Uudised

EEL üldkoosolek

MTÜ Eesti Esitajate Liit üldkoosoleku kokkukutsumise teade.

MTÜ Eesti Esitajate Liit üldkoosolek toimub 16. juunil 2021.a. kell 11.00 Tallinna Loomaaia auditooriumis, Ehitajate tee 150, Tallinn.

Päevakord:

  1. Päevakorra kinnitamine;
  2. Tegevusaruanne;
  3. 2020.a. majandusaasta aruande arutamine;
  4. 2020.a. majandusaasta aruande kinnitamine;
  5. Läbipaistvusaruanne;
  6. Juhatuse liikmete määramine;
  7. Muud küsimused;
  8. Sõnavõtud.

Ruumitäituvuse piirangu järgimise tagamiseks toimub sel aastal üldkoosolekust osavõtt eelneva registreerimisega. Registreerimine on avatud veebilingil http://bit.ly/eel2021 kuni 14.06.2021.

EEL-i liige, kes ei saa isiklikult üldkoosolekust osa võtta, võib anda lihtkirjaliku volituse üldkoosolekul osalemiseks ja tema nimel hääletamiseks enda esindajale, kelleks võib olla mõni teine EEL-i liige. Iga EEL-i liige võib volituse alusel hääletada ühe puuduva liikme eest. Volituse blankett on leitav siit.

EEL-i liikmetel, kes on saanud teiselt EEL-i liikmelt volikirja üldkoosolekul esindajana tegutsemiseks, palume volikiri edastada EEL-ile hiljemalt esmaspäevaks, 14. juuniks 2021 EEL e-posti aadressile eel@eel.ee

Lisainformatsioon: Eesti Esitajate Liit, Paldiski mnt 96a, 13522 Tallinn, tel: 6 50 51 71, e-post: eel@eel.ee

 

Esitajad vajavad võõrandamatut õigust hüvitisele

Mida tähendab võõrandamatu õigus hüvitisele?

Vastavalt direktiivi 2019/790 (DSM-direktiiv) artiklile 18 peaks liikmesriigid tagama, et autoritel ja esitajatel on õigus saada “õiglast ja proportsionaalset tasu”, kui nad on üle andnud oma loomingu kasutamise ainuõiguse.

Võõrandamatu õigus hüvitisele tähendaks, kui vastav õigus autoriõiguse seadusesse lisada, et muusikutel ja teistel esitajatel on õigus saada hüvitist proportsionaalselt nende loomingu esitamisega muusikateenustes, näiteks Spotify ja Apple Music. Esitaja, kelle loomingut on voogedastuse kaudu kasutatud (kuulatud) miljon korda, on õigustatud saama 10x kõrgemat hüvitist kui esitaja, kelle loomingut on kasutatud 100.000 korda. Sarnane lahendus on Hispaanias juba edukalt kasutusel ja on tegelikult ainus alternatiiv tänasele aegunud korrale, kus muusikud ja artistid ei saa oma õigusi teostada.

Riigikogu on menetlemas autoriõiguse direktiivide ülevõtmise eelnõud ja vastavad muudatused peaks eelnõu kohaselt jõustuma 07.06.2021. Seega on Riigikogu otsustada, milline saab olema tuleviku regulatsioon ja milliseid muudatusi toob see kaasa esitajate, nii näitlejate kui ka muusikute, jaoks.

Viltused kompensatsioonimehhanismid

Usume, et praeguste vildakate kompensatsiooni mehhanismidega toime tulemiseks on aeg kehtestada esitajatele võõrandamatu õiguse hüvitisele. Suurem osa muusikutest ei saa tänapäeval muusika voogesitusteenuste kasutamise eest mingit tasu või on neile makstav tasu väga väike. Kui üha suurem osa muusika tarbimisest on liikunud lihtsalt voogedastus platvormidele, tähendab see muusikute jaoks ka üha piiratumaid võimalusi teostada oma õigusi teistes kasutusvaldkondades, kus muusika tarbimine on langenud. Olukord on esitajate jaoks juba täna murettekitav ja võib ilma mõistliku õigusliku lahenduseta veelgi halveneda.

Uued ärimudelid halvendavad esitajate olukorda

Olukord on halvenenud seoses uute tehnoloogiate ja ärimudelite kasutuselevõtuga, mis seab muusikud ebasoodsasse olukorda, ilma et neil oleks võimalik sellele vastu olla. Võim on globaalsete voogedastus platvormide käes ja mängureegleid dikteerivad suured fonogrammitootjad – sellises olukorras ei ole esitajal mingit võimalust läbirääkimistel oma tingimustega osaleda, kogu süteem on suurte tegijate poole kaldu. Üksiktegijal on sellises olukorras praktiliselt võimatu oma huvide eest seista.

Võõrandamatu õigus hüvitisele kehtestamine tähendaks, et muusikaga tegelevad inimesed saaksid teatava osa oma sissetuleku platvormidel toimuvast kasutamisest ja see looks neile veidi paremad võimalused muusikaga tegelemiseks. Kui platvormi kasutajate poolt makstavad tasud jaotuvad peamiselt fonogrammitootjatele ja voogedastusteenustele, on ka kultuurielu viletsam. Seega on võõrandamatu õigus hüvitisele ka kultuurielu jaoks samuti oluline.

EEL soovib:

  • Sõltumata sellest, kas ja mis tingimustel esitajale salvestuse eest tasu maksti, on tal võõrandamatu õigus täiendavale tasule, kui tema loomingut kasutatakse platvormidel;
  • Vastava õiguse teostamine peab toimuma läbi kollektiivse esindamise organisatsiooni;
  • Tasu peab maksma isik, kes teeb loomingu üldsusele kättesaadavaks (platvorm).

EEL ja meie partnerorganisatsioonid teistes ELi riikides usuvad, et DSM direktiivi artiklit 18 on kõige mõistlikum rakendada viisil, mis tagab võõrandamatu hüvitise saamise õiguse esitajatele, kelle esitus tehakse kättesaadavaks Internetis tellitavate teenuste kaudu. Seda õigust kohaldatakse olenemata sellest, kas algselt esitaja varalised õigused fonogrammitootjale üle andnud ühekordse hüvitise või litsentsitasu eest.

Võõrandamatu õigus hüvitisele peab seega tagama esitajale sissetuleku, mille üle ei saa fonogrammitootja läbi rääkida, ega endale jätta. Seda kogutakse platvormidelt ja makstakse läbi kollektiivse esindamise organisatsiooni otse esitajatele.

Kas soovite rohkem teada saada? Järgmised lehed sisaldavad põhjalikku materjali:

Tulemused uuringust, mida esitajad arvavad oma võimalustest hüvitist saada

Faktid võõrandamatu õiguse kohta Hispaanias

Uurimus võõrandamatu õiguse kohta Hispaanias

Artistide pöördumine Boris Johnsoni ja Suurbritannia valitsuse poole

Sir Paul McCartney, Annie Lennox, Lily Allen, Robert Plant, Jimmy Page, Chris Martin Coldplay’st ja paljud teised, kokku 150 ülemaailmselt tuntud artisti saatsin 20. aprillil pöördumise peaminister Boris Johnsoni ja Suurbritannia valitsusele, et tagada õiglane tasu striiming teenuste puhul.

Raadiojaamade poolt makstavad tasud kogutakse ühingu (Suurbritannias PPL) poolt kokku, jaotatakse põhimõttel 50% esitajatele ja 50% fonogrammitootjatele ning esitajate tasude väljamaksed tehakse otse esitajatele. Striiming teenuste puhul makstakse tasu fonogrammitootjatele ja esitajateni jõuab sellest vaid väga väike osas.

Lisainfo ja pöördumise tekst on leitav siit.

Riigikogu menetluses on Autoriõiguse seaduse muutmise seadus (autoriõiguse direktiivide ülevõtmine) mis käsitleb nii platvormide teemat kui ka autorite ja esitajate õigust saada proportsionaalset tasu. Kuigi Vabariigi Valitsuse poolt esitatud eelnõus sellist õigust ette ei nähta,  oleks Riigikogul võimalik direktiivi ülevõtmisel vastavad õigused jõustada.

Loovisikute ja loomeliitude seaduse muudatused jõustuvad 18.04.2021

Loovisikute ja loomeliitude seaduse ning sotsiaalmaksuseaduse muudatused, mis Riigikogu poolt heaks kiideti 14. aprillil, jõustuvad 18.04.2021.

Muudatusega nähakse ette, et loometoetuse reservi võib erandjuhul suurendada riigieelarvest või valitsuse selleks eraldatud vahenditest, kui riigieelarvest tavapäraselt eraldatud summast loometoetuste maksmiseks ei piisa. Nüüd on Kultuuriministeeriumil võimalik loometoetusteks täiendavalt suunata 8,5 miljonit eurot.

Toome siinkohal välja loovisikute jaoks olulisemad muudatused, mis kehtivad perioodil 18.04.2021-31.12.2021:

  • Toetuse korduvaks taotlemiseks ei pea ootama – Loometoetuse korduvaks taotlemiseks ei pea eelmise toetuse maksmise ajavahemiku lõppemisest olema möödunud vähemalt 2 (kaks) aastat.
  • Lubatud tulu taotlemisele eelneval kuul tõstetakse kuni 584 euroni – 18. aprillis kuni 31. detsembrini 2021 oleks vabakutselisel loovisikul õigus taotleda loometoetust ka juhul, kui ta on loometoetuse maksmisele eelnenud kuul saanud ebaregulaarset tulu võlaõigusliku lepingu alusel kuni 584 € brutosummas /kuus. Tingimus kehtib ainult sissetulekute osas, mis on saadud peale muudatuste jõustumist (st. perioodil aprill-detsember 2021). Enne muudatuste jõustumist saadud tulu osas kehtib jätkuvalt 292 € suurune tulu piirmäär. Jätkuvalt ei ole võimalik loometoetust määrata isikutele, kelle on tööleping (sh. osalise koormusega) või kes õpib statsionaarses õppes.
  • Lubatud tulu toetuse saamise perioodil tõstetakse kuni 584 euroni – 18. aprillist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 kehtib säte, mille kohaselt tulu hulka ei arvata loovisikule laekuvat ebaregulaarset sissetulekut, mille suurus ei ületa 584 € brutosummas /kuus.

Loometoetuse taotleja peab jätkuvalt vastama loovisikute ja loomeliitude seaduse §-s 3 toodud tunnustele ja § 16 tingimustele. Loometoetuse taotlemise kohta rohkem infot leiab EEL-i kodulehelt http://www.eel.ee/et/esitajad/loometoetused/.

Töötasu hüvitis FIE-le loometoetuse saamise ajal

Eesti Töötukassa maksab töötasu hüvitist makstakse töötajatele, kelle tööandja tegevus on COVID-19 haiguse tõkestamiseks kehtestatud piirangute tõttu märkimisväärselt häiritud. Hüvitist saavad taotleda ka füüsilisest isikust ettevõtjad, kelle ettevõtlustulu oli 2020. aastal vähemalt 50 protsendi võrra väiksem kui 2019. aastal. FIE hüvitise suurus on 584 eurot kuus.

Kultuuriministeerium on seisukohal, et FIE-del on õigus samaaegselt saada loometoetust ja töötasu hüvitist.

Töötasu hüvitise taotlemise info on leitav siit.

Erakopeerimise hüvitamine suureneb

01.04.2021 jõustuvad autoriõiguse seaduse (AutÕS) muudatused, millega uuendatakse isiklikul otstarbel tehtavate koopiate hüvitamise süsteemi. AutÕS § 27 kohaselt peab kogutav tasu tagama autoritele, esitajatele, fonogrammitootjatele ja filmi esmasalvestuse tootjatele õiglase hüvitise selle kahju eest, mis neile hinnanguliselt tekib erakopeerimise erandi tõttu. Erakopeerimise erandi alusel on eraisikutel lubatud teha koopiaid (nt. muusikast, filmidest) ja õiguste omajad peavad selle eest saama õiglast hüvitust. Seaduses on toodud loetelu, milliste salvestusseadmete ja vahendite eest tasu tuleb koguda ja Vabariigi Valitsus on oma määrusega kehtestanud järgnevad tasu määrad:

Süle- või tahvelarvuti – 3,5 € / tk
Lauaarvuti – 3,5 € / tk
Nutitelefon, MP3/MP4-mängijaga mobiiltelefon – 3,5 € / tk
Salvestusfunktsiooniga teler – 4 € / tk
Optilisele andmekandjale salvestav heli- või videosalvestusseade, v.a arvutiga integreeritud seadmed – 3 € / tk
Sisemäluga MP3/MP4-mängija – 3 € / tk
Väline kõvaketas – 3 € / tk
USB-mälupulk – 0,5 € / tk
Mälukaart – 0,5 € / tk
Optiline andmekandja (nt. CD-R) – salvestuseta 0,03 € / tk

Justiitsministeeriumi prognooside kohaselt peaks uued erakopeerimise tasu määrad tagama õiguste omajatele kokku aastas 1,9 miljoni suuruse hüvitise. Tasu kogujaks aastatel 2021-2023 on EAÜ. Tasu makstakse autoritele, esitajatele, fonogrammitootjatele ja filmi esmasalvestuse tootjatele läbi ühingute, jaotuskava kinnitab justiitsminister.

EEL-i tasude jaotamise andmebaas uueneb


Foto: http://apollon.biconcepts.at/

EEL on liikumas varasemalt kasutatud tasude jaotamise andmebaasilt uuele tasude jaotamise süsteemile, millel nimeks on Apollon. Tegemist on Austria ettevõte BiConcepts poolt välja arendatud tarkvaraga, mis on ette nähtud esitajate ja fonogrammitootjate õiguste haldamiseks ja tasude jaotamiseks. Apolloni tarkvara kasutavad juba mitmed ühingud üle Euroopa, sealhulgas Austria LSG ja Soome Gramex.

Apollon võimaldab üheaegselt hallata õiguste omajate andmeid ja repertuaari, tasude jaotust ja aruandlust, esitajate ja fonogrammitootjate infot ja palju muud. EEL-i üheks eesmärgiks uuele süsteemile üleminekul oli esitajatasude senisest veelgi tõhusam jaotamine. Oluline oli ka andmebaasi ühildumine erinevate rahvusvaheliste andmebaasidega (nt. IPD – International Performers Database, SDEG ja VRDB2), mida on vajalik kasutada nii välisriikidest tasude kogumiseks kui ka maksmiseks.

Liikmetele tagatakse andmebaasi infole juurdepääs läbi iseteenindus keskkonna, mille avamise kohta saadame eraldi teate.

Apolloni iseteeninduse kaudu on EEL-i liikmetel kiirelt võimalik muuta oma aadressi või pangakonto andmeid, saada täielikku ülevaadet registreeritud esitustest, vaadata infot, milliseid esitusi on kasutatud, kus ja millal, saada üksikasjalikku teavet makstud ja saada olevate tasude kohta ning registreerida uut loomingut. Andmete ülemineku perioodil on EEL-i iseteeninduse keskkond suletud.

  1. aastal kogutud tasude jaotusprotsess on käimas ja see toimub juba Apollonis.

Loometoetuste taotlemise võimalused paranevad

Riigikogu menetluses on loovisikute ja loomeliitude seaduse ning sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Muudatusega nähakse ette, et loometoetuse reservi võib erandjuhul suurendada riigieelarvest või valitsuse selleks eraldatud vahenditest, kui riigieelarvest tavapäraselt eraldatud summast loometoetuste maksmiseks ei piisa.

Toome siinkohal välja loovisikute jaoks olulisemad muudatused, mis kehtivad perioodil 01.05.2021-31.12.2021 (eeldusel, et Riigikogu kiidab eelnõu heaks ja muudatused jõustuvad 01.05.2021):

  • Toetuse korduvaks taotlemiseks ei pea ootama – Loometoetuse korduvaks taotlemiseks ei pea eelmise toetuse maksmise ajavahemiku lõppemisest olema möödunud vähemalt 2 (kaks) aastat.
  • Lubatud tulu taotlemisele eelneval kuul tõstetakse kuni 584 euroni – 1. maist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 oleks vabakutselisel loovisikul õigus taotleda loometoetust ka juhul, kui ta on loometoetuse maksmisele eelnenud kuul saanud ebaregulaarset tulu võlaõigusliku lepingu alusel kuni 584 € brutosummas /kuus. Tingimus kehtib ainult sissetulekute osas, mis on saadud peale muudatuste jõustumist (st. perioodil mai-detsember 2021). Enne muudatuste jõustumist saadud tulu osas kehtib jätkuvalt 292 € suurune tulu piirmäär. – Jätkuvalt ei ole võimalik loometoetust määrata isikutele, kelle on tööleping (sh. osalise koormusega).
  • Lubatud tulu toetuse saamise perioodil tõstetakse kuni 584 euroni – 1. maist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 kehtiks säte, mille kohaselt tulu hulka ei arvata loovisikule laekuvat ebaregulaarset sissetulekut, mille suurus ei ületa 584 € brutosummas /kuus.

Loometoetuse taotleja peab jätkuvalt vastama loovisikute ja loomeliitude seaduse §-s 3 toodud tunnustele ja § 16 tingimustele. Loometoetuse taotlemise kohta rohkem infot leiab EEL-i kodulehelt http://www.eel.ee/et/esitajad/loometoetused/.

  1. aastal lisaeelarvega eraldatud lisavahendite mahuks oli 4,2 miljonit eurot, kuid need vahendid lõppesid juba 2020. aasta septembris. Kultuuriministeeriumi kinnitusel on valitsuse hiljutiste otsustega ja Riigikogu menetluses oleva lisaeelarvega plaanis 2021. aastal loometoetusteks täiendavalt välja jagada 8,5 miljonit. Seega maikuus on vahendeid piisavalt, aga hetkel on veel ebaselge, kas vahendeid on võimalik eraldada ka aasta lõpul, kui möödub esimene 6 kuu pikkune loometoetuste maksmise periood ja soovitakse taotleda toetuse pikendamist.

Nende vabakutseliste loovisikute, kes ei kuulu ühtegi loomeliitu, loometoetuste taotluste menetlejaks ja toetuste maksjaks on alates seaduse muudatuste jõustumisest Kultuuriministeerium. EEL ja teised loomeliidud on Kultuuriministeeriumile teinud ettepaneku, et loomeliidud ei peaks lisarahastuse osas konkureerima loomeliidu väliste (loovisikutega) taotlejatega, kuid sellist lähenemist Kultuuriministeerium ei toeta. Eelmisel aastal eraldati loomeliidu välistele isikutele umbes 2 miljoni euro ulatuses toetusi.

Valitsus saatis Riigikogule loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise eelnõu

Vabariigi Valitsus otsustas 18.03.2021 istungil saata Riigikogule menetlemiseks loovisikute ja loomeliitude seaduse eelnõu.
Loovisikute ja loomeliitude seadust muudetakse, et seaduses ette nähtud reservi saaks täiendavalt paigutada lisaraha. Kultuuriminister Anneli Otti sõnul võimaldab seadusemuudatus loovisikuid täiendavalt toetada ning ühtekokku ootab loovisikutele tänavu väljajagamist 8,5 miljonit eurot.
Muudatusega nähakse ette, et loometoetuse reservi võib erandjuhul suurendada riigieelarvest või valitsuse selleks eraldatud vahenditest, kui seaduse sätestatud alusel eraldatud summast loometoetuste maksmiseks abivajajatele ei piisa.
Kuni 2021. aasta lõpuni kaotatakse nõue loometoetust saanul kahe aasta jooksul uut toetust mitte taotleda, samuti on tal õigus saada loometoetust ka juhul, kui loometoetuse maksmisele eelnenud kuul on saadud kuni ühe loometoetuse suuruses tulu, töövõimetoetust või töövõimetuspensioni (kokku 584 €). Sarnased muudatused tehti seadusesse ka aasta tagasi, 2020. aasta kevadel jõustunud seadusemuudatusega, kuid need kehtisid eriolukorra ajal ja kuus kuud pärast selle lõppu.
Nende vabakutseliste loovisikute, kes ei kuulu ühtegi loomeliitu, loometoetuste taotluste menetlejaks ja toetuste maksjaks on alates muudatuste jõustumisest Kultuuriministeerium.
Eelnõu dokumentidega on võimalik tutvuda siin.

2021. aasta lisaeelarve toob kultuurile 42 miljonit eurot

Kultuuriministeeriumi info kohaselt jõudis valitsuskabinet jõudis kokkuleppele lisaeelarves, mis katab kultuuri- ja spordivaldkonna vältimatuid kulutusi 42 miljoni euro ulatuses.

Lisaeelarvest üle 21 miljoni euroga toetatakse kultuurikorraldajaid, näiteks muusikavaldkonda, muuseume või etendusasutusi. Kultuurikorraldajate toetusmeede aitab ettevõtetel ja organisatsioonidel katta nii võlaõiguslike lepingute alusel makstavaid tööjõukulusid kui muid möödapääsmatuid kulusid. Eraldi meetmed kokku 5,3 miljoni euro ulatuses on ette nähtud kinodele ja filmilevitajatele. Vabakutseliste loovisikute toetamiseks on välja jagada 6,7 miljonit eurot.

Eraldi riskifond 6 miljonit eurot on mõeldud rahvusvaheliste kultuuri- ja spordiürituste riskifondiks. See on mõeldud toestama piirangute tõttu ära jäänud olulise majandusliku mõjuga suursündmusi, mille kulud on tulnud kanda sõltumata piirangutest.