Korduvalt Riigikohtuni jõudnud vaidluse lõplik otsus kinnitas: muusika kasutamisel tantsutreeningute läbiviimiseks tuleb tasu maksta.
Riigikohus otsustas, et ei võta menetlusse MTÜ Urban Style (JJ-Street tantsukool) poolt esitatud kassatsioonikaebust ja sellega jõustus varasem ringkonnakohtu otsus. Kohtuotsuse kohaselt peab Urban Style tagasiulatuvalt tasuma fonogrammide kasutamise eest ja hoiduma edaspidi ilma tasu maksmiseta muusika kasutamisest, mille osas on Eesti Esitajate Liidul esindusõigus.
Ringkonnakohus tugines oma otsuses muuhulgas autoriõiguse seaduse paragrahvis 72 toodule, mis sätestab, et kui ärilisel eesmärgil avaldatud fonogrammi kasutatakse üldsusele suunamiseks, siis on teose esitajal ja fonogrammitootjal õigus saada õiglast tasu.
„Üle kuue aasta kestnud kohtuvaidlus Eesti Esitajate Liidu ja JJ-Street tantsukooli vahel lõpetab ebavõrdse kohtlemise, kus enamus spordi- ja tantsuklubisid tasuvad autoriõiguse seaduse kohaselt muusika kasutamise eest oma tegevuste läbiviimisel, kuid mõned mitte,“ tõdes Eesti Esitajate Liidu tegevjuht Urmas Ambur.
Pikaks veninud kohtuvaidluse sisuks oli küsimus – kas tantsukool, mis kasutab treeningute läbiviimiseks teiste isikute poolt loodud muusikat, peab muusika kasutamise eest vastavalt autoriõiguse seadusele tasu maksma või mitte.
Eesti Esitajate Liit (EEL) oli seisukohal, et tantsukool kasutab oma treeningute läbiviimiseks muusikat ja sellega kaasneb tasu maksmise kohustus. Nõutava tasu suurus oli igati mõistlik ja oleks moodustanud tantsukooli käibest alla 0,5%. Arvestades muusika olulisust tantsimisega seotud tegevuste läbiviimisel oleks tegemist olnud tagasihoidliku kuluga, võrreldes kasutatud muusika loomisse investeeritud aja ja vahenditega.
Tantsukool rõhus erandile
JJ-Street tantsukool oli seevastu seisukohal, et neile laienevad kõik autoriõiguse seaduses toodud erandid ja mingit tasu maksmise kohustust neil ei ole. Erandid on seotud peamiselt haridusasutuste toimuva õppetegevusega. Hiljem asusid nad väitma, et kasutavad treeningute läbiviimisel ainult enda poolt loodud või tellitud muusikat, mille õiguste omajaid EEL ei esinda.
EEL’i kohtumenetluses esindanud Advokaadibüroo TRINITI vandeadvokaat ja partner Klen Laus selgitas, et tegemist oli suures ulatuses pretsedentvaidlusega, mistõttu jõudis asi ka ühe menetluse raames tervelt kolm korda Riigikohtu lauale. Samuti lõi see menetlus laineid väljaspool Eestit, pälvides mh Managing IP 2022 aasta Eesti mõjukaima kohtuvaidluse tiitli. Ta lisas: „Usun, et kohtu põhjendused aitavad tuua olulist selgust mitte ainult konkreetse küsimuse lahendamisel, vaid võimaldavad kollektiivse esindamise organisatsioonidel senisest paremini kaitsta oma esindatavate õigusi“.
„Kindlasti andis pikk kohtuvaidlus EEL-ile juurde kogemust, kuidas saame oma tegevusi veelgi paremini korraldada,“ sõnas Urmas Ambur. „Meil on üle tuhande kliendi, sh. spordiklubid ja tantsukoolid, kes väga hästi mõistavad, et muusika ei teki iseenesest, see on kellegi looming, töö ja investeering. Muusika kasutamine oma ettevõtluse edendamise eesmärgil toob autoriõiguse seaduse alusel kaasa tasu maksmise kohustuse, mida EEL aitab täita. Käitumist, kus mõni isik, kes soovib oma tegevusega rohkem teenida, jättes muusika kasutamise eest tasumata, ei peaks muusika ja kultuuri heast käekäigust huvitatud ühiskond tolereerima,“ tõdeb Ambur.
Tingimused vaieldi selgemaks
Kohtuvaidluse käigus said oluliselt selgemaks ka tingimused, millisel juhul saab haridusasutus oma tegevuses tugineda autoriõiguse seaduse paragrahvis 22 sätestatud vaba kasutuse erandile, mis näeb ette võimaluse, teatavate tingimuste järgimisel, kasutada teiste isikute loomingut ilma tasu maksmata. Kohtuotsusest sai üheselt selgeks, et erandi kõikide tingimuste mittetäitmisel ei saa sellele tugineda. Seda isegi juhul, kui osad tingimused on täidetud.
Jõustunud kohtuotsuse kohaselt suunas JJ-Street EEL-i poolt esindatavate isikute poolt avaldatud fonogramme üldsusele ilma tasu maksmiseta. Selline tegevus oli õigusvastane ja tekitas EEL-i poolt esindatavatele esitajatele ja fonogrammitootjatele kahju. Nüüd peab tantsukool tagantjärgi tasuma perioodil 2014-2016 kasutatud muusika eest, kokku üle 3000 euro. Riigikohus on oma 17.06.2021 otsuses leidnud, et sellist summat ei saa pidada ilmselgelt ebaõiglaselt suurteks, arvestades JJ-Street tantsutundide mahtu ja muusika olulisust tantsimisel. Lisaks jäid tantsukoolile tasuda viivised ja nende poolt kohtumenetluse käigus tehtud kulutused advokaatidele, mis ulatusid kümnetesse tuhandetesse eurodesse.
„Ajalises vaates oli antud vaidluse puhul tegemist arvatavasti ühe pikema vaidlusega autoriõiguse valdkonnas. Kohtuasi oli lisaks maakohtule arutusel kolmel korral ringkonnakohtus ja kolmel korral Riigikohtus (viimast MTÜ Urban Style kaebust ei võetud enam menetlusse)“, selgitab EEL tegevjuht Urmas Ambur.
Tantsukoolid, kes varasemalt olid äraootaval seisukohal, saavad nüüd kohtuotsusest kinnitust, et muusika kasutamine tantsutreeningute läbiviimiseks eeldab lepingu sõlmimist ja tasu maksmist. Sisuliselt on tegemist olukorraga, kus võidavad kõik osapooled – muusika kaasabil saab areneda tantsukultuur ja tantsutreeningute läbiviijate kaasabil muusika.
