Samal ajal kui meie põhjanaabrid on tuntud selle poolest, et keskmiselt mängitakse seal raadiotes kohalikke lugusid väljamaistest rohkem (osakaal 55+%) siis Eesti raadiod paraku omaenda artiste ja autoreid endiselt võõristavad. Seda, kas ja kuidas hakata tasapisi eesti muusika osatähtsust ühiskonnas tõstma ja selle kaudu jõuda ka omamaise muusika osakaalu suurenemiseni raadioeetris, arutasime ERR juhatuse esimehe Margus Allikmaaga.

Margus Allikmaa Foto: Õhtuleht/Scanpix, Teet Malsroos
Margus Allikmaa
Foto: Õhtuleht/Scanpix, Teet Malsroos

Margus Allikmaa sõnul on tal lisaks avalik-õigusliku ringhäälingu juhtimisele olemas ka eraraadio kogemus TRIO raadiogrupist, mistõttu oskab ta pilti näha mõlemalt künkalt.  Esiteks möönab Allikmaa, et ERR kui avalik-õiguslik raadio ei tegutse vaid kuulajanumbreid taga ajades, mistõttu neil on lihtsam täita litsentsidesse kirjutatud 25% nõuet. 2014. aastal mängis Vikerraadio Eesti muusikat 62-65% ulatuses. Samuti saab kiita Raadio 2, mis on samuti võtnud missiooniks kohalike artistide iga uut lugu tutvustada. Tulemuseks on 25-30% Eesti muusika osakaal. Kuid mis seal salata, näiteks nišivaldkondades tegutsevad Klassikaraadio ja venekeelne Radio 4 näevad juba nõude täitmisega tublisti vaeva. Osakaal oli 2014. aastal vastavalt 20-22% ja 18-20%. „Olen majas korduvalt rääkinud, et Eesti muusika tuleb hoida fookuses ja meil püütakse seda igati järgida,“ märgib ta.

Allikmaa selgitab, et saab hästi aru sellest, et mida rohkem mängitakse Eesti muusikat, seda enam jääb autoritasudelt kogutav summa Eestisse. See pole kindlasti vähetähtis, kuid aru tuleks saada ka erakanalite tööpõhimõttest, kus elus püsitakse vaid tänu reklaamimüügile. Kommertsraadiole iseloomulikult peab neil muusika valik oleme väga täpne, vastasel juhul kaotatakse kohe kuulajaid ja see viib ka reklaamiraha. „Mis teha, kui kuulaja soovib rohkem kuulata inglise kui eesti keelset muusikat?,“ küsib Allikmaa retooriliselt.

Seda, et Eestis head muusikat eri žanrites vähem luuakse kui raadiotel 25% nõude täitmiseks  tarvis, on hetkel paratamatus. Siiski pakub Margus Allikmaa välja pikema tee, kuidas jõuda kasvõi natukenegi lähemale Soomele. „Tõsi, Soome on omaette fenomen, kus ka näiteks väljaspool Helsingit mängivad teatrid vaid Soome autoreid,“ selgitab ta. „Kui tahame ka Eestis tõsta kohaliku muusika populaarsust, siis ei piisa vaid parema muusika kirjutamisest. Vaja on kasvatada kuulajat Eesti muusikat armastama ja raadiost ootama. Vaadates Eesti Laulule saadetud enneolematut hulka uusi lugusid, siis mõistagi avardusid ka raadiote võimalused. Just selliste konkursside ja saadete kaudu suudame Eesti muusika populaarsust tõsta. Oleks tore, kui lisaks ERRile seisaks sama eesmärgi eest ka näiteks „Eesti otsib superstaari„ ja „Su nägu kõlab tuttavalt“, kus minu meelest võiks veelgi rohkem panustada Eesti muusikale.“ „Laula mu laulu” on Eesti Laulu kõrval teine hea näide sellest, kuidas kasvatada siinse publiku huvi oma artistide vastu ja kinkida raadiotele uusi hitte. Mitte, et keegi hakkaks telekanalitele saate formaate ette kirjutama, kuid seda saaks ka teha ühise mõistmise pinnalt: miks mitte toetada omasid!

Margus Allikmaa nõustub, et päeva lõpuks  sõltub Eesti muusika populaarsus kuulajate seas ka sellest, mida rohkem nad seda raadiost kuulevad. Seetõttu võib väita, et raadiotel endilgi on kuulajate harimises oma teadlik roll. Kui raadiod tõstaks stabiilselt mängitud eesti lugude osakaalu ja teised üle riigi populaarsed telesaated aitaks omalt poolt kaasa, võib vabalt juhtuda, et mõne aasta pärast on 25-30% täiesti reaalne osakaal, mille nimel ühelgi raadiojaamal ei  tule teha kompromisse kvaliteedi arvelt.

Tagasi uudiskirja avalehele.