Riigikohtu tsiviilkolleegium tegi tantsuklubi JJ Street, ärinimega Urban Style ja Eesti Esitajate Liidu vahelises vaidluses 27.11.2019 otsuse, millega tühistati varasem Tallinna Ringkonnakohtu otsus. Riigikohus saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule, sest tantsuklubi tahe muusikute tööd tasuta kasutada vajab paremat põhjendamist ja selgust, kas fonogrammide  kasutus klubi treeningutes vastab kõikidele autoriõiguse seaduses toodud tingimustele.

Riigikohus asus seisukohale, et maa- ja ringkonnakohus on jätnud hindamata Urban Style tantsutundides kasutatud muusikute fonogrammide kasutamise suurt mahtu. Samuti asjaolu, kas Urban Style tantsutrennid konkureerivad teiste tantsutrenne korraldavate äriühingute ja mittetulundusühingute treeningutega, mis oma äris on juba arvestanud  muusikute tasudega ega saa seaduses ette nähtud haridusasutuste erandile tugineda.

Riigikohus analüüsis põhjalikult, milliseid asutusi saab käsitleda õppeasutustena autoriõiguse seaduse § 22 mõistes ning andis selged suunised, millistele tingimustele peab õppeasutus ning tema tegevus muusika kasutamisel vastama.

“Oluline on rõhutada, et paljude tantsukoolide puhul ei räägi me ainult hariduse andmisest. Me räägime ettevõtlusest, mis iganes vormis see on ehk tantsukoolidest, kes tasu eest tantsutrenne annavad, sarnaselt spordiklubidele, ega järgi oma tegevuses kõiki seaduses sätestatud tingimusi,” täpsustas teemat Eesti Esitajate Liidu tegevjuht Urmas Ambur. Ta lisas, et rahalises vääringus käib jutt sentidest ehk 20-30 senti tunni eest tantsukoolidele, kes annavad tasu eest treeningtunde ning kasutavad salvestatud muusikat tundides, oma esinemiskavades ja kontsertidel. Suure tantsukooli käibest moodustab see vähem kui 0,5% ehk marginaalse osa.

Lisaks oli Riigikohus seisukohal, et kohtud on põhjendamatult jätnud hindamata, kas Urban Style tantsutundides fonogrammide kasutamine on vastavuses nende tavapärase kasutamisega ega kahjusta põhjendamatult autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate ehk esitajate ja fonogrammitootjate huve.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas Urban Style  muusikakasutuse puhul on täidetud kõik autoriõiguse seaduse nõuded, sh kas fonogrammide kasutamisel näidatakse ära vähemalt teose autori ja esitaja nimi või nimetus, kui see on kasutatud fonogrammil näidatud. Samuti peab ringkonnakohus hindama, kas Urban Style   kasutusega kaasnev õiguste omajate õiguste riive on autoriõiguse seadust arvestades põhjendatud.

Haridusasutustele laienev vaba kasutuse erand annab võimaluse õppetöös kasutada muusikat tuginedes seaduses toodud erandile. Samas on Riigikohtu otsuse kohaselt erandi kohaldamise üks kohustuslik eeldus, et fonogrammide kasutamisel näidatakse lisaks autori nimele ära ka vähemalt teose esitaja nimi. Sellise praktika järgimist ei ole Eesti Esitajate Liit siiamaani tuvastanud mitte ühegi kasutaja puhul. Riigikohus asus seisukohale, et sellise nõude täitmist peab tõendama isik, kes vastavale erandile soovib tugineda.

Taust:

Riigikohtusse jõudnud tsiviilvaidluses esitas MTÜ Eesti Esitajate Liit hagi MTÜ Urban Style vastu 5648 euro 76 sendi ja viivise saamiseks ning kostja kohustamiseks hoiduma fonogrammide kasutamisest tantsutundides hageja nõusolekuta ja tasu maksmata. Hagiavalduse järgi kasutab MTÜ Urban Style, mis haldab tantsukooli JJ-Street, fonogramme ärilisel eesmärgil ning peab maksma teoste esitajatele ja fonogrammitootjatele selle eest õiglast tasu. MTÜ Urban Style vaidles hagile vastu, tuginedes autoriõiguse seaduses sisalduvale erandile, mis võimaldab õppeprotsessis teoseid, esitusi ja fonogramme üldsusele suunata selle eest tasu maksmata.

Autoriõiguse seaduse (AutÕS) §-s 22 kehtestatud erand võimaldab teost ilma autori loata avalikult esitada, sama säte laieneb ka fonogrammidele. Riigikohus on varem selgitanud, et AutÕS § 22 eesmärk on võimaldada õpilastel hariduse omandamisel koguda mitmekülgseid kogemusi ning rakendada õpitud oskusi erinevate teoste esitamisel.

Euroopa Kohus on varasemalt leidnud, et kasutusviisid, mis vastavad teose kommertseesmärkidel kasutamisele, kahjustavad põhjendamatult teose esitajate õigustatud huve. Antud kohtuasjas oligi Eesti Esitajate Liit seisukohal, et MTÜ Urban Style tegevus on sisuliselt sarnane nende ettevõtetega, mis ei tegutse huvikoolidena.

Eesti Esitajate Liidus on üle 1400 liikme – muusiku ja esitaja. Lisaks esindab Eesti Esitajate Liit Eesti Vabariigis rohkem kui 350 000 välismaist esitajat.

Link Riigikohtu otsusele:

https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=2-16-17491/52

Eile avaldas Tallinna Halduskohus otsuse tühja kasseti tasu hüvitise kohtuvaidluses, mis kinnitas taas kord Riigikohtu 2016. aasta lahendit, mõistes Eesti Vabariigil välja rekordilise hüvitisesumma. Kohus tõdes taas, et valitsus on rikkunud Euroopa Liidu õigust ning loomeinimestele on sellega tekitatud varaline kahju, sest Eestis puudub toimiv süsteem, mis tagaks autoritele, esitajatele ja fonogrammitootjatele õiglase tasu nende loomingu salvestamise eest moodsates nuti- ja digiseadmetes.

Üheksat loomeinimeste katusorganisatsiooni kohtus esindav vandeadvokaat Priit Lätt advokaadibüroost PwC Legal ütles, et tema jaoks on arusaamatu valitsuse ignorantsus Riigikohtu 2016. a otsuse täitmise suhtes ning lugupidamise puudumine Euroopa Liidu õiguse suhtes. “Loomeinimeste organisatsioonid on sunnitud Euroopa Liidu õigust maksma panema kohtu kaudu ning nii igal aastal, enam kui kümne aasta jooksul. Loodan, et eilne halduskohtu otsus annab nüüd lõpuks selge tõuke, et lähitulevikuks seadusandlus korda teha ja hüvitised tagada,” lisas Lätt.

Tallinna Halduskohus mõistis Eesti Autorite Ühingule, Eesti Fonogrammitootjate Ühingule, Eesti Esitajate Liidule, Eesti Audiovisuaalautorite Liidule, Eesti Heliloojate Liidule, Eesti Interpreetide Liidule, Eesti Lavastajate Liidule, Eesti Lavastuskunstnike Liidule ja Eesti Näitlejate Liidule tekitatud varalise kahju hüvitamiseks Eesti Vabariigilt välja 816 559 eurot.

Priit Lätt tõi välja, et halduskohtu värske lahend andis meile kolm olulist teadmist:

1. Taas kord saime kinnitust juba eelnevalt Riigikohtu 2016. a lahendis öeldule, et Eesti tühja kasseti regulatsioon tuleb kaasajastada ja luua süsteem, mis reaalselt tagab loomeinimestele õiglase hüvitise.
2. Esmakordselt on nüüd kohtu poolt nimetatud konkreetsed kaasaegsed salvestusseadmed ja -kandjad, mis Vabariigi Valitsuse määruses peaksid olema hõlmatud, kuid milliseid täna seal ei ole ning mis oli ka kohtusse mineku põhjus.
3. Kohtu hinnangul saab õiglase tasu suuruseks lugeda digiajastu salvestusseadmete puhul 0,3% kauba väärtusest ja salvestuskandjate puhul 0,8% kauba väärtusest, mis tähendab seda, et kahjuhüvitise suuruseks perioodi 2014-2018 osas on 848 814 eurot.

Kui aga võtta aluseks täna autoriõiguse seaduses sätestatud hüvitise määrad, mis on salvestavate seadmete puhul 3% ja salvestuskandjate puhul 8% kauba käibemaksuta väärtusest, siis tuleks hüvitise summaks 48 miljonit eurot sama perioodi kohta. See on ka kohtusse esitatud kahjunõude aluseks.

“Kuigi Tallinna Halduskohtu poolt Vabariigi Valitsuselt väljamõistetud hüvitise suurus on väiksem, kui autoriõiguse seaduses toodud tasumäärade arvutus ja digiseadmete müügistatistika näitab, siis võib öelda, et see on kordades suurem, kui mõisteti välja eelmises kohtuvaidluses 2011-2013 aastate eest,” lisas loomeinimeste esindusorganisatsioone esindav vandeadvokaat Priit Lätt.

Kohtu hinnangul saab asuda seisukohale, et Vabariigi Valitsuse 17.01.2006 määruse nr 14 loetellu oleks olnud perioodil 2014 kuni 2018 põhjendatud lisada: süle-, laua- ja tahvelarvutid (nendes sisalduvad kõvakettad), mobiil- ja nutitelefonid, USB-mälupulgad, arvutivälised kõvakettad, MP3- või MP4- ja muud audio- või meediapleierid, DVD, HD-DVD ja BD salvestajad ning arvutiga ühildatud CD ja DVD kirjutajad. Halduskohtu otsus annab Priit Lätti sõnul hea sisendi tänasele valitsusele ning aitab Eestis kui e-riigis süsteemi luua ja olemasolevat määrust viivitamatult kaasajastada, seda eelkõige kohtuotsuses loetletud seademete ja salvestuskandjate osas.

Halduskohtu otsus ei ole veel jõustunud ning loomeinimeste esindusorganisatsioonidel, nagu ka valitsusel, on võimalus otsus edasi kaevata järgmisesse kohtuastmesse hiljemalt 13.12.2019.

Ootasime kohtult jõulist ja selget märki, et kui valitsused on aastate jooksul oma tegematajätmise tõttu jätnud autorid, esitajad ja fonogrammitootjad ilma miljonitest eurodest, siis kohus taastab ebaõigluse ja sanktsioneerib valitsuse olulist rikkumist. Halduskohtu välja mõistetud hüvitise summa on küll rekordiliselt suur, võrreldes varasema kohtupraktikaga riigivastutuse kohtuasjades, kuid loomeinimestele põhjustatud ebaõiglust silmas pidades siiski ebapiisav. Lisaks oleks kohus pidanud valitsuselt välja mõistma viivised vältimaks selle uskumatu ingorantsuse kinnistumist. Õigusriigis on äärmiselt taunitav, et valitsust ja justiitsministeeriumi peab regulaarselt sundima täitma Eesti riigile EL õigusega seatud kohustusi kohtu kaudu.

Vaidluse taust

Õigus loomeinimeste hüvitisele tuleb Euroopa Liidu infoühiskonna direktiivist, mis kohustab iga liikmesriiki korraldama õiglase hüvitise maksmist õiguste omajatele kõigi turul käibel olevate salvestavate seadmete ja kandjate pealt. Eestis on see nõue pikalt poolikult täidetud ja valitsuste poolt korraldamata. Meil on küll autoriõiguse seadus, mis kehtestab protsendi salvestava seadme ja kandja käibemaksuta müügisummalt, mida tasuvad maaletoojad, kuid valitsuse kehtestatud nimekiri nendest seadmetest sisaldab peamiselt eelmise sajandi tehnikat, nagu kassettmakid ja videomakid. Digiseadmeid seal kirjas ei ole, mistõttu on kohtu kaudu hüvitise nõudmise ainsaks aluseks seaduses kehtestatud määrad.

Loomeinimesi esindavad organisatsioonid nõuavad kohtu kaudu Vabariigi Valitsuselt infoühiskonna direktiivi art 5 lg 2 punkti b Eesti õiguskorda ebakohase ülevõtmisega tekitatud kahju hüvitamist. Kahju seisnes selles, et õiguste omajatel on jäänud aastatel 2014-2018 saamata AutÕS §-s 27 sätestatud õiglane hüvitis, sest Vabariigi Valitsus ei ole juba 13 aastat uuendanud määruses toodud salvestusseadmete ja –vahendite nimekirja, mille eest vastavat tasu koguda saab.

Eesti Esitajate Liit ootab 20. novembrini 2019.a. stipendiumitaotluseid nii loometegevusega seotud täiendusõppeks kui ka loovisiku loometegevuse toetamiseks.

Täidetud stipendiumitaotlus saatke palun hiljemalt 20. novembriks 2019.a. e-posti teel jane@eel.ee või Eesti Esitajate Liidu postiaadressile Paldiski mnt 96a, 13522 Tallinn.

Lisainfo ja stipendiumitaotluse vorm on leitavad Eesti Esitajate Liidu kodulehelt aadressiga http://www.eel.ee/et/esitajad/stipendiumid/.