RAVIKINDLUSTUS KÕIGILE

Eesti loomeliidud liitusid meeldetuletuskampaaniaga „Ravikindlustus kõigile!“

Eesti Arhitektide Liit, Eesti Balletiliit, Eesti Disainerite Liit, Eesti Esitajate Liit, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Kinoliit, Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kujundusgraafikute Liit, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing, Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit, Eesti Lavastuskunstnike Liit, Eesti Maastikuarhitektide Liit, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit ja Eesti Teatriliit liitusid Eesti Kunstnike Liidu algatatud meeldetuletuskampaaniaga „Ravikindlustus kõigile!“.

Eesti Kunstnike Liit alustas 15. augustil tähtajatut meeldetuletuskampaaniat „Ravikindlustus kõigile!“, et tuletada eelseisvate Riigikogu valimiste eel Eestis tegutsevatele erakondadele taaskord meelde, kui hapras ja haavatavas olukorras on juba aastaid või isegi aastakümneid olnud loovisikud, ning et olukord halveneb mitte päevade, vaid tundidega.

Saabuva 2023. aasta 5. märtsil on Riigikogu 15. korralise koosseisu valimised ning erakondade platvormide koostamine valimisteks on alanud. Kuna valimisplatvormide jõulisematest seisukohtadest jõuab valim ka tulevasse koalitsioonilepingusse, on oluline Eestis tegutsevatele erakondadele taaskord meelde tuletada, kui hapras ja haavatavas olukorras on juba aastaid või ehk isegi aastakümneid olnud loovisikud, ning et olukord halveneb mitte päevade, vaid tundidega.

Riik on viimastel aastatel järjepanu tellinud sotsiaaltagatiste kättesaadavust puudutavaid uuringuid. Neist viimane, esmakordselt loovisikute olukorda analüüsiv, 2021. aastal valminud Praxise läbi viidud uuring „Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus“ on senistest uuringutest kõige põhjalikum ja mahukam ning seeläbi ka tulemustelt trööstituim. Uuringu tulemuste ja viiruskriisis eriti teravalt esile kerkinud probleemide tõukel on alanud protsess 2005. aastast kehtiva loovisikute ja loomeliitude seaduse (LLS) kaasajastamiseks seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse loomisega. Loovisikute sotsiaalse kaitse olulisust rõhutab ka kultuuri valdkonna peamisi strateegilisi eesmärke koondav ning järgnevate aastate tegevusi suunav ja neid eesmärke ka riigieelarvega siduv „Kultuuri arengukava 2021–2030“ (Kultuur 2030).

Kuid miks ikkagi ravikindlustus kõigile, mitte kitsamalt kunstnikele, kirjanikele või loovisikutele? Erisuste loomine ei ole kunagi olnud kerge ega riigile odav ja ei ole ka tunnetuslikult olnud viimaste valitsuskoosseisude esimene valik. Lisaks ei ole siiani olnud otsustajate silmis ilmselt ka piisav loovisikute suhtarv hääleõiguslike valijate hulgas (Praxise 2021. uuringu hinnangul on Eestis 10 200 ebaregulaarsete või ebapiisavate sissetulekutega vabakutselist loovisikut). Sotsiaalministeeriumi 2018. aastal Praxiselt tellitud uuringu „Ravikindlustus valitutele või ravikaitse kõigile — kuidas täita lüngad Eesti ravikindlustuses?“ oli vaid hinnanguliselt 86% tööealistel elanikel ravikindlustus püsiv. Püsiva ravikindlustuse või osalise ravikindlustuseta oli sel hetkel enam kui 100 000 tööealist elanikku.

Uuringust on nüüdseks möödunud neli aastat. Olukorda tööhõives on selle lühikese aja jooksul muutnud erinevad kriisid ja olulisel määral paindlikumaks on muutnud ka tööhõive vormid. Vabakutselisus ja sellega kaasnevad probleemid ei ole enam ammu vaid looviisikute pärusmaa ning üha muutuvate töövormide ning -suhete valguses vajab kiiret muutmist ravikindlustuse ning sotsiaalsete garantiide süsteem laiemalt. Päev-päevalt suureneb palgavaesus, muutunud töövormid ei taga töötajale ravikindlustust ega sotsiaalseid garantiisid. Seeläbi väheneb maksulaekumine, suureneb tööturult heitunute ning abivajajate hulk, kuna ravikindlustuse, töötushüvitise ja teiste sotsiaalsete garantiide puudumine ning ennetava ja õigeaegse ligipääsu puudumine arstiabile toob endaga kaasa suurenenud ravikulud haigekassale ja toimetulekuprobleemid üksikindiviididele ka pensionieas.

Loomulikult on ravikindlustuse süsteemi kaasajastamine ning selle tagamine seeläbi kõigile ühiskonnaliikmetele kallis ja suur samm, ent hoogu selle sammu astumiseks on nüüdseks võetud juba piinlikult kaua, on ülim aeg jõuda tegudeni.

Ravikindlustus kõigile!

AUTORIÕIGUS 30

Põhiseaduse 30. aastapäeval pöörab Justiitsministeerium tähelepanu suurematele justiitsvaldkonna õigusreformidele, millel on sellel aastal ümmargused tähtpäevad. Põhiseaduse ja õigusreformide ümmarguste tähtpäevade tähistamiseks korraldab Justiitsministeerium koos Riigiõiguse Sihtkapitali, Riigikohtu, Õiguskantsleri Kantselei, Patendiameti, Eesti Juristide Liidu ja Eesti Akadeemilise Õigusteadlaste Seltsiga konverentside sarja, mis käsitlevad neid teemasid lähemalt nii ajaloo, tänapäeva kui ka tuleviku vaates.
Kokku toimub sarjas kuus konverentsi:
– Kohtureform 30
– Haldusmenetlus 20
– Kriis ja põhiseadus
Autoriõigus 30
– Karistusõigus 20
– Võlaõigus 20

Autoriõigusele pühendatud konverents toimub 25. augustil. Konverentsil uuritakse, millist alusloogikat autoriõiguse maailm peegeldab ja kas aastate jooksul seadusse tehtud muudatused moodustavad toimiva terviku.

Otsitakse vastuseid, kas loometöö resultaatide kasutamise väärtusahelas on kõikide lülide huvid tasakaalustatult kaitstud ning milliseid uusi õiguste omajaid seadus kaitsma peaks ja arutleme valdkonna tuleviku üle küsides, kas ja kui põhimõttelisi uuendusi selle valdkonna regulatsioon vajab.

PROGRAMM

09.30-10.00       Kogunemine
Ministeeriumide ühishoone, Suur-Ameerika 1, Tamme saal

10.00-10.10       Avasõnad
Lea Danilson-Järg, justiitsminister

Heddi Lutterus, justiitsministeeriumi õiguspoliitika valdkonna
asekantsler

10.10-12.00       Paneel: Ajalooline ülevaade – 30 aastat autoriõigust
ehk kust me tuleme ja kuhu me läheme?

Moderaator: Heiki Pisuke, Tartu Ülikooli emeriitprofessor

                            Ettekanne: „Sissejuhatus ja pilguheit autoriõiguse
kujunemisele Eestis“
Ettekandja: prof Heiki Pisuke

                            Ettekanne: „Patendiameti uuenenud rollist autoriõiguse
valdkonda puudutavate rakenduslike küsimuste
koordineerimisel“
Ettekandja: Märt Kraft, Patendiameti arendusjuht

                            Ettekanne: „Ülevaade viimastest muudatustest autoriõiguse
seadusesse“

Ettekandja: Kärt Nemvalts, justiitsministeeriumi intellektuaalse
omandi ja konkurentsiõiguse talituse juhataja

Ettekanne: Autorite jaoks ja autorite eest – õiguste
kollektiivne teostamine
 EAÜ näitel
Ettekandja: Mati Kaalep, Eesti Autorite Ühingu tegevdirektor

Diskussioon

12.00-13.00        Lõuna

13.00-14.30        Paneel: Vaba kasutus – kasutajate huvidest ehk autoriõiguse
olemuslikust „tasakaaluharjutusest“

Moderaator: Urmas Ambur, Eesti Esitajate Liidu tegevdirektor

Ettekanne: „Kas unustatud kultuuripärand saab uue elu?
Mäluasutuste digikogudest uute erandite valguses“

Ettekandja: Karmen Linask, Rahvusraamatukogu sotsiaalia ja
parlamendiraamatukogu juhataja 

Ettekanne: „Teksti ja -andmekaeve regulatsioonist
autoriõiguse seaduses“
Ettekandja: Aleksei Kelli, Tartu Ülikooli intellektuaalse omandi
õiguse professor

                             Ettekanne: „Hariduserandi pakutavad võimalused ja
väljakutsed“

Ettekandja: Gea Lepik, Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik ja
Tartu Ülikooli tsiviilõiguse nooremlektor

Diskussioon

14.30-15.00        Kohvipaus

15.00-16.45        Paneel: „Mündi teine pool – ainuõiguste täiendava kaitse vajadusest
ehk ka õiguste omajatel on huvid“

Moderaator: Helle Tiikmaa, Eesti Ajakirjanike Liidu esimees

Ettekanne: „Ajakirjandusväljaande kirjastajate õiguste kaitse“
Ettekandja: Elise Vasamäe, Palladium Advokaadibüroo
partner vandeadvokaat

Ettekanne: „Autorilepingutest praktiku pilgu läbi“
Ettekandja: Kaido Uduste, Advokaadibüroo Kaido Uduste
vandeadvokaat

                                   Diskussioon, päeva kokkuvõte