Riigikohus: muusika tasuta kasutamine võib toimuda ainult erandi tingimusi täites

Riigikohtu tsiviilkolleegium tegi tantsuklubi JJ Street, ärinimega Urban Style ja Eesti Esitajate Liidu vahelises vaidluses 27.11.2019 otsuse, millega tühistati varasem Tallinna Ringkonnakohtu otsus. Riigikohus saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule, sest tantsuklubi tahe muusikute tööd tasuta kasutada vajab paremat põhjendamist ja selgust, kas fonogrammide  kasutus klubi treeningutes vastab kõikidele autoriõiguse seaduses toodud tingimustele.

Riigikohus asus seisukohale, et maa- ja ringkonnakohus on jätnud hindamata Urban Style tantsutundides kasutatud muusikute fonogrammide kasutamise suurt mahtu. Samuti asjaolu, kas Urban Style tantsutrennid konkureerivad teiste tantsutrenne korraldavate äriühingute ja mittetulundusühingute treeningutega, mis oma äris on juba arvestanud  muusikute tasudega ega saa seaduses ette nähtud haridusasutuste erandile tugineda.

Riigikohus analüüsis põhjalikult, milliseid asutusi saab käsitleda õppeasutustena autoriõiguse seaduse § 22 mõistes ning andis selged suunised, millistele tingimustele peab õppeasutus ning tema tegevus muusika kasutamisel vastama.

“Oluline on rõhutada, et paljude tantsukoolide puhul ei räägi me ainult hariduse andmisest. Me räägime ettevõtlusest, mis iganes vormis see on ehk tantsukoolidest, kes tasu eest tantsutrenne annavad, sarnaselt spordiklubidele, ega järgi oma tegevuses kõiki seaduses sätestatud tingimusi,” täpsustas teemat Eesti Esitajate Liidu tegevjuht Urmas Ambur. Ta lisas, et rahalises vääringus käib jutt sentidest ehk 20-30 senti tunni eest tantsukoolidele, kes annavad tasu eest treeningtunde ning kasutavad salvestatud muusikat tundides, oma esinemiskavades ja kontsertidel. Suure tantsukooli käibest moodustab see vähem kui 0,5% ehk marginaalse osa.

Lisaks oli Riigikohus seisukohal, et kohtud on põhjendamatult jätnud hindamata, kas Urban Style tantsutundides fonogrammide kasutamine on vastavuses nende tavapärase kasutamisega ega kahjusta põhjendamatult autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate ehk esitajate ja fonogrammitootjate huve.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas Urban Style  muusikakasutuse puhul on täidetud kõik autoriõiguse seaduse nõuded, sh kas fonogrammide kasutamisel näidatakse ära vähemalt teose autori ja esitaja nimi või nimetus, kui see on kasutatud fonogrammil näidatud. Samuti peab ringkonnakohus hindama, kas Urban Style   kasutusega kaasnev õiguste omajate õiguste riive on autoriõiguse seadust arvestades põhjendatud.

Haridusasutustele laienev vaba kasutuse erand annab võimaluse õppetöös kasutada muusikat tuginedes seaduses toodud erandile. Samas on Riigikohtu otsuse kohaselt erandi kohaldamise üks kohustuslik eeldus, et fonogrammide kasutamisel näidatakse lisaks autori nimele ära ka vähemalt teose esitaja nimi. Sellise praktika järgimist ei ole Eesti Esitajate Liit siiamaani tuvastanud mitte ühegi kasutaja puhul. Riigikohus asus seisukohale, et sellise nõude täitmist peab tõendama isik, kes vastavale erandile soovib tugineda.

Taust:

Riigikohtusse jõudnud tsiviilvaidluses esitas MTÜ Eesti Esitajate Liit hagi MTÜ Urban Style vastu 5648 euro 76 sendi ja viivise saamiseks ning kostja kohustamiseks hoiduma fonogrammide kasutamisest tantsutundides hageja nõusolekuta ja tasu maksmata. Hagiavalduse järgi kasutab MTÜ Urban Style, mis haldab tantsukooli JJ-Street, fonogramme ärilisel eesmärgil ning peab maksma teoste esitajatele ja fonogrammitootjatele selle eest õiglast tasu. MTÜ Urban Style vaidles hagile vastu, tuginedes autoriõiguse seaduses sisalduvale erandile, mis võimaldab õppeprotsessis teoseid, esitusi ja fonogramme üldsusele suunata selle eest tasu maksmata.

Autoriõiguse seaduse (AutÕS) §-s 22 kehtestatud erand võimaldab teost ilma autori loata avalikult esitada, sama säte laieneb ka fonogrammidele. Riigikohus on varem selgitanud, et AutÕS § 22 eesmärk on võimaldada õpilastel hariduse omandamisel koguda mitmekülgseid kogemusi ning rakendada õpitud oskusi erinevate teoste esitamisel.

Euroopa Kohus on varasemalt leidnud, et kasutusviisid, mis vastavad teose kommertseesmärkidel kasutamisele, kahjustavad põhjendamatult teose esitajate õigustatud huve. Antud kohtuasjas oligi Eesti Esitajate Liit seisukohal, et MTÜ Urban Style tegevus on sisuliselt sarnane nende ettevõtetega, mis ei tegutse huvikoolidena.

Eesti Esitajate Liidus on üle 1400 liikme – muusiku ja esitaja. Lisaks esindab Eesti Esitajate Liit Eesti Vabariigis rohkem kui 350 000 välismaist esitajat.

Link Riigikohtu otsusele:

https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=2-16-17491/52

Tühja kasseti kohtuotsus: loomeinimestele on tekitatud varaline kahju, mis tuleb riigil hüvitada

Eile avaldas Tallinna Halduskohus otsuse tühja kasseti tasu hüvitise kohtuvaidluses, mis kinnitas taas kord Riigikohtu 2016. aasta lahendit, mõistes Eesti Vabariigil välja rekordilise hüvitisesumma. Kohus tõdes taas, et valitsus on rikkunud Euroopa Liidu õigust ning loomeinimestele on sellega tekitatud varaline kahju, sest Eestis puudub toimiv süsteem, mis tagaks autoritele, esitajatele ja fonogrammitootjatele õiglase tasu nende loomingu salvestamise eest moodsates nuti- ja digiseadmetes.

Üheksat loomeinimeste katusorganisatsiooni kohtus esindav vandeadvokaat Priit Lätt advokaadibüroost PwC Legal ütles, et tema jaoks on arusaamatu valitsuse ignorantsus Riigikohtu 2016. a otsuse täitmise suhtes ning lugupidamise puudumine Euroopa Liidu õiguse suhtes. “Loomeinimeste organisatsioonid on sunnitud Euroopa Liidu õigust maksma panema kohtu kaudu ning nii igal aastal, enam kui kümne aasta jooksul. Loodan, et eilne halduskohtu otsus annab nüüd lõpuks selge tõuke, et lähitulevikuks seadusandlus korda teha ja hüvitised tagada,” lisas Lätt.

Tallinna Halduskohus mõistis Eesti Autorite Ühingule, Eesti Fonogrammitootjate Ühingule, Eesti Esitajate Liidule, Eesti Audiovisuaalautorite Liidule, Eesti Heliloojate Liidule, Eesti Interpreetide Liidule, Eesti Lavastajate Liidule, Eesti Lavastuskunstnike Liidule ja Eesti Näitlejate Liidule tekitatud varalise kahju hüvitamiseks Eesti Vabariigilt välja 816 559 eurot.

Priit Lätt tõi välja, et halduskohtu värske lahend andis meile kolm olulist teadmist:

  1. Taas kord saime kinnitust juba eelnevalt Riigikohtu 2016. a lahendis öeldule, et Eesti tühja kasseti regulatsioon tuleb kaasajastada ja luua süsteem, mis reaalselt tagab loomeinimestele õiglase hüvitise.
  2. Esmakordselt on nüüd kohtu poolt nimetatud konkreetsed kaasaegsed salvestusseadmed ja -kandjad, mis Vabariigi Valitsuse määruses peaksid olema hõlmatud, kuid milliseid täna seal ei ole ning mis oli ka kohtusse mineku põhjus.
  3. Kohtu hinnangul saab õiglase tasu suuruseks lugeda digiajastu salvestusseadmete puhul 0,3% kauba väärtusest ja salvestuskandjate puhul 0,8% kauba väärtusest, mis tähendab seda, et kahjuhüvitise suuruseks perioodi 2014-2018 osas on 848 814 eurot.

Kui aga võtta aluseks täna autoriõiguse seaduses sätestatud hüvitise määrad, mis on salvestavate seadmete puhul 3% ja salvestuskandjate puhul 8% kauba käibemaksuta väärtusest, siis tuleks hüvitise summaks 48 miljonit eurot sama perioodi kohta. See on ka kohtusse esitatud kahjunõude aluseks.

“Kuigi Tallinna Halduskohtu poolt Vabariigi Valitsuselt väljamõistetud hüvitise suurus on väiksem, kui autoriõiguse seaduses toodud tasumäärade arvutus ja digiseadmete müügistatistika näitab, siis võib öelda, et see on kordades suurem, kui mõisteti välja eelmises kohtuvaidluses 2011-2013 aastate eest,” lisas loomeinimeste esindusorganisatsioone esindav vandeadvokaat Priit Lätt.

Kohtu hinnangul saab asuda seisukohale, et Vabariigi Valitsuse 17.01.2006 määruse nr 14 loetellu oleks olnud perioodil 2014 kuni 2018 põhjendatud lisada: süle-, laua- ja tahvelarvutid (nendes sisalduvad kõvakettad), mobiil- ja nutitelefonid, USB-mälupulgad, arvutivälised kõvakettad, MP3- või MP4- ja muud audio- või meediapleierid, DVD, HD-DVD ja BD salvestajad ning arvutiga ühildatud CD ja DVD kirjutajad. Halduskohtu otsus annab Priit Lätti sõnul hea sisendi tänasele valitsusele ning aitab Eestis kui e-riigis süsteemi luua ja olemasolevat määrust viivitamatult kaasajastada, seda eelkõige kohtuotsuses loetletud seademete ja salvestuskandjate osas.

Halduskohtu otsus ei ole veel jõustunud ning loomeinimeste esindusorganisatsioonidel, nagu ka valitsusel, on võimalus otsus edasi kaevata järgmisesse kohtuastmesse hiljemalt 13.12.2019.

Ootasime kohtult jõulist ja selget märki, et kui valitsused on aastate jooksul oma tegematajätmise tõttu jätnud autorid, esitajad ja fonogrammitootjad ilma miljonitest eurodest, siis kohus taastab ebaõigluse ja sanktsioneerib valitsuse olulist rikkumist. Halduskohtu välja mõistetud hüvitise summa on küll rekordiliselt suur, võrreldes varasema kohtupraktikaga riigivastutuse kohtuasjades, kuid loomeinimestele põhjustatud ebaõiglust silmas pidades siiski ebapiisav. Lisaks oleks kohus pidanud valitsuselt välja mõistma viivised vältimaks selle uskumatu ingorantsuse kinnistumist. Õigusriigis on äärmiselt taunitav, et valitsust ja justiitsministeeriumi peab regulaarselt sundima täitma Eesti riigile EL õigusega seatud kohustusi kohtu kaudu.

Vaidluse taust

Õigus loomeinimeste hüvitisele tuleb Euroopa Liidu infoühiskonna direktiivist, mis kohustab iga liikmesriiki korraldama õiglase hüvitise maksmist õiguste omajatele kõigi turul käibel olevate salvestavate seadmete ja kandjate pealt. Eestis on see nõue pikalt poolikult täidetud ja valitsuste poolt korraldamata. Meil on küll autoriõiguse seadus, mis kehtestab protsendi salvestava seadme ja kandja käibemaksuta müügisummalt, mida tasuvad maaletoojad, kuid valitsuse kehtestatud nimekiri nendest seadmetest sisaldab peamiselt eelmise sajandi tehnikat, nagu kassettmakid ja videomakid. Digiseadmeid seal kirjas ei ole, mistõttu on kohtu kaudu hüvitise nõudmise ainsaks aluseks seaduses kehtestatud määrad.

Loomeinimesi esindavad organisatsioonid nõuavad kohtu kaudu Vabariigi Valitsuselt infoühiskonna direktiivi art 5 lg 2 punkti b Eesti õiguskorda ebakohase ülevõtmisega tekitatud kahju hüvitamist. Kahju seisnes selles, et õiguste omajatel on jäänud aastatel 2014-2018 saamata AutÕS §-s 27 sätestatud õiglane hüvitis, sest Vabariigi Valitsus ei ole juba 13 aastat uuendanud määruses toodud salvestusseadmete ja –vahendite nimekirja, mille eest vastavat tasu koguda saab.

Raadio Relax ootab Eesti muusikat

  1. novembril alustab Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Saaremaal uus raadiojaam – Raadio Relax FM.

Relax FM’is on võtnud eesmärgiks mängida muusikat, mis sobib taustaks töötegemisel või sõpradega koosviibimistel. Eelistatud on muusika, mis ei ole liialt kaasahaarav ega pealetükkiv. Relax FM mängitava muusika taustal võiks olla hea lugeda raamatut või niisama mõtiskleda – meeleolu, mille raadio Relax loob, on rahustav ja stressi leevendav.

Kui soovid, et Sinu või Su plaadifirma artisti palad kõlaksid Relax FM, siis võite saata neile oma loomingut WAV (või parima olemasoleva kvaliteedis) formaadis nende e-posti aadressile radio@relaxfm.ee. Materjali edastamiseks palume kasutada WeTransfer teenust. Hea oleks, kui lisaksid juurde ja ISRC koodi ja autorite-esitajate andmed.

Oodatud on kõik lood, mis haakuvad nende formaadiga. Selleks, et paremini mõista Relax FM formaati võid kuulata nende proovieetrit.

Lähiajal avanevad muusikavaldkonna taotlusvoorud

Kultuuriministeeriumi info:

Lähiajal avanevad muusikavaldkonna taotlusvoorud

Novembri lõpus avanevad muusikavaldkonna taotlusvoorud 2019. aastaks planeeritud tegevuste toetamiseks. Taotlejatele mõeldud infopäev toimub kolmapäeval, 21. novembril.

Taotlusvooru Muusikafestivalid ja suursündmused esimene voor on avatud 30. novembrist 21. detsembrini ning see on suunatud festivalidele, mille toimumine jääb perioodi 1. märts kuni 31. august 2019. Sellest voorust antava toetuse eesmärk on muuhulgas tagada oluliste muusikafestivalide järjepidevus ja areng, suurendada eesti interpreetide ja heliloojate võimalusi oma loomingu tutvustamiseks, parandada võimalusi juurdepääsuks professionaalsetele muusikasündmustele.

Taotlusvoor Muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad on samuti avatud 30. novembrist 21. detsembrini. Siit toetatakse olulisi muusikakollektiive ja kontserdikorraldajaid ning interpreete ja heliloojaid, et nad saaksid rohkem oma loomingut tutvustada. Ka parandatakse muuhulgas võimalusi saada osa professionaalsetest muusikasündmustest ning edendatakse professionaalse kontserdikorralduse arengut.

Taotlusvoor Heliloomingu tellimine ja muusikaalased väljaanded on avatud 30. novembrist 2018 kuni 4. jaanuarini 2019. See toetus rikastab uue heliloominguga meie muusikaelu, aitab talletada rahvuskultuuriliselt olulisi heliteoseid ja muusikaalaseid tekste ning tagada nende kättesaadavust.

Taotlusvooru Muusikakonkursid ja noor muusik väljakuulutamise aeg on selgumisel ning teavitame sellest esimesel võimalusel.

Kõik taotlejad on oodatud infopäevale, mis toimub kolmapäeval, 21. novembril kell 13.00 kuni 17.00 Kultuuriministeeriumi suures saalis.

Infopäeva kava

  • Kell 13.00 – muusikaprojektide turundus rahvusvahelise muusikapäeva näitel. Kõnelevad muusikapäeva meeskonna liikmed Kaisa Lõhmus ja Maret Mikk.
  • Kell 14.30 – muusikaprojektide kommunikatsioon. Tutvustab Anna Lindpere.
  • Kell 16.00 – muusikavaldkonna taotlusvoorud 2019. Küsimustele vastavad Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Madli-Liis Parts ning ministeeriumi õigus- ja ka finantsosakonna esindajad.

Palume infopäevale registreeruda esmaspäevaks, 19. novembriks hiljemalt kell 15.00 aadressil madli-liis.parts@kul.ee.

Lisainformatsioon

Madli-Liis Parts
Kultuuriministeeriumi muusikanõunik
628 2252

 

Loomeinimesed läksid saamata jäänud tasude pärast riigi vastu kohtusse

Eesti Autorite Ühing, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Lavastajate Liit, Eesti Lavastuskunstnike Liit, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Esitajate Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing ja Eesti Audiovisuaalautorite Liit
PRESSITEADE
26.09.2018
Loomeinimesed läksid saamata jäänud tasude pärast riigi vastu kohtusse
Eesti loomeinimesi esindavad üheksa organisatsiooni olid sunnitud pöörduma kohtu poole, et saada riigilt saamata jäänud seadusejärgsed isiklikuks tarbeks kopeerimise tasud nelja aasta eest summas 38 miljonit eurot. Ühena vähestest Euroopa Liidu liikmesriikidest pole Eesti valitsused suutnud tänini korraldada tasude kogumist isiklikuks kasutuseks olevatelt kaasaegsetelt salvestusseadmetelt ja -kandjatelt.
“Autori, esitaja ja fonogrammitootjana tunnen nii mina kui ka minu kolleegid, kuidas lintkasseti ajastusse kinni jäänud valitsuse määrus on meilt ära võtnud ühe võimaluse, kuidas muusika loomist mujal Euroopas rahastatakse,” lausus Eesti Esitajate Liidu juhatuse liige Tanel Padar. “Valitsuse poolt pakutud võimalus koguda tasu helikassett-makkidega tehtud salvestuse eest, on tegelikult sama kui saarte vahel sõitvatel praamidel oleks autopileti müümise asemel lubatud võtta tasu ainult hoburakenditelt.”
Loomeinimeste õigust hüvitisele on kinnitanud Riigikohus 2016. aasta otsusega, mis tõdes, et Eesti valitsuse tegevusetus Euroopa Liidu direktiivis nõutud õiglase tasu tagamisel on õigusvastane. Probleem on kestnud aastast 2006 ning lahendust ei ole tänini. Kohtusse mindi saamata jäänud tasude pärast aastatel 2014-2017, kuid olukord, kus Eesti loomeinimesed vastupidiselt oma Euroopa kolleegidele digi-ja nutiseadmetelt tasu ei saa, paraku jätkub.
Üheksa loomeinimesi ühendavat organisatsiooni loodavad siiralt, et tänane valitsus suudab leida üksmeele ja e-riigile kohaselt tasude kogumise digi-seadmetelt sel aastal ellu viia, et nad ei peaks ka järgnevatel aastatel oma liikmete kaitseks tagantjärele kohtu kaudu õiglast hüvitist nõudma.
Igal Euroopa Liidu liikmesriigil, kes lubab eratarbeks kopeerimist, on kohustus luua mehhanism, mis aitaks kõigilt tänapäevastelt andmekandjatelt ja salvestusfunktsiooniga seadmetelt kokku koguda loomeinimeste õiguspärane tasu. Pea kõik riigid kasutavad süsteemi, kus isiklikuks tarbeks kopeerimise tasu kogutakse süsteemiga, kus tasu on juba seadme hinnas. Sarnane süsteem on ka Eesti autoriõiguse seaduse järgi Eestis, kuid valitsuse määrus, mis peab nimetama kõik turul olevad salvestusseadmed ja -kandjad, on jäetud aastaid kaasajastamata, sisaldades vaid VHS-kassetti, makilinti ja CD–plaati. Ainukese Euroopa Liidu liikmesriigina on Soome korraldanud hüvitamise läbi riigieelarve, makstes aga isiklikuks tarbeks kopeerimise hüvitisena pea 11 miljonit eurot aastas.
Euroopa Liidu liikmesriikide keskmine kogutud isiklikuks tarbeks kopeerimise hüvitis oli 2015. aastal 1,42 eurot inimese kohta ja seda koguti kõikide salvestusfunktsiooniga seadmetelt ja kandjatelt. Eestis on vastav näitaja 0 eurot, kuna seadmeid ja kandjaid, mida inimesed tehnoloogiaajastul kasutavad, ei ole lisatud 2006. aastast muutumatuna püsinud valitsuse määrusesse, mis ongi kohtussepöördumise põhjus.
Autoriõiguse seaduse järgi peaks 10% laekunud hüvitustest minema sihtotstarbeliselt läbi kultuuriministeeriumi erinevate kultuuriprojektide toetuseks. Kuna Eestis süsteem käib valitsuste tegematajätmise tõttu tühikäigul ja kogutav summa 0 eurot inimese kohta, siis on jäänud aastaid ka see kultuurirahastuse võimalus kasutamata.
Kahju suuruse arvutamisel on loomeinimeste organisatsioone esindava vandeadvokaadi, advokaadibüroo PwC Legal partneri Priit Lätt’i sõnul aluseks võetud kehtiv autoriõiguse seadus, kus on kirjas tasude määrad salvestusseadmetele ja -kandjatele, kohandades seda ka uuemale tehnoloogiale ja võttes arvesse teiste riikide praktikat. Seadmete ja andmekandjate müügimahud oleme kokku arvutanud Statistikaameti väliskaubanduse väljavõtete alusel.
Loomeinimeste õigust hüvitisele perioodi 2010-2013 eest on kinnitanud Riigikohus 2016. aasta otsusega. Advokaadibüroo PwC Legal partneri Priit Lätt’i sõnul on seega loomeinimestel õigustatud samadel alustel nõuda tasu ka edasiste perioodide eest, kuna valitsus ei ole oma ränka viga tänini parandanud.
Perioodil 2014-2017 tekkinud kahju hüvitamise taotluse esitasid oma liikmete eest valitsusele ning seejärel kohtusse üheksa kahju saanud loomeinimesi ühendavat organisatsiooni: Eesti Autorite Ühing, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Lavastajate Liit, Eesti Lavastuskunstnike Liit, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Esitajate Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing ja Eesti Audiovisuaalautorite Liit.

Taustainfo:
• Justiitsministeeriumi tellitud ja Turu-Uuringute AS-i poolt 2016. aastal läbi viidud küsitlus Eesti elanike harjumuste kohta teoste kopeerimisel jõudis järeldusele, et 41% vastanutest olid teinud muusikast audiosalvestusi ning 33% salvestusi audiovisuaalsest sisust. Uuringu kohaselt olid inimesed muusikateoseid kopeerinud või salvestanud enim sellistele salvestuskandjatele nagu süle- või lauaarvuti sisesele kõvakettale (57%), mobiili- või nutitelefoni (49%), USB-mälupulgale (37%) ning CD-le 24%. Hetkel kehtivas ja 2006. aastast muutumatuna püsinud vabariigi valitsuse määruses sisaldub nendest vaid CD.

• Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kohta infoühiskonnas (infoühiskonna direktiiv) art 2 kohaselt peavad liikmesriigid andma muuhulgas autoritele nende teoste osas, esitajatele nende esituste salvestuste osas, fonogrammitootjatele nende fonogrammide osas ning filmide esmasalvestuste tootjatele nende filmide originaali ja koopiate osas ainuõiguse lubada või keelata otsest või kaudset ajutist või alalist reprodutseerimist mis tahes viisil või vormis, osaliselt või täielikult. Samas on infoühiskonna direktiivi art 5 lg 2 p-i b kohaselt liikmesriikidel õigus reprodutseerimisõiguse osas näha ette erand mis tahes kandjal reproduktsioonide osas, mille füüsiline isik on teinud isiklikuks tarbeks ning mille kasutuseesmärk ei ole otseselt ega kaudselt kaubanduslik, tingimusel, et õiguste omajad saavad õiglase hüvitise. Liikmesriigil tuleb luua mehhanism, mis tagaks raha õiglase hüvitise saamiseks, st. infoühiskonna direktiivi eesmärgi täitmise.

Eesti Vabariik on reproduktsiooniõiguse osas infoühiskonna direktiiviga lubatud erandi ette näinud autoriõiguse seaduses (AutÕS), mille § 26 lg 1 järgi on autoril, samuti teose esitajal ja fonogrammitootjal õigus saada õiglast tasu, kui teost või fonogrammi reprodutseeritakse isiklikeks vajadusteks autori nõusolekuta (nn tühja kasseti tasu).

Turul kasutusel olevate salvestavate seadmete ja infokandjate loetelu ja tasude määra arvestuse peab vastavalt autoriõiguse seadusele kirjeldama Vabariigi Valitsus määrusega (kehtiv Vabariigi Valitsuse 17.01.2006 määrus nr 14 “Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimise tasu maksmise kord, salvestusseadmete ja –kandjate loetelu ning muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning koolitus- ja teadusprogrammide finantseerimiseks või kasutamiseks muudel analoogsetel eesmärkidel tasu taotlemise kord”). See määrus on aga kaasajastamata ning toob jätkuvalt kahju kultuuritegelastele ja kultuurile tervikuna. Seadusandja poolt AutÕS §-dega 26-27 ette nähtud autoritasude süsteemi on valitsus oma tegevusetusega välja suretanud, kuna autoritasude kogumise saldo ainuüksi pärast administreerimiskulude mahaarvamist on selgelt negatiivne alates 2014. a – see on pretsedenditu olukord kogu Euroopas.

EAÜ toetab muusikaekspordi projekte

Eesti Autorite Ühingu (EAÜ) rahastatud eksporditoetuste programmi 2018. aasta teise vooru taotluste esitamise tähtaeg on 28. september 2018.

Eksporditoetuste programmist toetatakse projekte, mis edendavad eesti muusika eksporti.

Toetust võivad taotleda kõik Eestis registreeritud OÜ-d ja MTÜ-d, kellel ei ole MTÜ Eesti Muusika Ekspordi ega Eesti Autorite Ühingu ees aruandevõlgnevusi. Taotlused tuleb saata 28. septembriks 2018 digiallkirjastatult aadressile toetusetaotlus@eau.org . Taotluse blanketi saab alla laadida SIIT.

Abikõlbulikeks kuludeks loetakse:
-sõidu- ja majutuskulusid;
-rahvusvaheliste messide ja kontaktürituste osalustasusid;
-esitluskulusid;
-promomaterjalide valmistamist (sh reklaammaterjalid, videod);
-rahvusvahelise ekspertiisi kaasamist;
-muid eksporditoetuste programmi eesmärgist lähtuvaid olulisi kulusid.

Mitteabikõlbulikeks kuludeks loetakse:
-päevarahasid;
-muid programmi eesmärgist lähtuvaid mitteolulisi kulusid.

Taotleja omafinantseering peab moodustama kogu projekti maksumusest vähemalt 30%.

Otsused tehakse teatavaks hiljemalt 28. veebruaril 2018.

Täname Eesti Autorite Ühingut eksporditoetuste programmi rahastamise eest!

MTÜ EESTI ESITAJATE LIIT ÜLDKOOSOLEKU KOKKUKUTSUMISE TEADE

MTÜ Eesti Esitajate Liit üldkoosolek toimub 18. juunil 2018.a. kell 11.00 Eesti Näitlejate Liidu saalis, aadressil Uus 5, Tallinn.

Päevakord:

  1. Päevakorra kinnitamine;
  2. 2017.a. majandusaasta aruande arutamine;
  3. 2017.a. majandusaasta aruande kinnitamine;
  4. Läbipaistvusaruanne;
  5. Juhatuse liikmete määramine;
    6. Muud küsimused;
    7. Sõnavõtud

Lisainformatsioon: Eesti Esitajate Liit, Paldiski mnt 96a, 13522 Tallinn, tel: 6 50 51 71, e-post: eel@eel.ee

Kultuuriministeeriumi muusikauudised – jaanuar 2018

Head muusikavaldkonna korraldajad ja muusikud,

Juubeliaasta on alanud muusikarohkelt ning Kultuuriministeerium jagab uut infot, mis võiks aidata kaasa teie korraldustööle ja esinemistele.

1.Kultuuriministeeriumi uus taotlusvoor „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamine“

Lisainfo http://www.kul.ee/et/rahvusvaheliste-kultuuri-ja-spordisundmuste-toetamine

Taotlusi saab esitada jooksvalt.

  1. Kultuuriministeeriumi taotlusvoor „Muusikafestivalid, -korraldajad ja kollektiivid“

Lisainfo http://www.kul.ee/et/muusikavaldkonna-toetusprogramm

Taotluste esitamise tähtaeg on 1. märts. Laieneb sündmustele, mis toimuvad vahemikus 01.09.2018-28.02.2019

  1. Kultuuriministeeriumi taotlusvoor „Eesti kultuur maailmas“

Lisainfo http://www.kul.ee/et/eesti-kultuur-maailmas

Tähtaeg 15. mai.

  1. Eesti Autorite Ühingu taotlusvoorud (sh Eesti muusika eksport)

Lisainfo http://www.eau.org/see-on-eau/eau-toetab/

Tähtaeg 1. veebruar.

  1. Soome etenduskunstide toetusprogramm TelepART.

Etenduskunstnike rahvusvahelises kultuurivahetusprogrammis TelepART saavad kaasa lüüa ka Baltimaade esinejad ja organisatsioonid. Soome Instituutide võrgustikust alguse saanud programm toetab etenduskunstnike külalisesinemisi Soomes ja soome esinejate kutsumist Baltimaadesse.

Lisainfo http://www.applytelepart.com/

 Eesti-Soome Kultuurifond

  1. aasta lõpus käivitus uus Eesti-Soome koostööd tugevdav fond, mis võtab vastu ettepanekuid Eesti-Soome kunsti-, kultuuri- või haridusalase koostööprojekti toetamiseks kuni 15 tuhande euro suuruse stipendiumiga. Toetatav projekt eeldab võrdväärset panust mõlemalt maalt ja eeldusi ekspordiks kolmandatesse maadesse.

Fondi koduleht avatakse 5. veebruaril, taotluste esitamise tähtaeg on 28. veebruar.

Lisainfo ja kontakt Jaana Vasama jaana.vasama@suvi-saatio.fi

  1. Osalemine ClassicalNEXTil.

Registreerimisinfo http://www.classicalnext.com/participate/registration

  1. Osalemine messil jazzahead!

Registreerimisinfo http://jazzahead.de/en/#tab-info-point-deadlines

  1. Lavastuse esitamine showcase´ile Music Theatre NOW

Lisainfo http://www.mtnow.org/start/

Info kandideerimise kohta avalikustatakse 1. veebruaril.

EAÜ toetab muusikaekspordi projekte

EAÜ toetab muusikaekspordi projekte

Eesti Autorite Ühingu (EAÜ) rahastatud eksporditoetuste programmi 2018. aasta esimese vooru taotluste esitamise tähtaeg on 1. veebruar 2018. 

Eksporditoetuste programmist toetatakse projekte, mis edendavad eesti muusika eksporti.

Toetust võivad taotleda kõik Eestis registreeritud OÜ-d ja MTÜ-d, kellel ei ole MTÜ Eesti Muusika Ekspordi ega Eesti Autorite Ühingu ees aruandevõlgnevusi. Taotlused tuleb saata 1. veebruariks 2018 digiallkirjastatult aadressile toetusetaotlus@eau.org. Taotluse blanketi saab alla laadida SIIT.

Abikõlbulikeks kuludeks loetakse:
-sõidu- ja majutuskulusid;
-rahvusvaheliste messide ja kontaktürituste osalustasusid;
-esitluskulusid;
-promomaterjalide valmistamist (sh reklaammaterjalid, videod);
-rahvusvahelise ekspertiisi kaasamist;
-muid eksporditoetuste programmi eesmärgist lähtuvaid olulisi kulusid.

Mitteabikõlbulikeks kuludeks loetakse:
-päevarahasid;
-salvestuste väljaandmist;
-muid programmi eesmärgist lähtuvaid mitteolulisi kulusid.

Taotleja omafinantseering peab moodustama kogu projekti maksumusest vähemalt 30%.

Otsused tehakse teatavaks hiljemalt 28. veebruaril 2018.

EEL liikmetest lauljate kingitus Eesti Vabariigile 100. sünnipäevaks

Südamlik uusversioon laulust “Maa tuleb täita lastega” (Hando Runnel /Vello Toomemets) on tuntud lauljate kingitus Eesti Vabariigile 100. sünnipäevaks.

Ma tuleb täita lastega
Solistid: Toomas Lunge, Lenna Kuurmaa, Ivo Linna, Birgit Sarrap, Ruslan Trochynskyi, Hele Kõrve, Genka, Koit Toome, Hanna-Liina Võsa, Liisi Koikson ja Stig Rästa

Laulupesa laululapsed: Liisa Liiva, Anelle Elisabeth Birken, Susanna Songisepp, Artur Talts, Tristan Erik Teniste, Anni Aavik, Gristella Mõttus, Sofia Soosaar, Kiira Pettai, Ruudi Paadik, Pärt Luhamaa, Heinart Pärn, Arlene Raudva, Hele Mai Sõrmus, Eleanor Reiter, Lisell Reismaa, Grete Estelle Värv