Lähiajal avanevad muusikavaldkonna taotlusvoorud

Kultuuriministeeriumi info:

Lähiajal avanevad muusikavaldkonna taotlusvoorud

Novembri lõpus avanevad muusikavaldkonna taotlusvoorud 2019. aastaks planeeritud tegevuste toetamiseks. Taotlejatele mõeldud infopäev toimub kolmapäeval, 21. novembril.

Taotlusvooru Muusikafestivalid ja suursündmused esimene voor on avatud 30. novembrist 21. detsembrini ning see on suunatud festivalidele, mille toimumine jääb perioodi 1. märts kuni 31. august 2019. Sellest voorust antava toetuse eesmärk on muuhulgas tagada oluliste muusikafestivalide järjepidevus ja areng, suurendada eesti interpreetide ja heliloojate võimalusi oma loomingu tutvustamiseks, parandada võimalusi juurdepääsuks professionaalsetele muusikasündmustele.

Taotlusvoor Muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad on samuti avatud 30. novembrist 21. detsembrini. Siit toetatakse olulisi muusikakollektiive ja kontserdikorraldajaid ning interpreete ja heliloojaid, et nad saaksid rohkem oma loomingut tutvustada. Ka parandatakse muuhulgas võimalusi saada osa professionaalsetest muusikasündmustest ning edendatakse professionaalse kontserdikorralduse arengut.

Taotlusvoor Heliloomingu tellimine ja muusikaalased väljaanded on avatud 30. novembrist 2018 kuni 4. jaanuarini 2019. See toetus rikastab uue heliloominguga meie muusikaelu, aitab talletada rahvuskultuuriliselt olulisi heliteoseid ja muusikaalaseid tekste ning tagada nende kättesaadavust.

Taotlusvooru Muusikakonkursid ja noor muusik väljakuulutamise aeg on selgumisel ning teavitame sellest esimesel võimalusel.

Kõik taotlejad on oodatud infopäevale, mis toimub kolmapäeval, 21. novembril kell 13.00 kuni 17.00 Kultuuriministeeriumi suures saalis.

Infopäeva kava

  • Kell 13.00 – muusikaprojektide turundus rahvusvahelise muusikapäeva näitel. Kõnelevad muusikapäeva meeskonna liikmed Kaisa Lõhmus ja Maret Mikk.
  • Kell 14.30 – muusikaprojektide kommunikatsioon. Tutvustab Anna Lindpere.
  • Kell 16.00 – muusikavaldkonna taotlusvoorud 2019. Küsimustele vastavad Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Madli-Liis Parts ning ministeeriumi õigus- ja ka finantsosakonna esindajad.

Palume infopäevale registreeruda esmaspäevaks, 19. novembriks hiljemalt kell 15.00 aadressil madli-liis.parts@kul.ee.

Lisainformatsioon

Madli-Liis Parts
Kultuuriministeeriumi muusikanõunik
628 2252

 

Loomeinimesed läksid saamata jäänud tasude pärast riigi vastu kohtusse

Eesti Autorite Ühing, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Lavastajate Liit, Eesti Lavastuskunstnike Liit, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Esitajate Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing ja Eesti Audiovisuaalautorite Liit
PRESSITEADE
26.09.2018
Loomeinimesed läksid saamata jäänud tasude pärast riigi vastu kohtusse
Eesti loomeinimesi esindavad üheksa organisatsiooni olid sunnitud pöörduma kohtu poole, et saada riigilt saamata jäänud seadusejärgsed isiklikuks tarbeks kopeerimise tasud nelja aasta eest summas 38 miljonit eurot. Ühena vähestest Euroopa Liidu liikmesriikidest pole Eesti valitsused suutnud tänini korraldada tasude kogumist isiklikuks kasutuseks olevatelt kaasaegsetelt salvestusseadmetelt ja -kandjatelt.
“Autori, esitaja ja fonogrammitootjana tunnen nii mina kui ka minu kolleegid, kuidas lintkasseti ajastusse kinni jäänud valitsuse määrus on meilt ära võtnud ühe võimaluse, kuidas muusika loomist mujal Euroopas rahastatakse,” lausus Eesti Esitajate Liidu juhatuse liige Tanel Padar. “Valitsuse poolt pakutud võimalus koguda tasu helikassett-makkidega tehtud salvestuse eest, on tegelikult sama kui saarte vahel sõitvatel praamidel oleks autopileti müümise asemel lubatud võtta tasu ainult hoburakenditelt.”
Loomeinimeste õigust hüvitisele on kinnitanud Riigikohus 2016. aasta otsusega, mis tõdes, et Eesti valitsuse tegevusetus Euroopa Liidu direktiivis nõutud õiglase tasu tagamisel on õigusvastane. Probleem on kestnud aastast 2006 ning lahendust ei ole tänini. Kohtusse mindi saamata jäänud tasude pärast aastatel 2014-2017, kuid olukord, kus Eesti loomeinimesed vastupidiselt oma Euroopa kolleegidele digi-ja nutiseadmetelt tasu ei saa, paraku jätkub.
Üheksa loomeinimesi ühendavat organisatsiooni loodavad siiralt, et tänane valitsus suudab leida üksmeele ja e-riigile kohaselt tasude kogumise digi-seadmetelt sel aastal ellu viia, et nad ei peaks ka järgnevatel aastatel oma liikmete kaitseks tagantjärele kohtu kaudu õiglast hüvitist nõudma.
Igal Euroopa Liidu liikmesriigil, kes lubab eratarbeks kopeerimist, on kohustus luua mehhanism, mis aitaks kõigilt tänapäevastelt andmekandjatelt ja salvestusfunktsiooniga seadmetelt kokku koguda loomeinimeste õiguspärane tasu. Pea kõik riigid kasutavad süsteemi, kus isiklikuks tarbeks kopeerimise tasu kogutakse süsteemiga, kus tasu on juba seadme hinnas. Sarnane süsteem on ka Eesti autoriõiguse seaduse järgi Eestis, kuid valitsuse määrus, mis peab nimetama kõik turul olevad salvestusseadmed ja -kandjad, on jäetud aastaid kaasajastamata, sisaldades vaid VHS-kassetti, makilinti ja CD–plaati. Ainukese Euroopa Liidu liikmesriigina on Soome korraldanud hüvitamise läbi riigieelarve, makstes aga isiklikuks tarbeks kopeerimise hüvitisena pea 11 miljonit eurot aastas.
Euroopa Liidu liikmesriikide keskmine kogutud isiklikuks tarbeks kopeerimise hüvitis oli 2015. aastal 1,42 eurot inimese kohta ja seda koguti kõikide salvestusfunktsiooniga seadmetelt ja kandjatelt. Eestis on vastav näitaja 0 eurot, kuna seadmeid ja kandjaid, mida inimesed tehnoloogiaajastul kasutavad, ei ole lisatud 2006. aastast muutumatuna püsinud valitsuse määrusesse, mis ongi kohtussepöördumise põhjus.
Autoriõiguse seaduse järgi peaks 10% laekunud hüvitustest minema sihtotstarbeliselt läbi kultuuriministeeriumi erinevate kultuuriprojektide toetuseks. Kuna Eestis süsteem käib valitsuste tegematajätmise tõttu tühikäigul ja kogutav summa 0 eurot inimese kohta, siis on jäänud aastaid ka see kultuurirahastuse võimalus kasutamata.
Kahju suuruse arvutamisel on loomeinimeste organisatsioone esindava vandeadvokaadi, advokaadibüroo PwC Legal partneri Priit Lätt’i sõnul aluseks võetud kehtiv autoriõiguse seadus, kus on kirjas tasude määrad salvestusseadmetele ja -kandjatele, kohandades seda ka uuemale tehnoloogiale ja võttes arvesse teiste riikide praktikat. Seadmete ja andmekandjate müügimahud oleme kokku arvutanud Statistikaameti väliskaubanduse väljavõtete alusel.
Loomeinimeste õigust hüvitisele perioodi 2010-2013 eest on kinnitanud Riigikohus 2016. aasta otsusega. Advokaadibüroo PwC Legal partneri Priit Lätt’i sõnul on seega loomeinimestel õigustatud samadel alustel nõuda tasu ka edasiste perioodide eest, kuna valitsus ei ole oma ränka viga tänini parandanud.
Perioodil 2014-2017 tekkinud kahju hüvitamise taotluse esitasid oma liikmete eest valitsusele ning seejärel kohtusse üheksa kahju saanud loomeinimesi ühendavat organisatsiooni: Eesti Autorite Ühing, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Lavastajate Liit, Eesti Lavastuskunstnike Liit, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Esitajate Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing ja Eesti Audiovisuaalautorite Liit.

Taustainfo:
• Justiitsministeeriumi tellitud ja Turu-Uuringute AS-i poolt 2016. aastal läbi viidud küsitlus Eesti elanike harjumuste kohta teoste kopeerimisel jõudis järeldusele, et 41% vastanutest olid teinud muusikast audiosalvestusi ning 33% salvestusi audiovisuaalsest sisust. Uuringu kohaselt olid inimesed muusikateoseid kopeerinud või salvestanud enim sellistele salvestuskandjatele nagu süle- või lauaarvuti sisesele kõvakettale (57%), mobiili- või nutitelefoni (49%), USB-mälupulgale (37%) ning CD-le 24%. Hetkel kehtivas ja 2006. aastast muutumatuna püsinud vabariigi valitsuse määruses sisaldub nendest vaid CD.

• Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste kohta infoühiskonnas (infoühiskonna direktiiv) art 2 kohaselt peavad liikmesriigid andma muuhulgas autoritele nende teoste osas, esitajatele nende esituste salvestuste osas, fonogrammitootjatele nende fonogrammide osas ning filmide esmasalvestuste tootjatele nende filmide originaali ja koopiate osas ainuõiguse lubada või keelata otsest või kaudset ajutist või alalist reprodutseerimist mis tahes viisil või vormis, osaliselt või täielikult. Samas on infoühiskonna direktiivi art 5 lg 2 p-i b kohaselt liikmesriikidel õigus reprodutseerimisõiguse osas näha ette erand mis tahes kandjal reproduktsioonide osas, mille füüsiline isik on teinud isiklikuks tarbeks ning mille kasutuseesmärk ei ole otseselt ega kaudselt kaubanduslik, tingimusel, et õiguste omajad saavad õiglase hüvitise. Liikmesriigil tuleb luua mehhanism, mis tagaks raha õiglase hüvitise saamiseks, st. infoühiskonna direktiivi eesmärgi täitmise.

Eesti Vabariik on reproduktsiooniõiguse osas infoühiskonna direktiiviga lubatud erandi ette näinud autoriõiguse seaduses (AutÕS), mille § 26 lg 1 järgi on autoril, samuti teose esitajal ja fonogrammitootjal õigus saada õiglast tasu, kui teost või fonogrammi reprodutseeritakse isiklikeks vajadusteks autori nõusolekuta (nn tühja kasseti tasu).

Turul kasutusel olevate salvestavate seadmete ja infokandjate loetelu ja tasude määra arvestuse peab vastavalt autoriõiguse seadusele kirjeldama Vabariigi Valitsus määrusega (kehtiv Vabariigi Valitsuse 17.01.2006 määrus nr 14 “Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimise tasu maksmise kord, salvestusseadmete ja –kandjate loetelu ning muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning koolitus- ja teadusprogrammide finantseerimiseks või kasutamiseks muudel analoogsetel eesmärkidel tasu taotlemise kord”). See määrus on aga kaasajastamata ning toob jätkuvalt kahju kultuuritegelastele ja kultuurile tervikuna. Seadusandja poolt AutÕS §-dega 26-27 ette nähtud autoritasude süsteemi on valitsus oma tegevusetusega välja suretanud, kuna autoritasude kogumise saldo ainuüksi pärast administreerimiskulude mahaarvamist on selgelt negatiivne alates 2014. a – see on pretsedenditu olukord kogu Euroopas.

EAÜ toetab muusikaekspordi projekte

Eesti Autorite Ühingu (EAÜ) rahastatud eksporditoetuste programmi 2018. aasta teise vooru taotluste esitamise tähtaeg on 28. september 2018.

Eksporditoetuste programmist toetatakse projekte, mis edendavad eesti muusika eksporti.

Toetust võivad taotleda kõik Eestis registreeritud OÜ-d ja MTÜ-d, kellel ei ole MTÜ Eesti Muusika Ekspordi ega Eesti Autorite Ühingu ees aruandevõlgnevusi. Taotlused tuleb saata 28. septembriks 2018 digiallkirjastatult aadressile toetusetaotlus@eau.org . Taotluse blanketi saab alla laadida SIIT.

Abikõlbulikeks kuludeks loetakse:
-sõidu- ja majutuskulusid;
-rahvusvaheliste messide ja kontaktürituste osalustasusid;
-esitluskulusid;
-promomaterjalide valmistamist (sh reklaammaterjalid, videod);
-rahvusvahelise ekspertiisi kaasamist;
-muid eksporditoetuste programmi eesmärgist lähtuvaid olulisi kulusid.

Mitteabikõlbulikeks kuludeks loetakse:
-päevarahasid;
-muid programmi eesmärgist lähtuvaid mitteolulisi kulusid.

Taotleja omafinantseering peab moodustama kogu projekti maksumusest vähemalt 30%.

Otsused tehakse teatavaks hiljemalt 28. veebruaril 2018.

Täname Eesti Autorite Ühingut eksporditoetuste programmi rahastamise eest!

MTÜ EESTI ESITAJATE LIIT ÜLDKOOSOLEKU KOKKUKUTSUMISE TEADE

MTÜ Eesti Esitajate Liit üldkoosolek toimub 18. juunil 2018.a. kell 11.00 Eesti Näitlejate Liidu saalis, aadressil Uus 5, Tallinn.

Päevakord:

  1. Päevakorra kinnitamine;
  2. 2017.a. majandusaasta aruande arutamine;
  3. 2017.a. majandusaasta aruande kinnitamine;
  4. Läbipaistvusaruanne;
  5. Juhatuse liikmete määramine;
    6. Muud küsimused;
    7. Sõnavõtud

Lisainformatsioon: Eesti Esitajate Liit, Paldiski mnt 96a, 13522 Tallinn, tel: 6 50 51 71, e-post: eel@eel.ee

Kultuuriministeeriumi muusikauudised – jaanuar 2018

Head muusikavaldkonna korraldajad ja muusikud,

Juubeliaasta on alanud muusikarohkelt ning Kultuuriministeerium jagab uut infot, mis võiks aidata kaasa teie korraldustööle ja esinemistele.

1.Kultuuriministeeriumi uus taotlusvoor „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamine“

Lisainfo http://www.kul.ee/et/rahvusvaheliste-kultuuri-ja-spordisundmuste-toetamine

Taotlusi saab esitada jooksvalt.

  1. Kultuuriministeeriumi taotlusvoor „Muusikafestivalid, -korraldajad ja kollektiivid“

Lisainfo http://www.kul.ee/et/muusikavaldkonna-toetusprogramm

Taotluste esitamise tähtaeg on 1. märts. Laieneb sündmustele, mis toimuvad vahemikus 01.09.2018-28.02.2019

  1. Kultuuriministeeriumi taotlusvoor „Eesti kultuur maailmas“

Lisainfo http://www.kul.ee/et/eesti-kultuur-maailmas

Tähtaeg 15. mai.

  1. Eesti Autorite Ühingu taotlusvoorud (sh Eesti muusika eksport)

Lisainfo http://www.eau.org/see-on-eau/eau-toetab/

Tähtaeg 1. veebruar.

  1. Soome etenduskunstide toetusprogramm TelepART.

Etenduskunstnike rahvusvahelises kultuurivahetusprogrammis TelepART saavad kaasa lüüa ka Baltimaade esinejad ja organisatsioonid. Soome Instituutide võrgustikust alguse saanud programm toetab etenduskunstnike külalisesinemisi Soomes ja soome esinejate kutsumist Baltimaadesse.

Lisainfo http://www.applytelepart.com/

 Eesti-Soome Kultuurifond

  1. aasta lõpus käivitus uus Eesti-Soome koostööd tugevdav fond, mis võtab vastu ettepanekuid Eesti-Soome kunsti-, kultuuri- või haridusalase koostööprojekti toetamiseks kuni 15 tuhande euro suuruse stipendiumiga. Toetatav projekt eeldab võrdväärset panust mõlemalt maalt ja eeldusi ekspordiks kolmandatesse maadesse.

Fondi koduleht avatakse 5. veebruaril, taotluste esitamise tähtaeg on 28. veebruar.

Lisainfo ja kontakt Jaana Vasama jaana.vasama@suvi-saatio.fi

  1. Osalemine ClassicalNEXTil.

Registreerimisinfo http://www.classicalnext.com/participate/registration

  1. Osalemine messil jazzahead!

Registreerimisinfo http://jazzahead.de/en/#tab-info-point-deadlines

  1. Lavastuse esitamine showcase´ile Music Theatre NOW

Lisainfo http://www.mtnow.org/start/

Info kandideerimise kohta avalikustatakse 1. veebruaril.

EAÜ toetab muusikaekspordi projekte

EAÜ toetab muusikaekspordi projekte

Eesti Autorite Ühingu (EAÜ) rahastatud eksporditoetuste programmi 2018. aasta esimese vooru taotluste esitamise tähtaeg on 1. veebruar 2018. 

Eksporditoetuste programmist toetatakse projekte, mis edendavad eesti muusika eksporti.

Toetust võivad taotleda kõik Eestis registreeritud OÜ-d ja MTÜ-d, kellel ei ole MTÜ Eesti Muusika Ekspordi ega Eesti Autorite Ühingu ees aruandevõlgnevusi. Taotlused tuleb saata 1. veebruariks 2018 digiallkirjastatult aadressile toetusetaotlus@eau.org. Taotluse blanketi saab alla laadida SIIT.

Abikõlbulikeks kuludeks loetakse:
-sõidu- ja majutuskulusid;
-rahvusvaheliste messide ja kontaktürituste osalustasusid;
-esitluskulusid;
-promomaterjalide valmistamist (sh reklaammaterjalid, videod);
-rahvusvahelise ekspertiisi kaasamist;
-muid eksporditoetuste programmi eesmärgist lähtuvaid olulisi kulusid.

Mitteabikõlbulikeks kuludeks loetakse:
-päevarahasid;
-salvestuste väljaandmist;
-muid programmi eesmärgist lähtuvaid mitteolulisi kulusid.

Taotleja omafinantseering peab moodustama kogu projekti maksumusest vähemalt 30%.

Otsused tehakse teatavaks hiljemalt 28. veebruaril 2018.

EEL liikmetest lauljate kingitus Eesti Vabariigile 100. sünnipäevaks

Südamlik uusversioon laulust “Maa tuleb täita lastega” (Hando Runnel /Vello Toomemets) on tuntud lauljate kingitus Eesti Vabariigile 100. sünnipäevaks.

Ma tuleb täita lastega
Solistid: Toomas Lunge, Lenna Kuurmaa, Ivo Linna, Birgit Sarrap, Ruslan Trochynskyi, Hele Kõrve, Genka, Koit Toome, Hanna-Liina Võsa, Liisi Koikson ja Stig Rästa

Laulupesa laululapsed: Liisa Liiva, Anelle Elisabeth Birken, Susanna Songisepp, Artur Talts, Tristan Erik Teniste, Anni Aavik, Gristella Mõttus, Sofia Soosaar, Kiira Pettai, Ruudi Paadik, Pärt Luhamaa, Heinart Pärn, Arlene Raudva, Hele Mai Sõrmus, Eleanor Reiter, Lisell Reismaa, Grete Estelle Värv

Stipendiumitaotluste esitamise tähtaeg Eesti Esitajate Liidus on 20. august.

Stipendiumitaotluste esitamise tähtaeg Eesti Esitajate Liidus on 20. august. Kui stipendiumitaotluse esitamise viimane päev satub nädalavahetusele, on tähtajaks sellele järgnev tööpäev.

Eesti Esitajate Liit ootab 21. augustini 2017.a. stipendiumitaotluseid nii loometegevusega seotud täiendusõppeks kui ka loovisiku loometegevuse toetamiseks. Täidetud stipendiumitaotlus saatke palun hiljemalt 21. augustiks 2017.a. e-posti teel jane@eel.ee või Eesti Esitajate Liidu postiaadressile Paldiski mnt 96a, 13522 Tallinn. Lisainfo ja stipendiumitaotluse vorm on leitavad Eesti Esitajate Liidu kodulehelt http://www.eel.ee/et/esitajad/stipendiumid/.

Kultuuriminister Indrek Saar kinnitas 2017. aasta kultuuristipendiumide saajad

Kultuuriministeerium määras riigi 2017. aasta kultuuristipendiumid. Stipendiumiga toetatakse õpinguid välisriigis ning olulisi kultuuriprojekte ja loomingulisi tellimusi.

Stipendiumid on suunatud õpinguteks välismaa kõrgkoolides või teadusasutustes ning oluliste kultuuriprojektide ja loominguliste tellimuste heaks. Vaata siit kultuuriminister Indrek Saare käskkirja, milles on seekordsed stipendiaadid.

Stipendiumi võib saada füüsiline ja juriidiline isik või asutus. Ettepanekuid stipendiumile võivad esitada loomeliidud, omavalitsused ning teised juriidilised isikud ja asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud kultuuri- või haridusalane tegevus. Füüsilised isikud iseennast stipendiumile esitada ei saa. Lähemalt saab kultuuristipendiumide kohta lugeda Kultuuriministeeriumi kodulehel.

Aastas saab välja anda kuni 20 stipendiumit, ühe stipendiumi suurus on 2300 eurot.

Eesti Esitajate Liidul on heameel tõdeda, et kultuuristipendiumite saajate hulgas on mitmeid meie liikmeid, kelle õpinguid on EEL varasemalt toetanud.

MTÜ Eesti Esitajate Liit üldkoosoleku kokkukutsumise teade.

MTÜ Eesti Esitajate Liit üldkoosolek toimub 21. juunil 2017.a. kell 11.00 Eesti Näitlejate Liidu saalis, aadressil Uus 5, Tallinn.

Päevakord:

  1. Päevakorra kinnitamine;
  2. 2016.a. majandusaasta aruande arutamine;
  3. 2016.a. majandusaasta aruande kinnitamine;
  4. Põhikirja muutmine;
  5. Suuniste andmine või üldiste põhimõtete vastuvõtmine järgmistes küsimustes:
    – Tasude kogumine ja jaotamine;
    – Haldustasud;
    – Mittejaotatavate summade kasutamine;
    – Investeerimispõhimõtted ja investeerimisest tekkinud mis tahes tulust tehtavate mahaarvamiste tegemine;
    – Riskijuhtimise kujundamine;

6. Läbipaistvusaruanne;
7. Muud küsimused;
8. Sõnavõtud

Lisainformatsioon: Eesti Esitajate Liit, Paldiski mnt 96a, 13522 Tallinn, tel: 6 50 51 71, e-post: eel@eel.ee
.