2019-2021 aastate erakopeerimise hüvitise vaidlus sai lahenduse

Vabariigi Valitsus andis oma 04.11.2021 kabinetinõupidamisel Justiitsministeeriumile mandaadi autorite, teose esitajate ja fonogrammitootjate esindusorganisatsioonidele saamata jäänud erakopeerimise tasu hüvitamiseks 2,85 miljoni euro ulatuses.

Varasema kohtasja käigus sai lahenduse erakopeerimise hüvitamine perioodi 2014 kuni 2018 eest. Alates 1. aprillist 2021 kehtib Eestis erakopeerimise tasu kogumisel uus kaasajastatud süsteem, kuid hüvitamist vajas varasemast kohtuasjast välja jäänud periood (01.2019-03.2021), mil regulatsioon ei taganud loomeinimestele õiglase hüvitise kogumist digikeskkonnas isiklikuks otstarbeks tehtavate koopiate eest.

2021. aasta juulikuus pöördusid 10 organisatsiooni kahju hüvitamise kaebusega Tallinna Halduskohtusse. Samaaegselt jätkasid EAÜ, EEL ja EFÜ aktiivseid läbirääkimisi Justiitsministeeriumiga, et leida antud teemal kohtuväline lahendus, mis oleks vastuvõetav kõikidel osapooltele.

Algselt Justiitsministeeriumi poolt pakutud 1,5 miljoni euro suurusest hüvitisest jõudsid osapooled läbirääkimiste käigus kokkuleppele märksa kõrgemas hüvitises, 2,85 miljonit eurot ning vastava kompromissi on kinnitanud ka kohus. Hüvitise tasumisega loetakse kõik antud vaidlusega seotud loomeinimeste esindusorganisatsioonide nõuded riigi vastu lõppenuks.

Vastavalt riigiga sõlmitud kompromissile tasutakse nimetatud hüvitise summa hiljemalt 10. detsembriks 2021 Eesti Autorite Ühingu arvelduskontole ning seejärel tehakse jaotus kümne esindusorganisatsiooni vahel. Peale väljamakse saamist saab EEL omakorda teostada 2019-2020 aastate erakopeerimise tasu jaotuse esitajate vahel.

Alates 1. jaanuarist 2022 muutuvad vabakutselise loovisiku loometoetuse tingimused

2021. aasta lõpuni kehtivad loovisikute ja loomeliitude seaduse muudatused, millega 2021. aastal leevendati loometoetuse taotlemise tingimusi.

  • Isikud, kes saavad loometoetust, võivad kuni 31. detsembrini 2021 loometoetusele lisaks teenida tulu võlaõigusliku lepingu alusel kuni 584 eurot bruto või saada töövõimetoetust või osalise töövõime kaotuse korral makstavat töövõimetuspensioni, mille suurus ei ületa 584 eurot bruto.

Samuti taastub alates 1. jaanuarist 2022 seaduse nõue, et peale loometoetuse maksmise perioodi lõppu peab enne uue taotluse esitamist olema 2 aastane vahe.

Lahkunud on Eesti Esitajate Liidu asutaja Uno Loop

Uno Loop
31. V 1930 – 08. IX 2021

Eesti Esitajate Liit annab suure kurbusega teada, et pärast pikaajalist haigust on meie seast lahkunud armastatud laulja, muusik ja pikaaegne Eesti Esitajate Liidu juhatuse liige Uno Loop.
Uno Loop on olnud üle poole sajandi tuntud kui silmapaistev ning armastatud muusik ja pedagoog. Tema loominguline tegevus algas 1950. aastal ning isegi pärast 80. juubelit jätkas ta veel aktiivset muusikalist tegevust.
Uno Loop sündis 31.05.1930.a. Tallinnas, kus omandas alg- ja keskhariduse. Muusikalise hariduse sai ta Tallinna Muusikakoolis 1954-58 muusikateoreetikuna ning muusika-pedagoogilise kõrghariduse (keskkooli muusikaõpetaja, orkestridirigendi erialal) Tallinna Pedagoogilises Instituudis 1975-80, mil ta oli viiekümne aastane.
Aastatel 1959–1961 ja 1977–1992 töötas ta Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis muusikaajaloo, laulu- ja kitarriõpetajana ning 1980-1990.a. jazz-osakonna juhatajana.
Tema poolt on kirjutatud esimese eestikeelne kitarriõpik pealkirjaga “Kitarrimängu õpik”, mis ilmus 1964. aastal.
Pikka aega oli ta Eesti Raadio (estraadiorkestri) solist ja aastatel 1961-1965 Eesti Riikliku Filharmoonia Orkestri solist. Esitajana on ta osalenud ansamblites Metronoom, Swing Club ja Sinilind ning Eesti Raadio meeskvartetis koos Eri Klasi, Kalju Terasmaa ja Arved Haugiga. Uno Loop on koos esinenud ja esitusi salvestanud väga paljude teiste tuntud lauljatega nagu Georg Ots, Els Himma, Heidy Tamme, Heli Saul-Lääts, Kalmer Tennosaar, Marju Kuut, Tarmo Pihlap, Ivo Linna, Jaak Joala.
Uno Loop on aastakümnete vältel tutvustanud Eesti laululoomingut kõikjal maailmas. Pikaajalise loometegevuse käigus on ta salvestanud üle 250 unustamatu laulu, mitmed neist tema enda poolt kirjutatud. „Clementine“, „Isad ja pojad“, „Juanita banana“, „Lõke preerias“, „Me pole enam väikesed“, „Mis värvi on armastus“, „Märtsis algas mai“, „Puuriida laul“, „Sinilind“, „Su aknast näen“, „Väike neiu“, „Ära koo mu käpikuisse päikest“ – see on vaid väike loetelu Uno Loopi meeldejäävast repertuaarist, mis jäävad publiku südamesse.
Tema loominguga on ilmunud arvukalt heliplaate, Eesti Televisiooni poolt on salvestatud tema tegevusest mitu kontsertfilmi. Peale muusikalise tegevuse, on ta kogu aeg tegelenud ka võistlusspordiga, mis näitab Uno Loopi mitmekülgsust. Tema nimel on Eesti meistritiitel poksis, ta harrastas triatloni ning oli triatloniklubi 21.CC asutaja.
Uno Loop oli üheks Eesti Esitajate Liidu asutajatest. Ligi 20 aastat tegutses ta Eesti Esitajate Liidu juhatuse liikmena, olles pühendunud lauljate huvide edendamisele.
Uno Loopile on Esti Vabariigi presidendi poolt omistatud 2001. aastal Valgetähe teenetemärk.
Jääme mäletama Uno Loopi kui andekat muusikut, head kolleegi ja sõpra.
Avaldame sügavat kaastunnet Uno lähedastele.

Eesti Esitajate Liit

EEL üldkoosolek

MTÜ Eesti Esitajate Liit üldkoosoleku kokkukutsumise teade.

MTÜ Eesti Esitajate Liit üldkoosolek toimub 16. juunil 2021.a. kell 11.00 Tallinna Loomaaia auditooriumis, Ehitajate tee 150, Tallinn.

Päevakord:

  1. Päevakorra kinnitamine;
  2. Tegevusaruanne;
  3. 2020.a. majandusaasta aruande arutamine;
  4. 2020.a. majandusaasta aruande kinnitamine;
  5. Läbipaistvusaruanne;
  6. Juhatuse liikmete määramine;
  7. Muud küsimused;
  8. Sõnavõtud.

Ruumitäituvuse piirangu järgimise tagamiseks toimub sel aastal üldkoosolekust osavõtt eelneva registreerimisega. Registreerimine on avatud veebilingil http://bit.ly/eel2021 kuni 14.06.2021.

EEL-i liige, kes ei saa isiklikult üldkoosolekust osa võtta, võib anda lihtkirjaliku volituse üldkoosolekul osalemiseks ja tema nimel hääletamiseks enda esindajale, kelleks võib olla mõni teine EEL-i liige. Iga EEL-i liige võib volituse alusel hääletada ühe puuduva liikme eest. Volituse blankett on leitav siit.

EEL-i liikmetel, kes on saanud teiselt EEL-i liikmelt volikirja üldkoosolekul esindajana tegutsemiseks, palume volikiri edastada EEL-ile hiljemalt esmaspäevaks, 14. juuniks 2021 EEL e-posti aadressile eel@eel.ee

Lisainformatsioon: Eesti Esitajate Liit, Paldiski mnt 96a, 13522 Tallinn, tel: 6 50 51 71, e-post: eel@eel.ee

 

Esitajad vajavad võõrandamatut õigust hüvitisele

Mida tähendab võõrandamatu õigus hüvitisele?

Vastavalt direktiivi 2019/790 (DSM-direktiiv) artiklile 18 peaks liikmesriigid tagama, et autoritel ja esitajatel on õigus saada “õiglast ja proportsionaalset tasu”, kui nad on üle andnud oma loomingu kasutamise ainuõiguse.

Võõrandamatu õigus hüvitisele tähendaks, kui vastav õigus autoriõiguse seadusesse lisada, et muusikutel ja teistel esitajatel on õigus saada hüvitist proportsionaalselt nende loomingu esitamisega muusikateenustes, näiteks Spotify ja Apple Music. Esitaja, kelle loomingut on voogedastuse kaudu kasutatud (kuulatud) miljon korda, on õigustatud saama 10x kõrgemat hüvitist kui esitaja, kelle loomingut on kasutatud 100.000 korda. Sarnane lahendus on Hispaanias juba edukalt kasutusel ja on tegelikult ainus alternatiiv tänasele aegunud korrale, kus muusikud ja artistid ei saa oma õigusi teostada.

Riigikogu on menetlemas autoriõiguse direktiivide ülevõtmise eelnõud ja vastavad muudatused peaks eelnõu kohaselt jõustuma 07.06.2021. Seega on Riigikogu otsustada, milline saab olema tuleviku regulatsioon ja milliseid muudatusi toob see kaasa esitajate, nii näitlejate kui ka muusikute, jaoks.

Viltused kompensatsioonimehhanismid

Usume, et praeguste vildakate kompensatsiooni mehhanismidega toime tulemiseks on aeg kehtestada esitajatele võõrandamatu õiguse hüvitisele. Suurem osa muusikutest ei saa tänapäeval muusika voogesitusteenuste kasutamise eest mingit tasu või on neile makstav tasu väga väike. Kui üha suurem osa muusika tarbimisest on liikunud lihtsalt voogedastus platvormidele, tähendab see muusikute jaoks ka üha piiratumaid võimalusi teostada oma õigusi teistes kasutusvaldkondades, kus muusika tarbimine on langenud. Olukord on esitajate jaoks juba täna murettekitav ja võib ilma mõistliku õigusliku lahenduseta veelgi halveneda.

Uued ärimudelid halvendavad esitajate olukorda

Olukord on halvenenud seoses uute tehnoloogiate ja ärimudelite kasutuselevõtuga, mis seab muusikud ebasoodsasse olukorda, ilma et neil oleks võimalik sellele vastu olla. Võim on globaalsete voogedastus platvormide käes ja mängureegleid dikteerivad suured fonogrammitootjad – sellises olukorras ei ole esitajal mingit võimalust läbirääkimistel oma tingimustega osaleda, kogu süteem on suurte tegijate poole kaldu. Üksiktegijal on sellises olukorras praktiliselt võimatu oma huvide eest seista.

Võõrandamatu õigus hüvitisele kehtestamine tähendaks, et muusikaga tegelevad inimesed saaksid teatava osa oma sissetuleku platvormidel toimuvast kasutamisest ja see looks neile veidi paremad võimalused muusikaga tegelemiseks. Kui platvormi kasutajate poolt makstavad tasud jaotuvad peamiselt fonogrammitootjatele ja voogedastusteenustele, on ka kultuurielu viletsam. Seega on võõrandamatu õigus hüvitisele ka kultuurielu jaoks samuti oluline.

EEL soovib:

  • Sõltumata sellest, kas ja mis tingimustel esitajale salvestuse eest tasu maksti, on tal võõrandamatu õigus täiendavale tasule, kui tema loomingut kasutatakse platvormidel;
  • Vastava õiguse teostamine peab toimuma läbi kollektiivse esindamise organisatsiooni;
  • Tasu peab maksma isik, kes teeb loomingu üldsusele kättesaadavaks (platvorm).

EEL ja meie partnerorganisatsioonid teistes ELi riikides usuvad, et DSM direktiivi artiklit 18 on kõige mõistlikum rakendada viisil, mis tagab võõrandamatu hüvitise saamise õiguse esitajatele, kelle esitus tehakse kättesaadavaks Internetis tellitavate teenuste kaudu. Seda õigust kohaldatakse olenemata sellest, kas algselt esitaja varalised õigused fonogrammitootjale üle andnud ühekordse hüvitise või litsentsitasu eest.

Võõrandamatu õigus hüvitisele peab seega tagama esitajale sissetuleku, mille üle ei saa fonogrammitootja läbi rääkida, ega endale jätta. Seda kogutakse platvormidelt ja makstakse läbi kollektiivse esindamise organisatsiooni otse esitajatele.

Kas soovite rohkem teada saada? Järgmised lehed sisaldavad põhjalikku materjali:

Tulemused uuringust, mida esitajad arvavad oma võimalustest hüvitist saada

Faktid võõrandamatu õiguse kohta Hispaanias

Uurimus võõrandamatu õiguse kohta Hispaanias

Artistide pöördumine Boris Johnsoni ja Suurbritannia valitsuse poole

Sir Paul McCartney, Annie Lennox, Lily Allen, Robert Plant, Jimmy Page, Chris Martin Coldplay’st ja paljud teised, kokku 150 ülemaailmselt tuntud artisti saatsin 20. aprillil pöördumise peaminister Boris Johnsoni ja Suurbritannia valitsusele, et tagada õiglane tasu striiming teenuste puhul.

Raadiojaamade poolt makstavad tasud kogutakse ühingu (Suurbritannias PPL) poolt kokku, jaotatakse põhimõttel 50% esitajatele ja 50% fonogrammitootjatele ning esitajate tasude väljamaksed tehakse otse esitajatele. Striiming teenuste puhul makstakse tasu fonogrammitootjatele ja esitajateni jõuab sellest vaid väga väike osas.

Lisainfo ja pöördumise tekst on leitav siit.

Riigikogu menetluses on Autoriõiguse seaduse muutmise seadus (autoriõiguse direktiivide ülevõtmine) mis käsitleb nii platvormide teemat kui ka autorite ja esitajate õigust saada proportsionaalset tasu. Kuigi Vabariigi Valitsuse poolt esitatud eelnõus sellist õigust ette ei nähta,  oleks Riigikogul võimalik direktiivi ülevõtmisel vastavad õigused jõustada.

Loovisikute ja loomeliitude seaduse muudatused jõustuvad 18.04.2021

Loovisikute ja loomeliitude seaduse ning sotsiaalmaksuseaduse muudatused, mis Riigikogu poolt heaks kiideti 14. aprillil, jõustuvad 18.04.2021.

Muudatusega nähakse ette, et loometoetuse reservi võib erandjuhul suurendada riigieelarvest või valitsuse selleks eraldatud vahenditest, kui riigieelarvest tavapäraselt eraldatud summast loometoetuste maksmiseks ei piisa. Nüüd on Kultuuriministeeriumil võimalik loometoetusteks täiendavalt suunata 8,5 miljonit eurot.

Toome siinkohal välja loovisikute jaoks olulisemad muudatused, mis kehtivad perioodil 18.04.2021-31.12.2021:

  • Toetuse korduvaks taotlemiseks ei pea ootama – Loometoetuse korduvaks taotlemiseks ei pea eelmise toetuse maksmise ajavahemiku lõppemisest olema möödunud vähemalt 2 (kaks) aastat.
  • Lubatud tulu taotlemisele eelneval kuul tõstetakse kuni 584 euroni – 18. aprillis kuni 31. detsembrini 2021 oleks vabakutselisel loovisikul õigus taotleda loometoetust ka juhul, kui ta on loometoetuse maksmisele eelnenud kuul saanud ebaregulaarset tulu võlaõigusliku lepingu alusel kuni 584 € brutosummas /kuus. Tingimus kehtib ainult sissetulekute osas, mis on saadud peale muudatuste jõustumist (st. perioodil aprill-detsember 2021). Enne muudatuste jõustumist saadud tulu osas kehtib jätkuvalt 292 € suurune tulu piirmäär. Jätkuvalt ei ole võimalik loometoetust määrata isikutele, kelle on tööleping (sh. osalise koormusega) või kes õpib statsionaarses õppes.
  • Lubatud tulu toetuse saamise perioodil tõstetakse kuni 584 euroni – 18. aprillist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 kehtib säte, mille kohaselt tulu hulka ei arvata loovisikule laekuvat ebaregulaarset sissetulekut, mille suurus ei ületa 584 € brutosummas /kuus.

Loometoetuse taotleja peab jätkuvalt vastama loovisikute ja loomeliitude seaduse §-s 3 toodud tunnustele ja § 16 tingimustele. Loometoetuse taotlemise kohta rohkem infot leiab EEL-i kodulehelt http://www.eel.ee/et/esitajad/loometoetused/.

Töötasu hüvitis FIE-le loometoetuse saamise ajal

Eesti Töötukassa maksab töötasu hüvitist makstakse töötajatele, kelle tööandja tegevus on COVID-19 haiguse tõkestamiseks kehtestatud piirangute tõttu märkimisväärselt häiritud. Hüvitist saavad taotleda ka füüsilisest isikust ettevõtjad, kelle ettevõtlustulu oli 2020. aastal vähemalt 50 protsendi võrra väiksem kui 2019. aastal. FIE hüvitise suurus on 584 eurot kuus.

Kultuuriministeerium on seisukohal, et FIE-del on õigus samaaegselt saada loometoetust ja töötasu hüvitist.

Töötasu hüvitise taotlemise info on leitav siit.

Erakopeerimise hüvitamine suureneb

01.04.2021 jõustuvad autoriõiguse seaduse (AutÕS) muudatused, millega uuendatakse isiklikul otstarbel tehtavate koopiate hüvitamise süsteemi. AutÕS § 27 kohaselt peab kogutav tasu tagama autoritele, esitajatele, fonogrammitootjatele ja filmi esmasalvestuse tootjatele õiglase hüvitise selle kahju eest, mis neile hinnanguliselt tekib erakopeerimise erandi tõttu. Erakopeerimise erandi alusel on eraisikutel lubatud teha koopiaid (nt. muusikast, filmidest) ja õiguste omajad peavad selle eest saama õiglast hüvitust. Seaduses on toodud loetelu, milliste salvestusseadmete ja vahendite eest tasu tuleb koguda ja Vabariigi Valitsus on oma määrusega kehtestanud järgnevad tasu määrad:

Süle- või tahvelarvuti – 3,5 € / tk
Lauaarvuti – 3,5 € / tk
Nutitelefon, MP3/MP4-mängijaga mobiiltelefon – 3,5 € / tk
Salvestusfunktsiooniga teler – 4 € / tk
Optilisele andmekandjale salvestav heli- või videosalvestusseade, v.a arvutiga integreeritud seadmed – 3 € / tk
Sisemäluga MP3/MP4-mängija – 3 € / tk
Väline kõvaketas – 3 € / tk
USB-mälupulk – 0,5 € / tk
Mälukaart – 0,5 € / tk
Optiline andmekandja (nt. CD-R) – salvestuseta 0,03 € / tk

Justiitsministeeriumi prognooside kohaselt peaks uued erakopeerimise tasu määrad tagama õiguste omajatele kokku aastas 1,9 miljoni suuruse hüvitise. Tasu kogujaks aastatel 2021-2023 on EAÜ. Tasu makstakse autoritele, esitajatele, fonogrammitootjatele ja filmi esmasalvestuse tootjatele läbi ühingute, jaotuskava kinnitab justiitsminister.