Mittetulundusühing Eesti Esitajate Liit on teose esitajaid
ühendav organisatsioon, mille peamiseks tegevuseks
on esitajate õiguste teostamine ja kaitsmine.
Liit on asutatud 21.märtsil 2000. aastal
10.01.2012 - Muusika aitab müüki edendada
Postimees.ee lehel avaldatud artikklis "Kuidas supermarketid meid ostma suunavad" käsitletakse erinevaid võimalusi, mis aitavad kaubanduses toodete müüki edendada. Taustamuusika kasutamine kuulub seejuures kuue peamise teguri hulka.
02.12.2011 - Kuidas müüa muusikat?
Ajalehes "Äripäev" avaldatud artikklis arutleb MTÜ Eesti Muusika Eksport juht Juko-Mart Kõlar muusika müügi teemadel.
21.10.2011 - Intervjuu: Kes mängib muusikat, see ka maksab
Ajalehes "Valgamaalane" on avaldatud intervjuus käsitletakse fonogrammide avaliku esitamisega seonduvaid õigusi ja kohustusi.
13.09.2011 - Esitaja õiguste kaitse tähtaeg pikeneb 50-lt aastalt 70-le. Pressiteade
12. septembril 2011 võttis Euroopa Liidu Nõukogu vastu otsuse muuta autoriõiguse direktiivi 2006/116/EÜ, millega pikendatakse muusikateoste esitajate ja fonogrammitootjate õiguste kaitse tähtaega Euroopa Liidus 50-lt aastalt 70-ne aastani. Eesti esitajad, muusikud, näitlejad ja fonogrammitootjad peavad otsust tänuväärseks, puudutab see otsus juba tänagi paljude staazikate muusikute rahakotti.
„Kuigi ka 50 aastat õiguste kaitset oli pikk aeg, ei olnud see siiski paljude muusikute seisukohast piisav,“ rääkis Eesti Esitajate Liidu tegevdirektor Urmas Ambur. „Direktiivi muudatus, mis tagab, et fonogrammile salvestatud esitajate looming on kaitstud vähemalt esitaja eluajal, annab esitajale võimaluse saada täiendavat sissetulekut ja aitab fonogrammitootjatel edukamalt tegutseda. Üle 38000 muusiku ja esitaja üle Euroopa, sealhulgas ka Eesti tuntumad muusikud, on allkirjastanud avalduse, milles väljendavad teotust tähtaja pikendamise osas. Olles igapäevaselt seotud oma õiguste kasutamisega mõistavad esitajad, et muudatuse mõju aitab kaasa kogu valdkonna arengule,“ sõnas Ambur.
Amburi sõnul mängitakse täna Eesti raadiojaamades, avalikel üritustel ja mujal mitmeid neid esitusi, mille esitaja ja fonogrammitootja õigused on salvestamisest 50 aasta möödumise tõttu vabalt kasutatavad. Sellised lood on näiteks mitmed Georg Otsa poolt esitatud teosed „Väike tüdruk (Ü. Raudmäe / H. Karmo) ja „Uus paat/Rannakolhoosis“ (V. Ojakäär / D. Vaarandi), „Saaremaa valss“ (R. Valgre / D. Vaarandi), jne. Kalmer Tennosaare esitused „Õhtud Moskva lähistel“ (1958), „Santa Lucia“ (1954). Samuti on õigused lõppenud Heli Läätse poolt viiekümnendate aastate lõpus sisselauldud paladele „Koduigatsus“, „Ei me ette tea“, „Postitõld“ ning ka mitmetele Artur Rinne lauludele.
Urmas Amburi sõnul on täna endiselt elus mitmed nende esituste salvestamisel osalenud muusikud, kel lugude edastamise eest õnnestub taas hakata ka teenima. „Loomulikult pole need summad suured, kuid pensionieas kulub iga euro marjaks ära,“ märkis Ambur.
Urmas Amburi sõnul olid kohe-kohe lõppemas ka õigused 1960-1963 tegutsenud Eesti Raadio Meeskvarteti (Arved Haug, Uno Loop, Kalju Terasmaa ja Eri Klas) paljudele salvestustele, mis aga nüüd tänu autoriõiguse direktiivi 2006/116/EL muudatusele pikenevad veel 20 aasta võrra.
Eesti Esitajate Liidu tegevdirektori Urmas Amburi sõnul on jäänud veel mõned sammud, et vastavad muudatused ka autoriõiguse seadusesse sisse viidaks.
Eesti Esitajate Liit (EEL) on 2000. aastal loodud mittetulunduslik 750 lauljat ja muusikut ühendav organisatsioon, mis kogub autoriõiguse seaduse §-s 72 sätestatud tasu ja maksab selle edasi esitajatele Eestis ning esitajate esindusorganisatsioonidele teistes riikides. EEL esindab Eesti Vabariigis rohkem kui 350.000 välismaist esitajat.
