Riikliku kultuuri elutööpreemia pälvivad Olav Ehala, Sirje Helme ja Arvo Valton (Vallikivi)

Elutööpreemia laureaat, helilooja ja pianist Olav Ehala on Eesti tuntumaid, mängitumaid ja armastatumaid heliloojaid, kelle looming on suutnud võita nii muusikaekspertide kui ka tavainimeste südamed. Ehala äärmiselt kaalukas elutöö sisaldab säravat heliloomingut, etteasteid ereda lavamuusikuna, olulist panust pedagoogina ning ka ennastsalgavat ja pikaaegset tegevust Eesti Heliloojate Liidu esimehena. Muljetavaldav on ka Olav Ehala poolt salvestatud esituste nimekiri, mis koosneb ligi poolest tuhandest teosest.

Lisaks Olav Ehalale said elutööpreemia kunstiajaloolane ja muuseumijuht Sirje Helme  ja kirjanik, luuletaja, stsenarist, tõlkija ja publitsist Arvo Valton (Vallikivi).

EEL soovib tunnustada ja õnnitleda elutööpreemia laureaate.

Kare Kauks, Raivo Tafenau ja Jaan Sööt saavad presidendilt teenetemärgi

Vabariigi President tunnustab iseseisvuspäeva eel 151 inimest riigi teenetemärgiga. Muusika ja heliloomingu valdkonnas tunnustatakse teenetemärgiga Eesti Esitajate Liidu liikmeid muusikaõpetajat, lauljat ja muusikapedagoogi Kare Kauks’i ning saksofonist, akordionist, ansamblijuht ja jazzmuusik Raivo Tafenau’d ja ansamblitest Jäääär, Lindpriid ja Pantokraator tuntud muusikut ja laulukirjutajat Jaan Sööt’i.

Teenetemärgi saavad ka Eesti Rahvusmeeskoori juht, dirigent Mikk Üleoja; Tallinna Muusika- ja Balletikooli MUBA kontsertmeister Meeli Ots, kes on pühendanud oma elu noorte muusikute toetamisele; Kose muusikakooli asutaja ja viiuliõpetaja ning rahvamuusikapidudel viiulikooride liigijuht ja assistent Juta Helilaid ja pärimusmuusika valdkonna eestkõneleja, pärimusmuusika õppelaagri Eesti ETNO ellukutsuja, rahvamuusik ja õpetaja Krista Sildoja.

EEL soovib tunnustada ja õnnitleda kõiki Vabariigi Presidendilt teenetemärgi saanud isikuid nende pikaajalise ja suure panuse eest.

RockFM-i kuulajad valisid Aasta Hümniks ansambel HND loo “Kõik ei saa korda”

Teist aastat valisid Rock FMi kuulajad Aasta Hümni. 4500 osalejaga hääletamisel võidutses kodumaises arvestuses vana hea HND looga “Kõik ei saa korda.” Välismaa lugudest hinnati parimaks Metallica If Darkness Had A Son”.

Kusjuures Metallica võidutses Rock FMi Aasta Hümnil ka 2022. aastal looga  “Lux Æterna”.

Eesti arvestuses teisele kohale tuli Ollie “Venom” ning kolmandale Ollie sõbrad ansamblist Bedwetters looga “Monsters”.

“See on 18 aastase tegutsemise jooksul esimene HND võit. Kusjuures “Kõik ei saa korda” oli selline lugu, mille puhul me mõtlesime, kas tuleb üldse plaadile või mitte. Oli viimane hetk ja küsisime endalt, kas on mingit demo veel, mida võiks proovida ja ma tõin välja enda tehtud demo,” kommenteerib loo sündi HND bassimees Tarmo Põiklik.

Aasta korraldajaks valis rokipublik Helitehase Tallinnas. “Helitehasest on saanud tõesti koht, kuhu promootorid toovad hea meelega oma välisartiste. Lisaks andis seal 2023. Aastal megashow täismajale ka ansambel HND. Tundub, et suured produktsioonid, millega artistid võtavad ju silmnähtavaid riske, siiski tasuvad ära, publik oskab hinnata sellist panustamist,” kommenteeris Aasta korraldaja võitu Rock FMi saatejuht Robert Kõrvits.

Kodumaist AASTA HÜMN võitjat ootavad ees rahalised preemiad – Eesti Autorite Ühing on välja pannud 2000 eurot ja Eesti Esitajate Liit stipendiumi summas 2000 eurot, lisaks paneb Rock FM omalt poolt välja 2000 euro eest klipireklaami mahtu.

Samuti hindame kõrgelt ka rokiskeene sündmuste korraldajaid, kes aastaringselt Rock FMi kuulajatele olulisega tegelevad. Aasta Korraldajat premeerib Rock FM 2000 euro suuruse klipireklaami mahuga.

Eesti Raskemuusika Liit paneb omalt poolt ka välja 500-eurose loomestipendiumi Rock FMi Aasta Hümni edetabelis kõige kõrgemale positsioonile jõudnud artistile, kes on Eesti Raskemuusika Liidu liige.

Aasta Hümn 2023

Eesti TOP10

  1. HND – Kõik ei saa korda
  2. OLLIE – Venom
  3. Bedwetters – Monsters
  4. DND – Endiselt on Alles
  5. The Belka – Hirm
  6. Teravmoon – Probleemid ja Pelmeenid
  7. Vennaskond – Rockerid
  8. Mandoterror – Vannutud vanne
  9. Mört – Un-Drus
  10. Külmking – Vanapagan

Välismaine TOP10

  1. Metallica – If Darkness Had A Son
  2. Linkin Park – Lost
  3. Foo Fighters – Under You
  4. Maneskin feat. Tom Morello – Gossip
  5. Lord of The Lost – Cha Cha Cha
  6. Blink 182 – One More Time
  7. The Beatles – Now and Then
  8. The Rolling Stones – Angry
  9. Bring Me The Horizon – Lost
  10. Ghost – Spillways (feat Joe Elliott)

Tasu määrade muudatused

Alates 2024. aastast muutuvad fonogrammide avaliku esitamise tasu määrad klienditeeninduse valdkonnas, mis on püsinud muutumatuna viimased 7 aastat.

Uute, klienditeeninduse valdkonnas alates 1. jaanuarist 2024 kehtivate tasu määradega saab tutvuda Eesti Esitajate Liidu kodulehel http://www.eel.ee/et/klienditeenindus/

Sõlmitud lepingud kehtivad edasi, muudatus mõjutab ainult rakendatavaid tasu määrasid.

EEL on klienditeeninduse tasu määrade muudatused kooskõlastatud Eesti Kaupmeeste Liiduga, mis on suurim kaubanduse valdkonna esindusorganisatsioon.

Lisaks klienditeeninduse valdkonnale kehtivad alates 01.01.2024 uued tasu määrad järgmistes valdkondades:
Segaüritused
Koolitus, konverents
Mess ja näitus
Muuseum, kunstinäitus, raamatukogu
Töökohad

Kõikide kehtivate või tulevikus kehtima hakkavate tasu määradega on võimalik tutvuda http://www.eel.ee/et/muusika-kasutajad/litsentsitasu-maarad/

EEL üldkoosoleku kokkukutsumise teade

MTÜ Eesti Esitajate Liit üldkoosolek toimub 19. juunil 2023.a. kell 11.00 Tallinna Loomaaia auditooriumis, Ehitajate tee 150, Tallinn.

Päevakord:

    1. Päevakorra kinnitamine;
      2. 2022.a. majandusaasta aruande arutamine;
      3. 2022.a. majandusaasta aruande kinnitamine;
      4. Läbipaistvusaruanne / tegevusaruanne;
      5. Sõnavõtud ja küsimused.

    Lisainformatsioon: Eesti Esitajate Liit, Paldiski mnt 96a, 13522 Tallinn, tel: 6 50 51 71, e-post: eel@eel.ee

    Kuidas tulla

    NB! Tallinna Loomaaia Keskonnahariduskeskuse auditoorium asub Läänevärava juures (ligipääs Ehitajate teelt, st. Õismäe poolne sissepääs).
    Ühistranspordiga tulles peatus Meistri, Nurmenuku või Karikakra: nt buss nr 10, 12, 16, 26, 27, 28, 37, 41, 42, 43 ja 45;
    Autoga tulles on võimalik kasutada tasulist parklat (2 €/päev)

    VAATA VÄRAVATE ASUKOHTI KAARDIL

EEL-i liige, kes ei saa isiklikult üldkoosolekust osa võtta, võib anda lihtkirjaliku volituse üldkoosolekul osalemiseks ja tema nimel hääletamiseks enda esindajale, kelleks võib olla mõni teine EEL-i liige. Iga EEL-i liige võib volituse alusel hääletada ühe puuduva liikme eest. Volituse blankett on leitav siit.

EEL-i liikmetel, kes on saanud teiselt EEL-i liikmelt volikirja üldkoosolekul esindajana tegutsemiseks, palume volikiri edastada EEL-ile hiljemalt neljapäevaks, 15. juuniks 2023 EEL e-posti aadressile eel@eel.ee

Autoriõiguste seminar: seadusandja võiks tehisintellekti regulatsiooniga oodata

20. aprillil toimus arhitektuurikeskuses Eesti Rahvusraamatukogu korraldatud autoriõiguste seminar „Paberraamatust tehistaibuni. Autoriõiguslikke küsimusi analoog- ja digikeskkonnas“ toimus 23. aprillil peetava rahvusvahelise raamatute ja autoriõiguste päeva tähistamiseks.  Ettekannetega esinesid Ainiki Väljataga Autorihüvitusfondist, Kärt Nemvalts Justiitsministeeriumist, Ivo Mahhov Välisõigusabi Advokaadibüroost ja Priit Lätt PwC Legalist, Mari Must Ellex Raidla Advokaadibüroost ja Rita Enna Eesti Rahvusraamatukogust. Videotervituse saatis Copyright Agent A/S (Taani) esindja Henrik Eggert ja ettevõtte tegevust tutvustas nende esindaja Maris.

Aruteluringis vahetasid mõtteid Peeter Mõtsküla Trinitist ning Helery Maidlas ja Olivia Kranich Sorainenist. Lisaks rikastasid oma mõtetega seminari Heli Künnapas ja Haldi Välimäe. Vestlusringe juhtis Eesti Esitajate Liidu tegevjuht Urmas Ambur.

Seminaril tõdeti, et seadusandja ei peaks kiirustama tehisintellekti regulatsiooniga. Urmas Ambur ja vandeadvokaadid Olivia KranichHelery Maidlas ning Peeter Mõtsküla leidsid ühisel arutelul „AI≠IO ehk tehisintellekti ja intellektuaalomandi vastasmõjudest ja koostoimest”, et settimist vajavad ühiskonnas mitmed olulised küsimused. Autoriõiguste kaitse on muutumas tehisintellekti ja intellektuaalse omandi suhtes veelgi nüansirikkamaks.

Seminaril toimunud arutelu osalised olid ühisel seisukohal, et nii Eestis kui mujal maailmas oleme seismas võimaluste ees teha tehisintellekt inimesele kasulikuks. Kuidas seda teha õiguse vaatenurgast nii, et ka autoritel jätkuks tahet luua uusi väärtusi ning töö eest on võimalik saada õiglast tasu. See ei ole juriidikas küll uus küsimus, aga kiirete arengute tõttu tehnoloogias põimub küsimus paljude teiste valdkondade ja nende sees toimuvate muudatustega.

Täna usume, et tehisintellekti info haare lõpeb peamiselt veel seal, kus tekstid või info pole enam avalikud. Inimene pääseb ligi palju suuremale ja sageli ka väärtuslikumale infole, kui laenutab raamatuid ja külastab piiratud ligipääsuga andmebaase. Kui aga tehisintellektil on võimekust töötada läbi sadu kordi kiiremini infot, võimaldab ta ühiskonnale suuremat kasutegurit. Tahes tahtmata mõtleb inimene, et kuidas saada abimehe toel efektiivsemaks.

Õigus tasule oma loomingu eest on kirjanikel, illustraatoritel, kirjastajatel, kunstnikel, fotograafidel, teadlastel. Loetelu on pikem, sest isiklike ja varaliste õigustega autoriteks võivad olla kõik inimesed, kes on autoriõiguse mõistes loonud teose. Vaid inimene saab luua autoriõiguste kaitse all olevat teost. AI loodud teos ei ole seaduse mõistes intellektuaalne omand.

Piiride ületamine

Kui tehisintellektist vestluspartner kasutab võrgus kättesaadavat infot ilma viideteta, sisaldub selles enamuse vaatest kõigest korrektsuse küsimus, mis tänasele kasutajatele jääb sageli probleemina veel märkamatagi. Vaid üksikute ekspertide jaoks võib see olla huvitav küsimus, et mismoodi erineb olukord sellest, kui kirjanik loob tekste teiste autorite lugemisest saadud mõtete toel ja tehisintellekt ammutab ideid miljonist dokumendist, et inimesele rahuldust pakkuv vastus kokku panna?

Võrgu andmebaasid on omaette peatükk mastaapses autoriõiguse temaatikas. Andmemaht kasvab. Andmebaaside omanike arv kasvab. Teoste koosseis on sageli piiriülene. See kõik nõuab arvestamist rahvusvahelise õigusega ning seda konkureerivates tingimustes nö kontinentide vahel.

Lahendamist vajavad mitmed küsimused tuleviku vaatenurgast. Kui tehisintellekt pakub veel inimkäe pikendusena loomingulist rõõmu, siis suure tõenäosusega kaob mänguline meeleolu siis, kui tehisintellektist peaks saama autor intellektuaalse omandi tähenduses. Me ei taha mõelda, et temas on võimekus tegutseda ilma inimkonna kogutud tarkusele toetumata. Võibolla on järgnev nali liiga must huumor, aga loojate jaoks on lahendus hakata tehnoloogia ettevõtete aktsionärideks, et mingigi tasu saada.

Inimloomingu autorid peavad saama oma töö eest õiglast tasu. Intellektuaalse omandi küsimused tehisintellekti saabumise kontekstis muutuvad veelgi enam ühiskonnas olulisteks. Vaatamata sellele ei maksa õigusregulatsiooni loomisel kiirustada. Kuigi alates 1939. aastast on üheks ühiskondlikuks mureks olnud Eestis autoriloomingu kaitsmine tehnoloogia eest, on vaja taas justkui astuda esimene samm ning nüansirikkas uues olukorras vaadata teemale peale tervikpildis. Läheb aega nii palju kui läheb, aga seadusandjal on kaitsta vaja inimest ning selle juures tagada kultuuri kestvus, julgeolek ja loomevabadus, millele saab põhineda edukas majandus.

Teised teemad ja seminari salvestus

Autoriõiguste päevale pühendatud seminaril kõneldi laenutustasudest, autorilepingutest, autori pärandi küsimustest, fotode õigesti kasutamisest ja rikkumiste tuvastamistest tehisintellektiga.
Seminari kõikide ettekannetega saab videos tutvuda rahvusraamatukogu Youtube kanalil.

Raamatute ja autoriõiguste päeva eesmärgiks on julgustada avastama lugemise mõnusid ja tõsta inimeste austust kirjanike vastu, kes on oma teostega andnud edasi inimlikkuse sotsiaalset ja kultuurilist progressi. Esmakordselt tähistati seda päeva 1995. aastal UNESCO peakontoris Pariisis.

FOTOGALERII
Autor Aron Urb/ Eesti Rahvusraamatukogu

Allikas: Eesti Rahvusraamatukogu

Kuldne Plaat 2023

Kuldne Plaat auhinnagala toimus 27. märtsil Kadrioru lossis. Eesti Autorite Ühingu ja Eesti Esitajate Liidu kogutud andmete alusel anti Kuldsed Plaadid üle üheteistkümnes põhikategoorias, lisaks andis Fairmus üle eriauhinna. Auhinnagala kombe kohaselt lõikasid popstaarid ühiselt lahti Kuldse Plaadi suure tordi.

Auhinnad pälvisid:
“Aasta Raadiohitt 2023” – „MIRAAŽ” STEFAN

“Aasta Uustulnuk 2023” – STEFAN

“Aasta Plaadifirma 2023” – HITIVABRIK

“Aasta Esitaja 2023” – HENDRIK SAL-SALLER

“Aasta Autor 2023” – STEN SHERIPOV

“Aasta Autor Internetis 2023” – SYN COLE

“Aasta Naisartist 2023” – RITA RAY

“Aasta Meesartist 2023” – HUNT

“Aasta Ansambel 2023” – NAISED KÖÖGIS

“Aasta Album 2023” – „NOSTALGIA“ HUNT

Eriauhind “Fairmus Aasta Artist 2023” – NUBLU

“Panus Eesti muusikasse” – 2 QUICK START

Lisainfo ja fotod: www.kuldneplaat.ee


Ants Liigus / Kuldne Plaat 2023

EEL saavutas kohtuvõidu JJ-Street tantsukooli üle

Korduvalt Riigikohtuni jõudnud vaidluse lõplik otsus kinnitas: muusika kasutamisel tantsutreeningute läbiviimiseks tuleb tasu maksta.

Riigikohus otsustas, et ei võta menetlusse MTÜ Urban Style (JJ-Street tantsukool) poolt esitatud kassatsioonikaebust ja sellega jõustus varasem ringkonnakohtu otsus. Kohtuotsuse kohaselt peab Urban Style tagasiulatuvalt tasuma fonogrammide kasutamise eest ja hoiduma edaspidi ilma tasu maksmiseta muusika kasutamisest, mille osas on Eesti Esitajate Liidul esindusõigus.

Ringkonnakohus tugines oma otsuses muuhulgas autoriõiguse seaduse paragrahvis 72 toodule, mis sätestab, et kui ärilisel eesmärgil avaldatud fonogrammi kasutatakse üldsusele suunamiseks, siis on teose esitajal ja fonogrammitootjal õigus saada õiglast tasu.

„Üle kuue aasta kestnud kohtuvaidlus Eesti Esitajate Liidu ja JJ-Street tantsukooli vahel lõpetab ebavõrdse kohtlemise, kus enamus spordi- ja tantsuklubisid tasuvad autoriõiguse seaduse kohaselt muusika kasutamise eest oma tegevuste läbiviimisel, kuid mõned mitte,“ tõdes Eesti Esitajate Liidu tegevjuht Urmas Ambur.

Pikaks veninud kohtuvaidluse sisuks oli küsimus – kas tantsukool, mis kasutab treeningute läbiviimiseks teiste isikute poolt loodud muusikat, peab muusika kasutamise eest vastavalt autoriõiguse seadusele tasu maksma või mitte.

Eesti Esitajate Liit (EEL) oli seisukohal, et tantsukool kasutab oma treeningute läbiviimiseks muusikat ja sellega kaasneb tasu maksmise kohustus. Nõutava tasu suurus oli igati mõistlik ja oleks moodustanud tantsukooli käibest alla 0,5%. Arvestades muusika olulisust tantsimisega seotud tegevuste läbiviimisel oleks tegemist olnud tagasihoidliku kuluga, võrreldes kasutatud muusika loomisse investeeritud aja ja vahenditega.

Tantsukool rõhus erandile
JJ-Street tantsukool oli seevastu seisukohal, et neile laienevad kõik autoriõiguse seaduses toodud erandid ja mingit tasu maksmise kohustust neil ei ole. Erandid on seotud peamiselt haridusasutuste toimuva õppetegevusega. Hiljem asusid nad väitma, et kasutavad treeningute läbiviimisel ainult enda poolt loodud või tellitud muusikat, mille õiguste omajaid EEL ei esinda.

EEL’i kohtumenetluses esindanud Advokaadibüroo TRINITI vandeadvokaat ja partner Klen Laus selgitas, et tegemist oli suures ulatuses pretsedentvaidlusega, mistõttu jõudis asi ka ühe menetluse raames tervelt kolm korda Riigikohtu lauale. Samuti lõi see menetlus laineid väljaspool Eestit, pälvides mh Managing IP 2022 aasta Eesti mõjukaima kohtuvaidluse tiitli. Ta lisas: „Usun, et kohtu põhjendused aitavad tuua olulist selgust mitte ainult konkreetse küsimuse lahendamisel, vaid võimaldavad kollektiivse esindamise organisatsioonidel senisest paremini kaitsta oma esindatavate õigusi“.

„Kindlasti andis pikk kohtuvaidlus EEL-ile juurde kogemust, kuidas saame oma tegevusi veelgi paremini korraldada,“ sõnas Urmas Ambur. „Meil on üle tuhande kliendi, sh. spordiklubid ja tantsukoolid, kes väga hästi mõistavad, et muusika ei teki iseenesest, see on kellegi looming, töö ja investeering. Muusika kasutamine oma ettevõtluse edendamise eesmärgil toob autoriõiguse seaduse alusel kaasa tasu maksmise kohustuse, mida EEL aitab täita. Käitumist, kus mõni isik, kes soovib oma tegevusega rohkem teenida, jättes muusika kasutamise eest tasumata, ei peaks muusika ja kultuuri heast käekäigust huvitatud ühiskond tolereerima,“ tõdeb Ambur.

Tingimused vaieldi selgemaks
Kohtuvaidluse käigus said oluliselt selgemaks ka tingimused, millisel juhul saab haridusasutus oma tegevuses tugineda autoriõiguse seaduse paragrahvis 22 sätestatud vaba kasutuse erandile, mis näeb ette võimaluse, teatavate tingimuste järgimisel, kasutada teiste isikute loomingut ilma tasu maksmata. Kohtuotsusest sai üheselt selgeks, et erandi kõikide tingimuste mittetäitmisel ei saa sellele tugineda. Seda isegi juhul, kui osad tingimused on täidetud.

Jõustunud kohtuotsuse kohaselt suunas JJ-Street EEL-i poolt esindatavate isikute poolt avaldatud fonogramme üldsusele ilma tasu maksmiseta. Selline tegevus oli õigusvastane ja tekitas EEL-i poolt esindatavatele esitajatele ja fonogrammitootjatele kahju. Nüüd peab tantsukool tagantjärgi tasuma perioodil 2014-2016 kasutatud muusika eest, kokku üle 3000 euro. Riigikohus on oma 17.06.2021 otsuses leidnud, et sellist summat ei saa pidada ilmselgelt ebaõiglaselt suurteks, arvestades JJ-Street tantsutundide mahtu ja muusika olulisust tantsimisel. Lisaks jäid  tantsukoolile tasuda viivised ja nende poolt kohtumenetluse käigus tehtud kulutused advokaatidele, mis ulatusid kümnetesse tuhandetesse eurodesse.

„Ajalises vaates oli antud vaidluse puhul tegemist arvatavasti ühe pikema vaidlusega autoriõiguse valdkonnas. Kohtuasi oli lisaks maakohtule arutusel kolmel korral ringkonnakohtus ja kolmel korral Riigikohtus (viimast MTÜ Urban Style kaebust ei võetud enam menetlusse)“, selgitab EEL tegevjuht Urmas Ambur.

Tantsukoolid, kes varasemalt olid äraootaval seisukohal, saavad nüüd kohtuotsusest kinnitust, et muusika kasutamine tantsutreeningute läbiviimiseks eeldab lepingu sõlmimist ja tasu maksmist. Sisuliselt on tegemist olukorraga, kus võidavad kõik osapooled – muusika kaasabil saab areneda tantsukultuur ja tantsutreeningute läbiviijate kaasabil muusika.

Teavitamiskohustus

Hea esitaja, kui oled osalenud fonogrammi salvestamisel, aga ei oma hilisemat ülevaadet, kuidas Sinu esitust on fonogrammitootja poolt või tema loal kasutatud, siis nüüd on see olukord muutunud.

Alates eelmise aasta algusest on autoriõiguse seaduses sätted (AutÕS § 49¹), mis panevad fonogrammitootjale kohustuse anda esitajale iga aastast aruannet, mis muuhulgas peab sisaldama infot, kui palju fonogrammitootjale on fonogrammi kasutamise eest tasu makstud (nt. Spotify poolt).

Aruande esitamise (ehk teavitamise) kohustus kehtib olenemata sellest, millise „kasutuslepingu“ pooled on sõlminud või kas üldse on kirjalik lepingut sõlmitud. See kehtib nii litsentsilepingute kui ka õiguste üleandmise lepingule (õiguste loovutamine).

Allpool on antud lühike ülevaade, mida esitajad peaksid aruande saamise õigusest  teadma ja millised võimalusi see neile, läbipaistvuse suurendamise eesmärgil, tagab.

Aruande peamised põhimõtted:

  • Aruande vorm –  aruanne tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt. e-posti teel);
  • Aruande sagedus – aruanne tuleb esitada vähemalt kord aastas;
  • Aruande sisu – aruanne peab sisaldama detailset ülevaadet vähemalt järgnevas mahus:
  • Ülevaade fonogrammi kõikide esmaste kasutusviiside kohta, kus fonogrammitootja on tasu saanud (levitamine CD-l, Spotify, reklaamid vms.).

NB! Fonogrammide teisene kasutamine raadios, televisioonis ja avalik esitamine (restoranis, kaupluses jne) on hõlmatud EEL-i lepinguga ja selle kohta fonogrammitootja aruannet saatma ei pea;

  • Ülevaade kogu saadud tulu (mitte ainult kasumi) kohta;
  • Ülevaade esitajal saada oleva (makstava) tasu kohta;
  • Ülevaade peab hõlmama kogu maailmas toimunud kasutusi;
  • Kui õiguste kasutamiseks on sõlmitud all-litsentsilepinguid ja fonogrammitootjal ei ole olemas kogu eelpool toodud teavet, on esitaja õigus nõuda vastavat teavet all-litsentsisaajalt;
  • Teave tuleb esitada viisil, mis on esitaja jaoks arusaadav ning see peaks võimaldama tulemuslikult hinnata asjaomaste õiguste majanduslikku väärtust.
  • Aruande periood – aruanne peaks hõlmama infot kasutuste kohta, mis toimusid alates 07.06.2021 (autoriõiguse direktiivi jõustumise aeg). Esimene aruanne võib olla perioodi 07.06.2021 – 31.12.2021, järgmine 01.01.2022 – 31.12.2022 kohta. Edaspidi tuleb aruannet anda vähemalt kord aastas kalendriaasta kohta, seni kuni kasutamine jätkub.
  • Mõistlikkuse põhimõte – kui aruande kohustuse täitmine kujuneks esituse kasutusest saadava tuluga võrreldes teisele lepingupoolele ebamõistlikult koormavaks või kulukaks, tuleb aruanne esitada (piiratud) mahus, mille esitamist võib mõistlikult eeldada.
  • Saladuse hoidmise kohustus – esitaja peab hoidma saladuses neile aruande esitamisega teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on teisel lepingupoolel õigustatud huvi, eelkõige peab hoidma teise lepingupoole ärisaladust.

Kui algselt kokkulepitud tasu osutub ebaproportsionaalselt väikeseks võrreldes esituse kasutamisest tuleneva otsese või kaudse kogutuluga võib esitaja nõuda lepingu muutmist täiendava, asjakohase ja õiglase tasu saamiseks (AutÕS § 49²).

Ole oma esitaja õiguste suhtes hoolas ja sõlmi esituste salvestamisel alati leping. Seeläbi saada ise paremini tagada, et Sinu õiguseid järgitakse ja Sul on võimalus vastavate õiguste kasutamise eest tasu saada.

Loometöö tasustamise küsitlus

Kultuuriministeerium on tellinud Civitta Eesti AS-ilt rakendusuuringu “Loometöö tasustamine Eestis ja loomepalga mõju hindamine”. Vastused on sisendiks loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse protsessile. Uuringu tulemused peaks aitama kujundada Eesti loometöötajate tegevust majanduslikult kindlamaks ning erinevate valdkondade loometöö tasustamist õiglasemaks.

Küsitlusele saab vastata SIIN. See koosneb peamiselt valikvastustega küsimustest ja selle täitmine võtab aega ligikaudu 25 minutit.

Uuritakse töötamise vorme ja loometöö tasustamise praktikaid Eestis erinevate loomevaldkondade, sh eraldi ka helikunsti esindajate lõikes. Küsitlusele vastajate panus on äärmiselt oluline, sest see aitab paremini kajastada tegelikku olukorda muusika valdkonnas ning toetab kultuuri- ja loometöö väärtustamist ning tasustamist ja seeläbi ka erinevate loomealade jätkusuutlikkust üleüldiselt.