidule tekitatud varalise kahju hüvitamiseks Eesti Vabariigilt välja 816 559 eurot.

Priit Lätt tõi välja, et halduskohtu värske lahend andis meile kolm olulist teadmist:

  1. Taas kord saime kinnitust juba eelnevalt Riigikohtu 2016. a lahendis öeldule, et Eesti tühja kasseti regulatsioon tuleb kaasajastada ja luua süsteem, mis reaalselt tagab loomeinimestele õiglase hüvitise.
  2. Esmakordselt on nüüd kohtu poolt nimetatud konkreetsed kaasaegsed salvestusseadmed ja -kandjad, mis Vabariigi Valitsuse määruses peaksid olema hõlmatud, kuid milliseid täna seal ei ole ning mis oli ka kohtusse mineku põhjus.
  3. Kohtu hinnangul saab õiglase tasu suuruseks lugeda digiajastu salvestusseadmete puhul 0,3% kauba väärtusest ja salvestuskandjate puhul 0,8% kauba väärtusest, mis tähendab seda, et kahjuhüvitise suuruseks perioodi 2014-2018 osas on 848 814 eurot.

Kui aga võtta aluseks täna autoriõiguse seaduses sätestatud hüvitise määrad, mis on salvestavate seadmete puhul 3% ja salvestuskandjate puhul 8% kauba käibemaksuta väärtusest, siis tuleks hüvitise summaks 48 miljonit eurot sama perioodi kohta. See on ka kohtusse esitatud kahjunõude aluseks.

“Kuigi Tallinna Halduskohtu poolt Vabariigi Valitsuselt väljamõistetud hüvitise suurus on väiksem, kui autoriõiguse seaduses toodud tasumäärade arvutus ja digiseadmete müügistatistika näitab, siis võib öelda, et see on kordades suurem, kui mõisteti välja eelmises kohtuvaidluses 2011-2013 aastate eest,” lisas loomeinimeste esindusorganisatsioone esindav vandeadvokaat Priit Lätt.

Kohtu hinnangul saab asuda seisukohale, et Vabariigi Valitsuse 17.01.2006 määruse nr 14 loetellu oleks olnud perioodil 2014 kuni 2018 põhjendatud lisada: süle-, laua- ja tahvelarvutid (nendes sisalduvad kõvakettad), mobiil- ja nutitelefonid, USB-mälupulgad, arvutivälised kõvakettad, MP3- või MP4- ja muud audio- või meediapleierid, DVD, HD-DVD ja BD salvestajad ning arvutiga ühildatud CD ja DVD kirjutajad. Halduskohtu otsus annab Priit Lätti sõnul hea sisendi tänasele valitsusele ning aitab Eestis kui e-riigis süsteemi luua ja olemasolevat määrust viivitamatult kaasajastada, seda eelkõige kohtuotsuses loetletud seademete ja salvestuskandjate osas.

Halduskohtu otsus ei ole veel jõustunud ning loomeinimeste esindusorganisatsioonidel, nagu ka valitsusel, on võimalus otsus edasi kaevata järgmisesse kohtuastmesse hiljemalt 13.12.2019.

Ootasime kohtult jõulist ja selget märki, et kui valitsused on aastate jooksul oma tegematajätmise tõttu jätnud autorid, esitajad ja fonogrammitootjad ilma miljonitest eurodest, siis kohus taastab ebaõigluse ja sanktsioneerib valitsuse olulist rikkumist. Halduskohtu välja mõistetud hüvitise summa on küll rekordiliselt suur, võrreldes varasema kohtupraktikaga riigivastutuse kohtuasjades, kuid loomeinimestele põhjustatud ebaõiglust silmas pidades siiski ebapiisav. Lisaks oleks kohus pidanud valitsuselt välja mõistma viivised vältimaks selle uskumatu ingorantsuse kinnistumist. Õigusriigis on äärmiselt taunitav, et valitsust ja justiitsministeeriumi peab regulaarselt sundima täitma Eesti riigile EL õigusega seatud kohustusi kohtu kaudu.

Vaidluse taust

Õigus loomeinimeste hüvitisele tuleb Euroopa Liidu infoühiskonna direktiivist, mis kohustab iga liikmesriiki korraldama õiglase hüvitise maksmist õiguste omajatele kõigi turul käibel olevate salvestavate seadmete ja kandjate pealt. Eestis on see nõue pikalt poolikult täidetud ja valitsuste poolt korraldamata. Meil on küll autoriõiguse seadus, mis kehtestab protsendi salvestava seadme ja kandja käibemaksuta müügisummalt, mida tasuvad maaletoojad, kuid valitsuse kehtestatud nimekiri nendest seadmetest sisaldab peamiselt eelmise sajandi tehnikat, nagu kassettmakid ja videomakid. Digiseadmeid seal kirjas ei ole, mistõttu on kohtu kaudu hüvitise nõudmise ainsaks aluseks seaduses kehtestatud määrad.

Loomeinimesi esindavad organisatsioonid nõuavad kohtu kaudu Vabariigi Valitsuselt infoühiskonna direktiivi art 5 lg 2 punkti b Eesti õiguskorda ebakohase ülevõtmisega tekitatud kahju hüvitamist. Kahju seisnes selles, et õiguste omajatel on jäänud aastatel 2014-2018 saamata AutÕS §-s 27 sätestatud õiglane hüvitis, sest Vabariigi Valitsus ei ole juba 13 aastat uuendanud määruses toodud salvestusseadmete ja –vahendite nimekirja, mille eest vastavat tasu koguda saab.

Stipendiumitaotluste esitamise tähtaeg on 20. november 2019

Eesti Esitajate Liit ootab 20. novembrini 2019.a. stipendiumitaotluseid nii loometegevusega seotud täiendusõppeks kui ka loovisiku loometegevuse toetamiseks.

Täidetud stipendiumitaotlus saatke palun hiljemalt 20. novembriks 2019.a. e-posti teel jane@eel.ee või Eesti Esitajate Liidu postiaadressile Paldiski mnt 96a, 13522 Tallinn.

Lisainfo ja stipendiumitaotluse vorm on leitavad Eesti Esitajate Liidu kodulehelt aadressiga http://www.eel.ee/et/esitajad/stipendiumid/.